2-05-17771/45 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsiooni korras edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemisest 30.06.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostjate vastu Tallinna Linnakohtule 06.10.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti Ühisliisingu AS-i kui liisinguandja, KJ ́i kui liisinguvõtja, OÜ RK, KR ́i kui käendaja ning PM ́i vahel kinnistu mõttelise osa liisinguleping ja käendusleping ning kinnistamisavaldused. Nimetatud lepingu p.-ide 1.1. ja 1.2. kohaselt oli lepingu objektiks 1⁄2 mõttelist osa Viimsi vallas külas XXXasuvast kinnistust, mis oli kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr. XXX, katastritunnusega XXX, pindalaga 1 984 m2, sihtotstarbega elamumaa. Lepinguobjekti arendajaks ja ehitajaks oli OÜ RK. Nimetatud leping vastab oma sisult müügilepingu tunnustele, sest lepingu p.-st 8.1. tulenevalt on Ühisliisingu AS ja KJ kokku leppinud, et kui liisinguvõtja on täielikult tasunud nimetatud lepingus kokku lepitud tasu ning sellelt arvestatud intressi, on liisinguvõtjal õigus saada lepingueseme omanikuks ning nõuda lepingueseme omandi ülekandmist. Lepingujärgseks müüjaks tuleb lugeda Ühisliisingu AS-i. Lepingu p. 4.8. sätestab samas, et OÜ RK kohustub tagama lepingu esemele ehitaja-poolse garantii vähemalt 2-ks aastaks alates liisinguvõtja poolt ehitustööde vastuvõtmisest ja ehitustööde vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Garantii kehtivuse ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamise kohustuse osas jääb OÜ RK vastutavaks liisinguvõtja ees. Samas lepingu p.-st 4.13. tulenevalt ei välista ega piira nimetatud garantii liisinguvõtja õigust kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seega on lepingu kohaselt KJ ́il säilinud õigus esitada seadusest tulenevaid nõudeid nii OÜ RKkui ka lepinguobjekti müüja Ühisliisingu AS-i vastu. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et lepingu esemeks oleval 1⁄2 mõttelisel osal Viimsi vallas külas XXX asuvast kinnistust on olulisi puudusi. Seoses ülaltoodud puudustega esitas hageja KJ 29.10.2004.a. nii Ühisliisingu AS-le kui ka OÜ-le RK pretensiooni kinnistu mõttelise osa liisingulepingu ja käenduslepingu ning kinnistamisavalduste järgse müügihinna alandamise nõudes. Muuhulgas oli nimetatud KJ ́i 29.10.2004.a. pretensioonis välja toodud, et kinnistu oluliseks osaks oleval elamul puudub täielikult torude soojustus, mistõttu 2003/2004 a. talvel külmusid elamu sees asuvad veetorud kinni. Sanitaarruumide viimistlemisel pole kasutatud hüdroisolatsiooni, teise korruse akendele on paigaldamata kremoonid ja aknaplekid, mistõttu teise korruse akna vahelt immitseb vett ning seinal on veekahjustus. Samuti on põrandaliistud paigaldatud ebakvaliteetselt (viltu), tubade uksed ei seisa lahti/kinni, laes on praod, keraamiliste plaatide ühenduskohtades nurgas on vuugitäide mõranenud ning selle tõttu on võimalikud niiskuskahjustused ehitise teistele konstruktsioonidele, keraamilised plaadid on vannitoas paigaldatud ebakvaliteetselt jne. Viimsi vallas külas XXXasuva kinnistu puuduste loetelu oli lisatud hageja 29.10.2004.a. pretensioonile. Täiendavalt oli KJ ́i 29.10.2004.a. pretensioonis välja toodud, et nimetatud puuduste täielik kõrvaldamine läheb maksma vähemalt 300 000 – 400 000 krooni, kusjuures

hageja tegi kostjatele ettepaneku puuduste olemasolu ja maksumuse tõendamiseks tellida erapooletu ekspertiis. Samas ei reageerinud Ühisliisingu AS ega OÜ RK nimetatud hageja 29.10.2004.a. pretensioonile. Seoses ülaltooduga tellis hageja OÜ-lt E eksperthinnangu vaidlusaluse külas XXXasuva elamu seisukorra kohta. OÜ E 28.01.2005.a. eksperthinnangust pealkirjaga „Eksperthinnang XXXelamu korteri nr. 1 välispiirete soojustehnilise seisukorra kohta“ ilmneb üheselt, et vaidlusaluse hoone seinad ja laed ei ole soojustatud nüüdisaja nõuete kohaselt, mistõttu sellest on tekkinud üle kahe korra suuremad soojakaod välispiirete kaudu. Ekspert tõi täiendavalt välja asjaolu, et antud juhul on seina siseseina viimistluse (kipsplaadi) alla jäänud paigaldamata aurutõke, samuti on olnud ebapiisav tuuletõkke tegemine. Vaadeldava korteri väliskonstruktsioonidesse lohakalt paigutatud „kergvill“ on vajunud, tekitades seina ülaosas, nurkades ja laes külmasillad, mida praegu on väga tülikas täita, sest nimetatud konstruktsioonid tuleb lõhkuda. Samuti selgus ekspertiisi käigus, et hoone katusel oli ette nähtud katuseventilaator köögi ventileerimiseks, mis jäi ehitajal lihtsalt lõpuni välja ehitamata. Objektil ei ole pööratud tähelepanu ka normikohase heliisolatsiooni kindlustamisele. Lõpule viimata on korteri sundventilatsioonisüsteem. Korteri põrand on külm, kuna arvatavasti jäi aluspõrandale paigaldamata 100 mm paksune vahtpolüstürool-soojustus. Praeguses olukorras on korteri ruumid liigniisked. Kokkuvõtteks leidis ekspert, et kahju kulud koos käibemaksuga on kokku 342 000 krooni. 