Tsiviilasi nr 2-09-12719
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2009.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-12719
Tsiviilasi
Lxxxx Lxxx hagi AS-i Mayeri Industries vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lxxxx Lxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: Mxxxx Hxxxxxx, elukoht xxxxxxx Kostja: Mayeri Industries AS, registrikood 10039055, asukoht Tabivere alevik Tabivere vald Kostja esindaja: Rxxx Txxxx, elukoht xxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
11.06.2009.a
Hagi rahuldada. Lugeda AS-i Mayeri Industries ja Lxxxx Lxxxxx vahel 18.02.2008.a sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Lugeda AS-i Mayeri Industries ja Lxxxx Lxxxxx vahel 18.02.2008.a sõlmitud tööleping lõpetatuks töötaja algatusel alates 10.12.2008.a. Välja mõista AS-ilt Mayeri Industries Lxxxx Lxxxxx kasuks kahe kuu keskmine töötasu 15145,6 krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest, esitades selleks kohtule avalduse. Avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses
kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Lxxxx Lxxx esitas 15.12.2008.a Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni avalduse AS-i Mayeri Industries vastu nõuetega lugeda pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 86 p 3 alusel ja välja mõista tööandjalt tõttu hüvitus kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, välja mõista tööandjalt töölepingu lõpetamisest hilinenult teatamise eest hüvitus 59 päeva eest ja välja mõista tööandjalt saamata puhkusetasu 11 puhkusepäeva eest. Töövaidluskomisjoni istungil Lxxxx xxxx muutis oma nõudeid ja esitas nõuded tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista tööandjalt hüvitusena 6 kuu töötasu. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 18.02.2009.a otsusega rahuldati Lxxxx Lxxxx avaldus osaliselt. AS-i Mayeri Industries ja Lxxxx Lxxxx vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine loeti ebaseaduslikuks, Lxxxx Lxxxxloeti töölt omal algatusel lahkunuks alates 10.12.2008.a ja AS-ilt Mayeri Industries mõisteti Lxxxx Lxxxx kasuks välja hüvitusena 2 kuu keskmine töötasu 15145,6 krooni. AS Mayeri Industries esitas 25.03.2009.a kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. AS Mayeri Industries ei nõustunud töövaidluskomisjoni 18.02.2009.a otsuse selles osas, millega loeti töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, Lxxxx Lxxx lahkunuks omal algatusel alates 10.12.2008.a ja mõisteti kostjalt välja hüvitusena 2 kuu keskmine töötasu summas 15145,6 krooni. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVLS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. AS Mayeri Industries on vastava avalduse esitanud. ITVLS § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Seega tuleb Lxxxx Lxxxx avaldus töövaidluskomisjonile lugeda hagiavalduseks. Kostja põhjenduste kohaselt on poolte vahel 18.02.2008.a sõlmitud tootmistöötaja ametikohal töötamiseks tööleping määratud ajaks tootmismahu ajutise suurenemise tõttu. Vastavalt töölepingu punktile 1.3 sidus tööandja tootmismahu ajutise suurenemise ja selle lõppemise tootesarja „Hella“ lisandumise ning tootmise lõpetamisega. Töötaja on töölepingu sõlmimise tingimustega nõus olnud. TLS § 27 lg 1 p 2 kohaselt sõlmitakse tööleping määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. TLS § 27 lg 2 p 3 kohaselt võib määratud ajaks töölepingu sõlmida tööde mahu ajutisel suurenemisel. Tööleping oli sõlmitud seaduse nõudeid järgides. Töötajal puudub igasugune alus väita, et tema tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. Samuti ei ole millegagi põhjendatud töövaidluskomisjoni järeldus, et tööandja ei ole töölepingu lõppemise tähtaega sidunud töö lõppemisega. Arusaamatu on töövaidluskomisjoni seisukoht, et tööandja ei saagi määratud ajaks töölepinguid sõlmida, kuna see on töö lõppemise riski panemine töötajale. Töölepingu sõlmimise hetkel oli teada, et „Hella“ tootesarja tootmine algses mahus ei jätku, kuid millal see juhtub, ei olnud teada. Seetõttu ei saanudki töölepingu sõlmimisel määrata lepingu tähtaega kalendaarselt, vaid tähtaeg seoti töö lõppemisega. Tootmismahu ajutine suurenemine on oma olemuselt selline seisund, mille lõppu tootmisettevõttes ei ole
