Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 10.12.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.06.2008.a. töölepingu nr 0042, millele vastavalt asus hageja tööle alates 15.06.2008.a. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 09.09.2008.a. Vastavalt töölepingu p. 4.1. brutotöötasu moodustas 120 krooni tund. 13.07.2008.a. oli hagejale välja makstud brutopalk summas 7937 krooni. Vastavalt kostja raamatupidaja poolt väljastatud tõendile perioodil alates 28.06.2008.a. kuni 28.07.2008.a. eest on välja maksmata brutopalk summas 21 655 krooni ja perioodil alates 29.07.2008.a. kuni 30.08.2008.a. eest on välja maksmata brutoplak summas 47 264 krooni ning perioodil alates 01.09.2008.a. kuni 09.09.2008.a. eest on välja maksmata brutopalk summas 10 771 krooni. Igakuiselt töötatud tundide arvu raamatupidaja ei esitanud. 09.09.2008.a. lõpetas kotsja hagejaga sõlmitud töölepingu (tähtaja lõppemisel). Töölepingu lõpetamisel jättis kostja hagejale välja maksmata lõpparve summas 7302 krooni (brutos). Hageja palus kostjalt välja mõista saamatajäänud töötasu summas 79 690 krooni, lõpparve summas 7302 krooni ning hüvitise lõpparve kinnipidamise eest kuu keskmise palga ulatuses ja jätta kohtukulud kostja kanda. 18.05.2009.a. esitas hageja hagi täienduse, mille kohaselt tegi vastavalt kostjalt saadud palgatõendile ümberarvestuse saamatajäänud tasude osas. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse töötasu ja lähetuse eest summs 63 192 krooni, lõpparve summas 6720 krooni ning lõpparve kinnipidamise eest hüvitise summas 19 520 krooni, kokku 89 432 krooni. Kostja vastus 26.05.2007.a. toimunud kohtuistungil kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Juri Oks (isikukood 36603120035) nõustus hageja nõudega täies ulatuses. Kostja on teadlik hagi õigeksvõtmise tagajärgedest. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kohus avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 on kostja õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TLS §-ga 74 ja §-ga 119. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 89 432 krooni, millest võlgnevus töötasu ja lähetuse eest on 63 192 krooni, lõpparve 6720 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitis 19 520 krooni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruse, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või 2(3)

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena 9500.00 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Mare Kõlvart Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.