20.04.2005.a. esitas hageja korduva pretensiooni kostjatele – Ühisliisingu AS-le ja OÜ-le RK. Oma pretensioonis tõi hageja uuesti välja lepingu esemel esinevad puudused ning tegi kostjatele ettepaneku alandada liisingulepingust tulenevat müügihinda vastavalt summas, mis hageja poolt tellitud eksperthinnangu kohaselt kuluks müügiobjektil esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud pretensioonile vastas 13.05.2005.a. AS SEB Ühisliising, et on valmis hagejaga arutama tekkinud probleeme, kuid ei nõustunud hageja taotlusega kahjude hüvitamiseks müügiobjekti hinna alandamise näol. Omalt poolt pakkus kostja AS SEB Ühisliising võimalike lahendustena välja liisinglepingu ennetähtaegse lõpetamise või koostöös kostjaga OÜ RK selliste puuduste parandamise, mis selguvad hageja ning OÜ RK liisingueseme ühise ülevaatuse vastuses toodud tulemusena. Hageja on seisukohal, et kostja AS-i SEB Ühisliising lahendusvariandid ei ole hageja jaoks rahuldavad. Samas rõhutab hageja, et juhul kui kostjad ei aktsepteeri hageja poolt tellitud ekspertiisi, on kostjatel soovi korral võimalus taotleda erapooletu kohtuliku ekspertiisi läbiviimist, mille abil kindlaks teha, kas ja millised puudused esinevad müügilepingu objektil ning milline on nende puuduste kõrvaldamise maksumus. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul ei vasta lepingu ese kehtestatud nõuetele ning lepingutingimustele. Kuivõrd liisinguleping vastab oma sisult müügilepingu tunnustele, tuleb antud juhul kohaldada müügilepingut reguleerivaid sätteid. VÕS §-i 217 lg.-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS §-i 217 lg.-s 2 on selgitatud, et asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p. 1), kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks sead liiki asju tavaliselt kasutatakse (p.2), tarbijamüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja või muu vahendaja poolt asjas teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel (p. 6). VÕS § 218 lg. 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt vastutab müüja tabijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Vastavalt VÕS § 218 lg.-le 3 vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuse rikkumisest tulenevalt. Hageja arvates antud juhul ei vasta Viimsi vallas külas XXXkinnistu kokkulepitud omadustele ega otstarbele, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Ülaltoodust tulenevalt on müüja Ühisliising AS ja arendaja OÜ RKkas tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu objekti lepingule mittevastavus on muuhulgas tõendatud OÜ E 28.01.2005.a. eksperthinnanguga nr. 2801-2/05. Kinnistul on ilmnenud rida olulisi puudusi, mis takistavad hagejal asja sihipärast kasutamist ning mille likvideerimine tekitab hagejale olulist kahju. Võlaõigusseadusest tuleneb, et juhul kui müüja on oluliselt kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikkunud müügilepingut, siis on ostjal õigus nõuda asja parandamist või asendamist, lepingust taganeda, nõuda müügihinna alandamist, nõuda kahju hüvitamist jne. Hageja on seisukohal, et ülalpool loetletud puuduste osas on tegemist oluliste ehitustehniliste möödalaskmistega (näiteks soojustuse täielik puudumine jne.), mille kõrvaldamine käesoleval ajal ei ole mõistlikult võimalik. Seetõttu soovib hageja seaduses loetletud õiguskaitsevahendina kohaldada kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 101 lg. 1 p.-le 3. Kuna OÜ E 28.01.2005.a. eksperthinnangu kohaselt on tekitatud kahju suuruseks 342 000 krooni, siis taotleb hageja käesoleva hagiga kostjatelt kahjusumma 342 000 krooni väljamõistmist hageja kasuks. Hageja on seisukohal, et antud juhtumil on üheselt leidnud tõendamist asjaolu, et hageja poolt omandatud ehitis ei vasta kvaliteedinõuetele ning ehitisel on ilmnenud rida olulisi puudusi, mis takistavad asja sihipärast kasutamist. Juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.10.2004.a. otsuses nr. 3-2-1-115-04 väljendatud seisukohast tuleb lugeda puudusi muuhulgas ehitise kütmisel ja soojapidavusel sellisteks puudusteks, mille eest müüja on igal juhul vastutav ning mis kuuluvad elementaarselt ehitise kvaliteedinõuete hulka. Selliste puuduste ilmnemisel tuleb asuda seisukohale, et lepinguobjekt ei vasta lepingu tingimustele ning ilmnenud puuduste eest vastutab müüja. