Otsuse kuulutamine
26.juuni 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasja nr
nr 2-08-76735
Tsiviilasi Kohtukoosseis
Mare Uusma hagi SA Viljandi Haigla vastu määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks kohtunik Silvi Maiste
Istungisekretär
Aino Männik
Hageja
Kostja esindaja
Mare Uusma ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxxxx ) Advokaat Pille Toom SA Viljandi Haigla registrikood 90004585, aadress Pärsti vald Viljandi maakond) Eda Saik
Asja läbivaatamise kuupäev
08.juuni 2009
Hageja esindaja Kostja
Resolutsioon Tühistada Mare Uusmale SA Viljandi Haigla poolt 27.oktoobril 2008 käskkirjaga nr 180-p määratud distsiplinaarkaristus noomitus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi nõuded ja asjaolud Hagiavalduse järgi hagejat karistati 27.10.2008.a. käskkirjaga nr. 180-p tööülesannete ebarahuldava täitmise eest distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt hageja läbis tööle tulekul katseaja edukalt. Töölepingu kohaselt lõppes katseaeg 11.03.2008.a.. Tööandja väitel peale katseaja lõppemist hakkasid tekkima probleemid, sest hageja ei hoidnud korras klientide rahaasju, ei esitanud kohalikule omavalitsusele õigeaegselt vajalikke dokumente ning võttis endale kohustusi, mis ei kuulunud tema pädevusse. Käskkirja kohaselt 2008.a. suvel muutus olukord toetatud elamise klientide seas rahutuks, kliendid lõhkusid aknaklaase, ei pidanud kinni kodukorrast, tarvitasid alkoholi ning kasutasid oma raha ebaotstarbekalt. Käskkirja kohaselt oli olukorras süüdi hageja, sest väidetavalt kliendid ei olnud rahul hageja käitumisega. Käskkirjas on leitud, et hageja on rikkunud ametijuhendi järgmisi punkte: 1) põhikohustuste 3. punkt 3.1., mille kohaselt „suhtleb ja nõustab toetatud elamise teenusel olevaid kliente ning on kursis nende igapäevaste tegevuste ja toimingutega”;
2) p. 3.7, mille kohaselt „loob ja hoiab kontakte klientide sotsiaalse võrgustikuga (pereliikmed, KOV jne.); 3) p. 3.9., mille kohaselt „suhtleb korrektselt , viisakalt ja rahulikult patsiendi ja tema omastega, töökaaslastega ning töövajadusel kolmandate isikutega”. Kuigi distsiplinaarkaristuse määramisel leiti, et hageja on rikkunud ülaltoodud ametijuhendi punkte, ei nähtu käskkirjast ühtegi konkreetset fakti, millele toetudes saaks väita, et hageja on oma töökohustusi täitnud ebarahuldavalt. Käskkirjas on tööandja leidnud, et hageja on TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustused jätnud süüliselt täitmata. TLS § 48 määrab kindlaks need kohustused (käitumisreeglid), mida üksteise suhtes vastastikuse lausel on kohustatud täitma nii tööandja kui ka töötaja. Käskkirjast ei saa hageja teada, milliseid TLS §-des 48 ja 50 toodud kohustusi ta ei täitnud. Hageja leiab, et temale määratud distsiplinaarkaristus on ebaõige, kuna käskkiri on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes ja kostja ei ole tõendanud, et hageja on üldse toime pannud süüteo. Kuna vaidlusaluses käskkirjas kostja ei ole märkinud, milles konkreetselt seisnes töötaja süü ja millal ta töökohustusi rikkus, siis on käskkiri välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes. Kostja ei ole käskkirjas nimetanud ühtegi konkreetset hageja poolt toimepandud süütegu, ega selle toimepanemise aega, seega tööandja on vääralt kohaldanud materiaalõiguslikku normi. Töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Kostja poolt antud käskkirjast ei ilmne, milles seisnes hageja tööülesannete ebarahuldav täitmine. Kostja kui tööandja paljasõnaline väide, et „antud juhul seisneb töötajapoolne töökohustuse rikkumine puudujääkides töös toetatud elamise klientidega”, ei saa olla distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Kostja ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja motiveerinud ega põhistanud. Hageja ei saa käskkirjast teada, millised tööülesanded ta täitis ebarahuldavalt, kuigi peaks saama teada. Juhindudes Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 23 lg. 1 ja 2 palub hageja tühistada Mare Uusmale SA Viljandi Haigla poolt 27.10.2008.a. käskkirjaga nr. 180-p määratud distsiplinaarkaristus – noomitus. Menetluskulud panna kostja kanda. Kostja vastuväide Kostja hagi ei tunnista. SA Viljandi Haigla pakub sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust isikutele, kes ei suuda iseseisvalt elus toime tulla, kuid nad pole ka ühiskonnale ega iseendale ohtlikud. Et kliendid saaksid oma eluga paremini toime tulla, vajavad nad juhendamist ja suunamist, samuti peavad nad pidevalt ravimeid tarvitama. Klientidel on kodukord, millest kinnipidamist peab kontrollima tegevusjuhendaja. Samuti peab tegevusjuhendaja jälgima, et kliendid kasutaksid oma raha otstarbekalt. Hageja ei kontrollinud klientide kodukorrast kinnipidamist, raha otstarbekat kasutamist ning soovida jättis ka suhtlemine omavalitsustega, siis juhtis hooldusravi – ja sotsiaalhoolekande osakonna tasulise hoolduse üksuse juht Kaja Koger hageja tähelepanu puudujääkidele töökohutuste täitmisel. Vestluse aluseks oli klientide ühisavaldus. Hageja lubas oma töössesuhtumist muuta, kuid septembris, oktoobris ei olnud toetatud elamise klientide olukord paranenud ja hageja ei olnud oma töösse suhtumist muutnud. Kaja Koger tegi töökoosolekustest üles võetud temaatikast lähtudes juhatusele esildise, milles juhtis tähelepanu vajakajäämistele Mare Uusma töös. SA Viljandi haigla juhatus otsustas hagejat karistada noomitusega. Kostja ei ole nõus, et hagejat on karistatud alusetult. Klientide rahulolematus ja tegevusterapeudi mitteusaldamine on piisav alus, et töötajat karistada noomitusega.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg 2 kohaselt tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva:1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Käskkirja nr 27.10.2008 nr 180-p distsiplinaarkaristuse määramise kohta järgi Mare Uusma ei hoidnud korras klientide rahaasju, ei esitanud kohalikule omavalitsusele õigeaegselt vajalikke dokumente ning võttis endale kohustusi, mis ei kuulunud tema pädevusse. 2008.a. suvel muutus olukord toetatud elamise klientide seas rahutuks, kliendid lõhkusid aknaklaase, ei pidanud kinni kodukorrast, tarvitasid alkoholi ning kasutasid oma raha ebaotstarbekalt. Töötajapoolne töökohustuste rikkumine on puudujäägid töös toetatud elamise klientidega. Kohus leiab, et käskkiri ei vasta töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg 2 sätestatud nõuetele. Käskkirjast ei ole aru saada, mis ajal on konkreetsed rikkumised toime pandud, missugused on konkreetsed töökohustuste rikkumised. Kohus leiab, et kui töötaja on toimepannud töökohustuste rikkumised, siis tuleb need ka täpselt ära näidata. Kostja on esitanud tõendina kodukorra ( vastuse lisa 1 ), kuid kohus leiab, et see tõend ei tõenda, missugused tööülesanded jättis täitmata hageja. Kostja on esitanud tõendina klientide avalduse ( vastuse lisa 2 ). Alla on kirjutanud 6 isikut. Kohus leiab, et avalduses ei ole toodud ühtegi konkreetset juhtumit ega aega, kuidas ja millal hageja on tööülesandeid rikkunud. Avaldusel pole ei kirjutamise kuupäeva ega tööandja poolt registreerimise kuupäeva, seetõttu ei ole võimalik tuvastada, millal avaldus kirjutatud on. Kohus leiab, et avalduse sisu on liiga üldine. Kostja on esitanud tõendina kokkuvõtte koosolekutest toetatud