võimalik kindlaks määrata. Määratud ajaks sõlmitud tööleping lõpetatakse töölepingu kehtimise vajaduse äralangemisel s.o siis, kui saab läbi tootmise mahu ajutine suurenemine. Teadaolevalt on olukord majanduses tugevalt muutunud ning tööandja on kahjuks olnud sunnitud viimase kolme kuu jooksul lõpetama juba üheksa tootmistöötajaga määratud ajaks töömahu ajutise suurenemise tõttu sõlmitud töölepingud. Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Hageja töötas sisuliselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Tootesarja „Hella“ toodeti hageja töötamise ajal vaid kokku kolme päeval. Seega hageja töölepingu lõppemine ei saa seotud olla „Hella“ sarja tootmise lõppemisega. Kui oleks kirjas töötamise aeg või töömaht ühikutes, siis võiks tegemist olla määratud ajaks sõlmitud töölepinguga. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AS-i Mayeri Industries ja Lxxxx Lxxxx vahel on 18.02.2008.a sõlmitud tööleping. Lepingu p 2.1 kohaselt asub töötaja tööle tootmistöötaja ametikohale. Lepingu p 1.3 kohaselt tööleping sõlmitakse määratud ajaks TLS § 27 lg 2 p 3 alusel tootmise mahu ajutise suurenemise tõttu seoses tootesarja „Hella“ lisandumisega. TLS § 27 lg 1 p 2 kohaselt tööleping sõlmitakse määratud ajaks kas lepingutähtaja kalendaarse kindlaksmääramisega või töö lõppemisega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, lg 2 p 3 kohaselt võib töölepingu määratud ajaks sõlmida tööde mahu ajutisel suurenemisel. Pooltevahelises töölepingus on töölepingu tähtaeg seotud tootmise mahu ajutise suurenemisega seoses tootesarja „Hella“ lisandumisega. Selline formuleering vastab TLS §-le 27 lg 1 p 2, mis näeb ette, et tööleping sõlmitakse määratud ajaks seotuna lisandunud töö lõppemisega. Lepingu p 1.3 on seega õigesti formuleeritud ning võiks olla täidetav. TLS § 77 lg 1 p 2 kohaselt tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult vähemalt viis kalendripäeva enne tähtaja möödumist, kui lepingu tähtaeg ei ületa ühte aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja teatas hagejale 03.12.2008.a kirjalikult töölepingu lõpetamisest alates 10.12.2008.a, töötaja sai teate kätte 03.12.2008.a, kuid hiljem vormistati teate kätte saamise kuupäevana 09.12.2009.a. TLS § 78 kohaselt kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist §-s 77 ettenähtud korras või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. Hageja töötas kostja juures tootmistöötajana. Tootmislehtedest nähtub, et hageja tootis tootesarja „Hella“ töötamise ajal kolmel kuupäeval: 26.03.2008.a, 31.03.2008.a ja 01.04.2008.a. Seega viimast korda tootis hageja „Hella“ tootesarja 01.04.2008.a. Hageja töötas reaalselt veel kuni 12.10.2008.a, sellel ajal hageja enam „Hella“ tootesarja ei tootnud, hageja läks palgata puhkusele 13.10.2008.a. Tööandja oleks pidanud töölepingu lõpetama, kui lõppes vajadus töötaja palkamiseks. Kuna vajadus töötaja järgi oli seotud „Hella“ tootesarja lisandumisega, siis töötaja poolt „Hella“ tootesarja tootmise lõpetamisega oleks tööandja pidanud töötajaga määratud ajaks sõlmitud töölepingu ära lõpetama, teatades sellest TLS § 77 lg 1 p 2 nõuete kohaselt ette. Tööandja töölepingut ei lõpetanud ja pooltevahelised töösuhted jätkusid. Seega TLS § 78 kohaselt muutus pooltevaheline määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks alates töötaja poolt „Hella“ tootmise lõpetamisest 02.04.2008.a.
Eeltoodust tulenevalt oli pooltevaheline tööleping sõlmitud määramata ajaks ning tööandja on lepingu ebaseaduslikult lõpetanud kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu. TLS § 117 lg 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist ja lg 2 kohaselt kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Lxxxx Lxxx nõudis kostjalt töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja kahe kuu keskmist töötasu. Tööleping tuleb lugeda lõpetatuks töötaja algatusel alates 10.12.2008,a ning mõista tööandjalt töötaja kasuks välja 2 kuu keskmine töötasu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, lg 4 kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.