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes VÕS §-dest 100, 101lg. 1. p. 3, 217 lg. 1 ja lg. 2 p.dest 1,2 ja 6, 218 lg. 1, 223 lg. 1 ja 225 palub hageja kohtul välja mõista kostjatelt AS-lt SEB Ühisliising ning OÜ-lt RK solidaarselt hageja kasuks 342 000 krooni hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks ning mõista kostjatelt välja hageja kantud kohtukulud riigilõivuna ja kantud õigusabikulud. Kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet kostjate vastu ja palus kohtul mõista kostjatelt välja solidaarselt hageja kasuks 194 700 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile Kostja I - AS SEB Ühisliising (endine Ühisliisingu AS) oma kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista ja peab seda põhjendamatuks ja alusetuks järgmistest asjaoludest lähtudes. Kostja I vastuväidete kohaselt on hageja põhjendamatult lähtunud Võlaõigusseaduse müügilepingu sätetest ehkki on ilmselgelt hageja ja kostja I vahel sõlmitud liisinguleping. Et tegemist on ikkagi liisingu-, mitte müügilepinguga, tõendavad lisaks lepingu sisule ja vormile ka nt. lepingu tõestanud notari selgitused (lepingu p. 11.1.), milles on ära toodud viited liisingulepingu regulatsioonile Võlaõigusseaduses. VÕS § 362 lg. 3 kohaselt ei vastuta liisinguandja liisinguvõtja ees lepingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest. Ka lepingu p.-i 4 alapunktides sätestatud

kokkulepped hageja ja kostja II vahel OÜ RKvahel fikseerivad just kostja II kohustused, mis puudutavad lepingueseme kvaliteedi tagamist, samuti puuduste kõrvaldamist. Kuna kostja I näol on tegemist finantseerimist pakkuva äriühinguga, millist teenust käesoleval juhul ka hagejale võimaldati, siis pole hagejal alust pidada kostjat I müüjaks VÕS 11. ptk. tähenduses. Hageja poolt asjas esitatud eksperthinnang ei kannata kriitikat, mistõttu on äärmiselt ebaselge ka hageja nõude suurus. Hageja on kohtule esitanud nõude kahju hüvitamiseks, mis hagiavalduse kohaselt seisneb kulutustes, mida hageja peab kandma lepingueseme viimiseks lepingujärgsesse ning nõuetekohasesse seisundisse. VÕS §-i 115 lg. 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 114 lg. 1 kohaselt juhul kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostjatele oleks antud täiendav mõistlik tähtaeg väidetavalt rikutud kohustuse täitmiseks. Kuna hageja on hagiavalduses ära näidanud, milleks ta hagetavat rahasummat vajab, siis järelikult on väidetavate puuduste kõrvaldamine võimalik täiendava tähtaja määramine olnuks igati mõistlik ning kooskõlas VÕS-s toodud põhimõtetega. Kuna hageja seda teinud ei ole, siis puudub tal ka alus nõuda kahju hüvitamist. Kostja I soovib veel märkida, et kostja I poolt hagejale 13.05.2005.a. saadetud vastus pretensioonile sisaldas 2 alternatiivset ning igati mõistlikku ettepanekut, milliste kõrvaleheitmine hageja poolt pole kostja arvates millegagi põhjendatud. Kõike eeltoodut aluseks võttes leiab kostja I, et hagi on alusetu ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja II - OÜ RKhagile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kohus kohustas kostjat II korraldaval kohtuistungil esitama hagile kirjalikud vastuväited hiljemalt 22.05.2006.a. Kostja II esitas kohtu määratud tähtajaks kirjalikud vastuväited hagile. Kostja II leiab, et hageja nõue on põhjendamatu. sõlmitud notariaalse lepingu p.-i 4.14. kohaselt antakse muuhulgas vaidlused seoses ehitustööde teostamise kvaliteediga või hoone vastavusega lepingu sätetele lahendamiseks poolte poolt nimetatud sõltumatutele ekspertidele. Vaidluse lahendamiseks nimetab iga pool ühe eksperdi, kes annavad ühiselt arvamuse tekkinud vaidluse kohta hiljemalt 1 kuu jooksul arvates ekspertide nimetamisest. Ekspertide poolt antud arvamus on pooltele siduv. Kostja II soovib kohtu tähelepanu juhtida olulistele ebakõladele. Muuhulgas on asjas kohtule esitatud hagi alusdokumendil ehk AS-i E poolt 28.01.2005.a. teostatud eksperthinnangu tiitellehel on märgitud töö suulise tellimuse kuupäevaks 17.01.2005.a. Nimetatud faktis poleks midagi erilist, kui mitte töökirjelduses poleks märgitud objekti ülevaatuse ajaks 09.12.2004.a. ehk enam kui kuu aega enne tellimuse esitamist. Kostja II soovib kohtu tähelepanu juhtida asjaolule, et kostja I oma 13.05.2005.a. vastuses Hagejale tegi viimasele ettepaneku garantii alla kuuluvate puuduste kõrvaldamise korraldamiseks koostöös OÜ-ga RKpeale ühist ehitise ülevaatamist või siis ehitise tagasi ostmist selleks, et võimalikult vähe tekitada hagejale ebamugavusi. Kostjatele arusaamatutel põhjustel on hageja keeldunud vastu võtmast talle tehtud ettepanekuid olukorra lahendamiseks ja keskendunud oma rahalisele nõudele kostjate vastu. Väär ja eksitav on hageja väide selles, nagu poleks AS Ühisliising ega ka OÜ RK reageerinud hageja 29.10.2004.a. pretensioonile. Kostja II kinnitab, et kohtus hageja esindajaga, leidmaks parimat lahendust hagejale ning lepiti kokku, et hageja esindaja võtab kostjatega täiendavalt ühendust, mida ta aga kostjatele teadmata põhjustel ei teinud. Võttes arvesse asjaolu, et ei enne hagi esitamist ega ka peale seda ei ole OÜ RKega ka garantiitöid korraldava Q VOÜ esindajatel olnud võimalik objektiga tutvuda, pidasid nad omalt poolt vajalikuks tellida Eksperthinnangu