elamise teenusel olevate klientidega 25.septembrist-24.oktoobrini 2008 ( vastuse lisa 3 ). Kokkuvõtte järgi koosolekute eesmärk oli individuaalselt välja selgitada klientide vajadus, pragune teenuse kvaliteet hinnates klientide üldist rahulolu ning kaardistada võimalikud häirivad faktorid. Kokkuvõttes on välja toodud rahulolu häirivad faktorid töötajapoolsed tegurid: rahul ei ole tegevusjuhendaja Mare Uusma käitumisega, kehvapoolne kontakt klientidega, mis tuleneb suhtlemisest. Suhtlemisega seotud tegurid on kategoriseeritud järgmiselt: abivalmidusega seotud tegurid ( ei aita, ei tule kaasa, annab halbu soovitusi ), suhtlemisega seotud ( ei taha kuulata, ei oska head nõu anda, laterdab palju, ei kuula, uudishimulik, tihti tuleb ja pärib, kuuleb seda, mida kuulata tahab ), enesekriitika puudumisega seotud ( ei näe oma vigu, ütleb, et temast saadakse valesti aru, suitsuruumis liiga semulik, palju aega veedab läptopiga suitsuruumis, kontsade klõbin koridoris), usaldusega seotud ( rääkis jutu edasi, ei usalda, ei tekita usaldust, pole siiani kontakti saavutanud). Kohus leiab, et esitatud tõendist ei ole näha ühtegi konkreetset tööüleannete rikkumist. Ei ole näha, missugusel kliendil ja millal on tekkinud konflikt hagejaga, mida võiks käsitleda tööüleannete mittetäitmisena. Kostja on esitanud tõendina Kaja Kogeri esildise ( vastuse lisa nr 4 ) ettepaneku kohta Mare Uusma karistamiseks. Esildises on samuti Mare Uusma töökohustuste täitmata jätmine üldiselt. Esildisest ei nähtu, millal ja milles see rikkumine seisnes, mida konkreetselt Mare Uusma tegemata jättis. Esildise järgi märtsikuus arutati Mare Uusmaga juhtunut, juhiti tähelepanu vajakajäämistele ja möödalaskmistele. Samas anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tähtajaks oli kõrvaldatud osa puudustest. Tegemata oli jäetud kassapõhine kolme kliendi, kelle materiaalseis vahendeid Mare
Uusna haldab, raamatupidamine. Suvel muutus olukord toetatud elamise klientide seas rahutuks. Kliendid ei olnud rahul nende tegevusjuhendajaga. Tekkisid tõsised konfliktsituatsioonid. Mare Uusmale anti tähtaeg 03.10.2008 kitsakohad likvideerida. Seda ta ei teinud ja anti uus tähtaeg 06.10.2008. 09.10.2008 kutsuti Mare Uusma osakonnajuhataja juurde ja anti uus tähtaeg kitsaskohtade likvideerimiseks 13.10.2008. Samal kuupäeval kontrolliti toetatud elamise klientide dokumente. Selleks korraks oli valmis ka raamatupidamine. Kontrollimise käigus avastati ühe kliendi ( märgitud ka nimi ) sularaha puudujääk 500 krooni. Kohus leiab, et ka nimetatud tõend ei sisalda konkreetseid töökohustuste rikkumise olukordi, asjaolusid ja kuupäevi. Kohus leiab, et kostja tööandjana ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel lähtunud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg 2 sätetest. Tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: süüteo toimepanemise aja; süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Käskkirjast ei nähtu, millal ja missugused töökohustused Mare Uusma ebarahuldavalt täitis. Käskkirjas on küll viidatud, et Mare Uusma rikkus ametijuhendi punkte 3.3, 3.7, 3.9, kuid ei ole märgitud, milles seisnes nende punktide rikkumine. Kohus leiab, et tööülesannete ebarahuldav täitmine on kirjeldatud väga üldiselt, konkretiseerimata, millal ja milles see avaldus. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 23 lg. 2 kohaselt kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult. Kohus leiab, et Mare Uusmale 27.oktoobril 2008 määratud distsiplinaarkaristus tuleb tühistada. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kohtukulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.