arvustuse. 19.10.2004.a. väljastas Q VOÜ Soosepa elamurajooni elanikele kirja selleks, et korraldada avarii- ja garantiitööd elamutes, mille hulgas oli ka hagejale kuuluv XXX– 1. Tööde korraldajal õnnestus saada kontakti kõigi elanikega välja arvatud hageja, kes kirjale vastamise asemel pidas vajalikuks esitada rahalisele nõudele tuginev pretensioon. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele AS-i SEB Liising vastu ning OÜ RKsuhtes tuleb hagi jätta rahuldamata, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. TsÜS §-is 4 sätestatu kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Sama seaduse §-i 5 kohaselt tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS §-i 361 sätte kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS §-i 362 lg. 1 kohaselt on liisinguandja kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjal liisingueseme kasutamist. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest välja arvatud juhul kui 1) liisingueseme või selle müüja valis välja liisinguandja; 2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et lepingu sõlmimise ajal kuulus lepingu ese liisinguandjale. AS SEB Ühisliising tegevusaladeks Äriregistri B-kaardi 12. kande „c“ kohaselt on finantseerimistehingud, sealhulgas liising, faktooring, tarbijakrediit, rent, üürimine, investeeringute teostamine, maaklerteenused jne. (vt. tlk. 39). OÜ RKtegevusalaks Äriregistri B-kaardi 1. kande „c“ kohaselt on kinnisvaratehingud, kinnis Vhaldamine ja hooldamine. Seega olid mõlemad kostjad oma äriliste tegevusalade kohaselt spetsialiseerunud kinnisvaraga seotud tehingute tegemisele ning VÕS § 362 lg. 3 tekkis hagejal füüsilisest isikust liisinguvõtjana uskumus liisinguandja professionaalsusesse eelkõige seetõttu, et liisinguandja on spetsialiseerunud kinnisvaraga seotud finantseerimistehingute, mh. liisingulepingute sõlmimisele. Seaduse mõtte kohaselt on liisingulepingu olemuslikuks tunnuseks liisinguandja kohustus omandada liisinguvõtja poolt soovitud liisinguese kolmandalt isikult, sellise kohustuse puudumisel ei ole poolte-vahelise suhte näol üldjuhul tegemist mitte liisingulepingu vaid muutüübilise lepingulise suhtega, eelkõige üüri- või rendilepinguga või järelmaksuga müügilepinguga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on antud asjaoluga seoses rõhutanud seisukohta, et kahe isiku vahel sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepinguese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba lepingu eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutussevõtja juhiste järgi müüjalt. Liisingulepingu spetsiifiliseks tunnuseks on ka liisingulepingu jaoks tüüpiline riskijaotus liisinguandja ja liisinguvõtja vahel, mis eristab liisingulepingut üüri- ja rendilepingust ning võõrandamislepingutest, eelkõige müügilepingust. Liisingulepingule tüüpilise riskijaotuse kohaselt kannab kõiki liisingulepingu objektiks oleva esemega seotud riske alates selle liisinguvõtjale üleandmisest liisinguvõtja: liisinguvõtja kannab liisingueseme juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot (VÕS § 364), samuti ei vastuta liisinguandja üldjuhul liisingueseme puuduste eest (VÕS § 362 lg. 2) ning vastavaid riske kannab liisinguandja ja liisinguvõtja vahelises suhtes liisinguvõtja, kes on kohustatud tagama liisingueseme korrashoiu ning sellel ilmnevate puuduste kõrvaldamise, muuhulgas vastavate

liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisest müügilepingust tulenevate nõuete esitamise kaudu müüja vastu (VÕS § 365). Käesolevas vaidluses käsitletava õigussuhte puhul on kohtu arvates tegemist kapitalirendi tüüpi liisingulepinguga, sest lepingu sisust tuleneb liisingulepinguga silmaspeetav eesmärk liisinguvõtja poolt liisingueseme omandamise finantseerimine liisinguandja poolt, kasutusrendilepingu eesmärgiks on lihtsalt liisinguvõtjale liisingueseme kasutamise võimaldamine liisingulepingu kestel. Tsiviilõiguslikult on nii kapitali- kui kasutusrendi puhul tegemist krediidilepingutega, mis erinevad oluliselt tavapärastest üüri- ja renditüüpi kasutuslepingutest. Kapitalirendi tüüpi liisingulepinguks nimetatakse väljakujunenud praktika kohaselt sellist liisingulepingut, mille puhul on pooled kokku leppinud, et liisinguperioodi lõppedes läheb liisingueseme omandiõigus üle liisinguvõtjale või tekib liisinguvõtja kohustus V kokkulepitud jääkväärtuse tasumise eest omandada. Kapitalirendi tüüpi liisingulepingu eesmärgiks on selle sisu arvestades liisingulepingu objektiks oleva V omandamise finantseerimine liisinguvõtja jaoks. Liisinguandja, kes liisingueseme liisinguvõtja jaoks omandab ja selle tema kasutusse annab, krediteerib liisinguvõtjat liisingueseme omandamiseks vajalike kulude ulatuses, nõudes nende hüvitamist mitte kohe, vaid osamaksetena liisinguperioodi jooksul. Seega on kapitalirendileping oma olemuselt ühtlasi krediidileping VÕS §-i 401 lg. 2 tähenduses. Tasuna sellise krediidi eest maksab liisinguvõtja liisinguandjale intressi, mida reeglina arvestatakse nii tagasimaksmata liisingueseme omandamise kulude osalt kui tagasimaksmata krediidilt. Liisingusuhtes osalejateks võib lisaks liisingulepingu pooltele pidada ka müüjat, kellelt liisinguandja omandab liisinguvõtja poolt soovitud liisingueseme. Liisinguandja ja liisingulepingu objektiks oleva kauba pakkuja ehk müüja vahelise suhte aluseks on müügileping, millega liisinguandja omandab liisinguvõtja poolt soovitava liisingueseme. Kuigi liisingueseme omandamiseks sõlmitav müügileping on juriidiliselt liisinguandja ja müüja vaheline leping, tekib nimetatud lepingu pinnalt seaduse alusel ka liisinguvõtja ja müüja vaheline suhe, sest VÕS §-i 365 kohaselt saab liisinguvõtja müüja-poolse müügilepingu rikkumise korral (eelkõige aga lepingutingimustele mittevastava liisingueseme üleandmise korral) esitada oma nimel müüja vastu müügilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid ja õiguskaitsevahendeid. Üldkokkuvõtvalt on liisinguleping eritüübiline leping, milles on ühendatud erinevat liiki lepingutele omased tunnused. Müügilepingu sätteid ei saa üldjuhtumil liisinguandja ja liisinguvõtja vahelisele suhtele täiendavalt kohaldada VÕS § 362 lg. 3 tuleneva reegli tõttu. Juhul kui VÕS § 362 lg. 3 p.-des 1 ja 2 nimetatud eeldused on täidetud, saab liisingulepingule siiski täiendavalt kohaldada müügilepingust tulenevaid müüja vastutust lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest reguleerivaid sätteid (kapitalirendi tüüpi liisingulepingu puhul). VÕS §-i 363 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel. VÕS § 365 lg. 1 kohaselt võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud liisingulepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt liisinguandja õigust müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda on liisinguvõtjal üksnes liisinguandja nõusolekul. VÕS §-i 367 lg. 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud väljaarvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Poolte vahel sõlmitud notariaalsest kinnistu mõttelise osa liisingulepingust ja käenduslepingust

ning kinnistamisavaldustest nähtuvalt sama lepingu p.-i 1.1. kohaselt kuulub liisinguandja Ühisliisingu AS-i omandisse Viimsi vallas külas, XXXasuv kinnistu, mis on kantud kinnistusregistrisse registriossa nr. XXX. Käesoleva lepingu esemeks on lepingu p.-s 1.1. nimetatud kinnisasjast 1⁄2 mõttelist osa koos sellele vastava osaga kinnistu olulistest osadest ja päraldistest, mis on lepingus edaspidi nimetatud kui lepingu ese. Lepingu p.-i 2.2. kohaselt liisinguandja ja OÜ RK esindajad kinnitavad, et lepingu ese on liisinguandja omandis ning see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, peale Liisinguandja ja OÜ RK vahel 03.12.2002.a. sõlmitud liisingulepingu , mille kohaselt on lepingu ese OÜ RK otseses valduses ning mille Liisinguandja ja osaühing RK lõpetavad lepingu eseme suhtes kokkuleppeliselt käesoleva lepingu allakirjutamisega. Lepingu p.-i 2.2.3. kohaselt lepinguesemel ei ole mingeid liisinguandjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest liisinguandja ja OÜ RK ei ole liisinguvõtjale teatanud või mida liisinguvõtja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Hageja liisinguvõtjana on lepingu p.-i 2.4. kohaselt kinnitanud, et ta on põhjalikult üle vaadanud nii lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse kui ka lepingu koosseisu kuuluva ehitise ning talle liisinguandja ja OÜ RK poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme suurusest ja piiridest ning ehitise tehnilisest seisukorrast. Lepingu p.-i 2.4.2. kohaselt kinnitab liisinguvõtja, et ta on nimetatud ülevaatused teostanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning on lepingu eseme valinud tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning Liisinguandja ja OÜ RK poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele. Käsitletavas lepingus on eraldi sätestatud OÜ RK ja Liisinguvõtja vahelised kokkulepped ning lepingu eseme valdus. Lepingu p.-i 4.3. kohaselt OÜ RK kohustub omal kulul ning hiljemalt 07.08.2003.a. lõpetama ning liisinguvõtjale üle andma kõik käesoleva lepingu lisaks nr. 1 oleva XXX– 1 vaegtööde nimekiri seisuga nimetatud vaegtööd. Siintoodud kohustuse täitmiseks on osaühingul RKõigus sõlmida töövõtulepinguid kolmandate isikutega, jäädes ise Liisinguvõtja ees kohustuse nõuetekohase täitmise eest vastutama. Osa tasust siinnimetatud ehitustööde tegemise ja ning seal kasutatud asjade ja materjalide eest on Liisinguvõtja maksnud OÜ-le RK enne käesoleva lepingu sõlmimist, käesoleva lepingu p.-s 5.2. nimetatud makse sooritamisega, puudujääva osa ehk 19 620 krooni kohustub liisinguvõtja tasuma OÜ-le RK hiljemalt ehitustööde vastuvõtmisel. Lepingu p.-i 4.4. kohaselt alates ehitustööde akti alla kirjutamisest loetakse ehitustööd liisinguvõtja poolt vastu võetuks. Lepingu p.-i 4.8. kohaselt OÜ RK kohustub tagama lepingu esemele ehitajapoolse garantii vähemalt kaheks aastaks alates liisinguvõtja poolt ehitustööde vastuvõtmisest ning p.-i 4.4. nimetatud ehitustööde vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Garantii kehtivuse ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamise kohustuse osas jääb OÜ RK vastutavaks Liisinguvõtja ees. Lepingu p.-s 4.9. kohaselt garantii ajal ilmnenud vead kohustub OÜ RK likvideerima omal kulul, kui p.-i 4.9.1. kohaselt viga on tekkinud tööettevõtja süül seoses ehitustööde tehnoloogia rikkumisega; kui p.-i

Lepingu p.-i 8.1. kohaselt lepivad liisinguandja ja liisinguvõtja kokku, et kui liisinguvõtja on täielikult tasunud käesolevas lepingus kokku lepitud tasu ja sellest arvestatud intressi, on liisinguvõtjal õigus saada lepingu eseme omanikuks ning nõuda lepingu eseme omandi üleandmist. Sama lepingu p.-s 8.2. liisinguandja ja liisinguvõtja lepivad kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks liisinguvõtjale 1 kuu jooksul arvates päevast, kui liisinguvõtja on tasunud liisinguandjale täielikult käesolevas lepingus kokku lepitud tasu ja sellelt arvestatud intressid. Pooled leppisid lepingu p.-s 8.6. kokku, et liisinguandja lubab ja liisinguvõtja avaldab soovi kanda kinnistusregistri registriosa nr. XXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse üle andmise nõuet tagav eelmärge hageja KJ ́i kasuks. Lepingu lisana on asjas esitatud vaegtööde nimekiri seisuga (vt. tlk. 305), mille lõpetamise ja liisinguvõtjale üleandmise kohustuse on lepingu p.-i 4.3. kohaselt enesele võtnud OÜ RK. Vaegtööde nimekirja on allkirjastanud kõik lepinguosalised, seega olid nende olemasolust teadlikud nii liisinguandja kui lepingu eseme omanik kui ka hageja liisinguvõtjana. sõlmitud lepingu p.-st 2.2.1. nähtub veenvalt asjaolu, et Ühisliisingu AS-i ja OÜ RK vahel oli 03.12.2002.a. omakorda sõlmitud liisinguleping , mille kohaselt lepingu ese on OÜ RK otseses valduses ning mille liisinguandja ja OÜ RK lõpetavad lepingu eseme suhtes kokkuleppeliselt käesoleva lepingu allakirjutamisega. Antud lepingu sättest nähtuvalt puudub käesolevas õigussuhtes VÕS §-i 365 kohaselt vaidlusalusel lepingu esemel müüja, kelle vastu võiks hageja liisinguvõtjana esitada liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud liisingulepingut. Seega on liisinguandja poolte-vahelisest lepingust nähtuvalt omandanud liisingulepingu esemeks oleva kinnisasja omakorda liisingulepingu alusel OÜ-lt RK, kelle otseses valduses lepingu ese enne selle liisinguandja poolt enne omandamist oli. Kõnealust liisingulepingut asjas kohtule esitada pole kostjad pidanud vajalikuks. Ülaltoodut aluseks võttes pole kohtu arvates üheselt mõistetav, millisel õiguslikul alusel ja millisest puutumust sõlmitud tehingusse omab tehingusse kaasatud OÜ RK, sest Ühisliisingu AS on liisingulepingu kohaselt lepingueseme omanik ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et Ühisliisingu AS oleks omandanud õigusliku aluse olemasolul OÜ-lt R kui müüjalt vaidlusaluse kinnisasja. Elektroonilise registriosa detailvaate kohaselt (vt. tlk. 616) on 02.10.2000.a. kinnistamisavalduse alusel kandega nr. 1 kantud elamumaa Viimsi vallas külas XXXpindalaga 1984 m2 omanikuna registrisse AS MS ning kandega nr. 2 20.03.2002.a. kinnistamisavalduse alusel on sama kinnisasja omanikuna 14.08.2002.a. kantud registrisse Ühisliisingu AS. Seega oli vaidlusalune kinnistu Ühisliisingu AS-i omandis alates 14.08.2002.a. ning liisingulepingut sõlmides hagejaga vaidlusaluse lepingu eseme suhtes oli Ühisliisingu AS hageja suhtes nii finantseerijaks kui ka lepingu eseme müüjaks. Seega tulenevalt liisingulepingu sisust nähtub asjaolu, et kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS õ-i 361 mõttes, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi selle eseme müüjalt. Seega on hageja kohtu arvates õigustatud liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse tõttu esitama oma kahju nõude liisinguandja vastu, kes on samaaegselt ka sama kinnisasja suhtes tekkinud õigussuhtes ka selle müüjaks, aluseks võttes VÕS § 362 lg. 3 p.-s 1 sätestatut. OÜ RK ei ole eeltoodut aluseks võttes käesolevas vaidluses kohane kostja. Kohtu arvates ei oma asjas õiguslikku tähendust asjaolu, et OÜ RK on sõlmitud liisingulepingu 4. osas sõlminud liisinguvõtjaga erinevad kokkulepped nii lepinguesemel esinevate vaegtööde lõpetamise osas omal kulul kui ka nende üleandmise liisinguvõtjale vastava aktiga jms. suhtes. Kohtu arvates ei ole välistatud OÜ RK vastutus hagejale tekkinud kahju eest AS-i SEB Liising ees kostjate vahel vastavate lepingute või muude kehtivate kokkulepete korral, kuid käesolevasse vaidlusesse antud asjaolud õiguslikku puutumust ei oma.

Seonduvalt asjaoluga, et OÜ RK ei ole asjas kohane kostja, tuleb antud kostja poolt asjas esitatud vastuväited tervikuna jätta tähelepanuta. Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus on kostja I esitanud asjas korduvalt väiteid selle kohta, et hageja ei võimaldanud kostjatel lepinguesemel esinevaid puudusi heastada, s.o. ei andnud täiendavat tähtaega kohutuse nõuetekohaseks täitmiseks. Tegelikkuses esitas hageja 29.10.2004.a. asja materjalide kohaselt nii AS-le SEB Liising kui ka OÜ-le RK kirjaliku pretensiooni nr. 1/306 lepingu esemel eksisteerivate puuduste kohta ning selles olid mainitud puudused piisaval määral kirjeldatud. Kuivõrd kostjad ei reageerinud hageja pretensioonile mõistliku aja jooksul, tellis hageja OÜ-lt E eksperthinnangu vaidlusaluse Viimsi vallas külas XXX kinnistul asuva elamu korteri nr. 1 välispiirete soojustehnilise seisukorra kohta. 20.04.2005.a. esitas hageja korduva pretensiooni, millele oli lisatud ka OÜ E eksperthinnang. Nimetatud pretensioonis tõi hageja uuesti välja lepingu esemel esinevad puudused ning tegi samas ka ettepaneku alandada liisingulepingust tulenevat müügihinda vastavalt summas, mis hageja poolt tellitud eksperthinnangu kohaselt kuluks müügiobjektil esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Samas on hageja selgitanud kostjatele, et kui viimased ei aktsepteeri hageja poolt tellitud ekspertiisi, on neil soovi korral võimalus taotleda erapooletu ekspertiisi (sh. ka kohtuliku) läbiviimist, kas üldse ja millised puudused lepingu esemel esinevad ning milline on nende puuduste kõrvaldamise maksumus. Eeltoodust nähtub kohtu arvates veenvalt asjaolu, et hageja on asjas teinud kõik endast oleneva, et anda kostjatele võimalus hagejale tekkinud kahju heastamiseks, kuid kostjad pole soovi avaldanud seda võimalust kasutada, et hagejale lepingu eseme kasutamisel ilmnenud puuduste tõttu tekkinud õigusvastane olukord kohtu-väliselt lahendada. Käesoleva tsiviilasja menetluse kestel on asjas leidnud tõendamist asjaolu, et lepingu esemeks oleval külas XXX asuval elamul esinevad olulised puudused, mille kõrvaldamiseks on hageja kandnud ja peab ka veel edaspidi kandma kulutusi. Kohtu poolt määratud ehitustehnilise ekspertiisi käigus ja tulemina jõudis ekspert seisukohale, et lepingu esemel on olulised puudused ning nende kõrvaldamiseks on hageja kandnud ja peab seda tegema ka edaspidi. Kohtu poolt määratud ekspert on asjas koostanud kohtule kirjalikud eksperthinnangud 14.07.2006.a.; 21.03.2007.a.; 21.09.2007.a. ning 26.03.2009.a. Ekspert L. Sviibis poolte taotlusel 26.03.2009.a. toimunud kohtuistungil ning kõik osapooled said kohtuliku ekspertiisi raames eksperdile küsimusi esitada. Eksperdi palvel teostas OÜ JEKB vaidlusaluses elamus XXX termomõõdistamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et elamu välispiirete soojapidavus ei vasta Eesti standardi EVS 837-1 „Piirtarindid. Osa 1: üldnõuded“ esitatud kriteeriumitele, Nimetatud termografeerimise põhjuseks oli asjaolu, et kohtulik ekspert ei soovinud seinu avada ning muul viisil ei saanud ekspert asjas selgust, kas elamu katuslaed ja välisseinad on ehitusaegselt nõuetekohaselt soojustatud või mitte. Ekspert L. S poolt 21.09.2007.a. esitatud täiendavas eksperthinnangus on märgitud, et elamu täiendaval ülevaatusel, mis toimus 12.09.2007.a. osales muuhulgas ka ekspert MJOÜ-st JEKB, kes tutvustas kohapeal ruumide kaupa 23.11.2006.a. läbi viidud elamu välispiirete termografeerimise aruande tulemusi. Kõigis ülalmärgitud eksperthinnangutes, samuti OÜ E 28.01.2005.a. poolt antud eksperthinnangus on asutud seisukohale, et lepingu esemeks oleval külas XXXasuval elamul on olulisi puudusi elamu soojustuse osas, mille kõrvaldamiseks tuleb hagejal kanda kulutusi. Ekspertarvamuse lisades on ära toodud ka tööde loetelu, mille kohaselt peaaegu igas toas tuleb lahti võtta laes ja seinas asuvad gyproc-plaadid, paigaldada lisasoojustus ja uued plaadid, servad pahteldada ning pinnad viimistleda ja värvida. Saunas tuli lahti võtta laudis ja paigaldada sinna uus laudis ning vannitoas ja WC-s tuli muuhulgas maha monteerida ja tagasi panna nii valamu kui ka WC-pott. Toodud tööde loetelust nähtuvalt on teostatavate tööde maht arvestamisväärselt suur. Ekspert L. S asus oma eksperthinnangus seisukohale, et lepingu esemeks oleval Viimsi vallas külas XXX asuval elamul esinevate puuduste ja vaegtööde kõrvaldamise kogumaksumus on suurusjärgus 177 000 krooni, millele tuleks lisada 10 %, seega 17 700 krooni. Eksperdi hinnangul

oleks elamul esinevate puuduste ja vaegtööde kõrvaldamiseks põhjendatud kulutuste kogumaksumuseks 194 700 krooni. Kohus leiab eeltoodut aluseks võttes, et ekspert L S on kohtu poolt talle pandud ülesanded täitnud nõuetekohaselt ning suure kohusetundega, kaasates elamu välispiirete soojustehnilise seisukorra kindlaks tegemiseks elamu termomõõdistamise (vältimaks seinapindade ja laudise avamist), mille tulemusel jõuti järeldusele, et elamu välispiirete soojapidavus ei vasta Eestis kehtestatud ja ülal juba osundamist leidnud standardile. Eksperdi hinnangute põhjendatuses puudub kohtul alus kahelda. VÕS § 217 lg. 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muuhulgas ka kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg. 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. VÕS § 217 lg. 2 p. 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Asjas puudub kohtu arvates vaidlus selle üle, et hageja soovis vaidlusalust elamut edaspidi omandada, et seda kasutada elamiseks. Ostes endale elamu, tuleb seejuures pidada enesestmõistetavaks asjaolu, et elamu eluruumina peab olema soojapidav, arvestades klimaatilisi tingimusi Eestis. Soojapidavuse korral peaks eluruumides olema tagatud nendes elamiseks ka normaalne temperatuur. Hageja jaoks oligi olulisim puudus vaidlusaluse elamu kui ehitise puhul selle puudulik soojustus. Üldteadaolevalt on elamu soojapidavuses võimalik veenduda, kui selles elada talvekuudel, mil eluruume tuleb kütta. Seega ei saanud hageja elamu ülevaatuse käigus enne lepingu sõlmimist seda liiki puudust lepingu esemel kindlaks teha. Hageja on käesolevas hagis esitanud kahjunõude kostjate vastu algselt summas 342 000 krooni, kuid kohtuistungil hageja täpsustas oma nõuet aluseks võttes eksperdiarvamust ning palus kohtul kostjatelt välja mõista hageja kasuks solidaarselt 194 700 krooni ning jätta kostjate kanda ka hageja poolt kantud kohtukulud riigilõivuna ning õigusabikuludena. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele kui õiguslikult põhjendatud nõue AS-i SEB Liising vastu kohtu poolt esitatud põhjendusi ja hinnanguid aluseks võttes. AS-i SEB Liising vastuväited hagile tuleb jätta tähelepanuta kui paljasõnalised, sest antud kostja ei ole asjas esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu ese oli hagejale üle antud vastavuses müügilepingu tingimustega. Asjas on kohtu arvates olemas veenvad tõendid selle kohta, et lepinguesemel olid juba lepingu sõlmimise ajal puudused ning lepingu lisaks oli kõigi lepinguosaliste poolt, sh. ka kostja I poolt, allkirjastatud vaegtööde nimekiri (vt. tlk. 305). Kostja I vaidlusaluse lepingu eseme omanikuna ja ka müüjana pidi olema lepingu sõlmimise ajal hagejaga teadlik elamu tehnilisest seisundist. Kostja I ei ole asjas kohtule esitanud tõendeid, mis võiksid seada kahtluse alla kohtu määramisel läbi viidud ehitustehnilise ekspertiisi tulemusel eksperdi poolt välja selgitatud asjaolusid ja tema antud hinnanguid. Hageja on asjas 26.03.2009.a. toimunud kohtuistungil esitanud kohtukulude nimekirja (vt. tlk. 554), milles palub jätta kõik hageja kantud kohtukulud kostjate kanda. Hageja on kõnesoleva hagi esitanud kohtule 06.10.2005.a. seega enne käesoleva TsMS-i kehtima hakkamist. Varem kehtinud TsMS §-i 60 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks tehti otsus, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. TsMS §-i 61 lg. 1 järgi poolele, kelle kasuks tehti otsus mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Seega tuleb AS-lt SEB Liising välja mõista hageja kasuks 11 000 krooni kantud kulutuste katteks riigilõivule ning 9 735 krooni põhjendatud ja vajalike õigusabikulude katteks ning 14 160