Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-49775/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.06.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2057

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22.06.2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-49775

Tsiviilasi

M T ja V P hagi HS vastu veeservituudi seadmiseks

Tsiviilasja hind

25 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I M T (IK xxx, elukoht xxx) Hageja II V P (IK xxx, elukoht xx) Hagejate esindaja Agu Eichenbaum Kostja: HS (IK xxx, eluk xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik

03.06.2009

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Seada kinnistule nr xxx asukohaga Harjumaa, Jõelähtme vald, K küla, Xxx kinnistu nr xxxasukohaga Harjumaa, Jõelähtme vald, K küla, L kasuks veevarustustorustiku servituut, mille kohaselt on valitseva kinnisasja omanikul õigus rajada teenivale kinnisasjale veevarustustorustik valitsevat kinnistut ja kinnistut nr XXX (asukoht Harjumaa, Jõelähtme, K küla, K ) ühendava tee põhjapoolsele küljele teekaitsevööndisse kuni 3 meetri kaugusele tee servast ning teeniva kinnisasja omanikul on kohustus tasuta taluda veevarustustorustiku rajamist ja paiknemist.

3.Tuvastada HSepp’a kohustus anda nõusolek kanda kinnistusraamatusse kinnistule nr xxx asukohaga Harjumaa, Jõelähtme vald, K küla, Xxx kinnistu nr xxxasukohaga Harjumaa, Jõelähtme vald, K küla, L kasuks veevarustustorustiku servituut, mille kohaselt on valitseva kinnisasja omanikul õigus rajada teenivale kinnisasjale veevarustustorustik valitsevat kinnistut ja kinnistuid nr XXX (asukoht Harjumaa, Jõelähtme, K küla, Ki) ühendava tee põhjapoolsele küljele teekaitsevööndisse kuni 3 meetri kaugusele tee servast ning teeniva kinnisasja omanikul on kohustus tasuta taluda veevarustustorustiku rajamist ja paiknemist. 1 (6)

Sarnased lahendid

Asjaõigus

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejate kaasomandisse L kinnistu reg osa nr xxxasukohaga Jõelähtme vallas K külas Harjumaal. Hagejatele kuuluvat kinnistut on võimalik veega varustada kasutades puurkaevu „ Ki“ kinnistul. „ Ki“ kinnistul asuv puurkaev on lähim seaduslik puurkaev. Hagejate kinnistule puurkaevu rajada ei ole võimalik. Hagejatele kuuluva kinnistu ja „ Ki“ kinnistu vahel asub kostjale kuuluv kinnistu. Trassi vedamine läbi kostja kinnistu ei koormaks kostja kinnistut oluliselt, sest trass hakkaks kulgema maa all ja jääks teekaitsevööndisse. Trassi rajamine teistes asukohtades tooks kaasa väga suuri kulutusi. Hagi 24.11.2008 täpsustuse kohaselt palub hageja määrata kindlaks tingimused kostja kinnistule veevarustustorustiku servituudi seadmiseks hagejate kinnistu kasuks ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek veevarustustorustiku servituudi kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Hagejate 09.04.2009 seisukoha kohaselt ei ole kostja täpsustanud, milliseid kulutusi ja piiranguid tooks talle kaasa trassi rajamine. Kohtuistungil 05.05.2009 selgitas hageja, et keskkonnaminister on Ki kaevu veekaitsevööndit vähendanud 10 meetrile. Lähedal asuv G kaev ei sobi ühisveevärgi vajadusteks, sest see on projekteeritud ühe majapidamise tarbeks. Ki kaevust on lubatud vett võtta 15 m3 ööpäevas, see on umbes 15 majapidamise vajadus, kuid vett kasutaks ainult kaevu omanik ja hagejad. Olemasolev veetrass läheb üle kostja kinnistu tee kõrval, see paikneb teekaitsevööndis, see on teele lähemal kui 2 meetrit. Hageja 19.05.2009 täiendava seisukoha kohaselt kaasneksid veevarustuse korraldamisega G kaevust põhjendamatult suured kulutused trassi rajamisele 141 960 krooni + käibemaks ning pumpla rajamisele 115 900 krooni + käibemaks. Kohtuistungil 03.06.2009 täpsustas hageja hagi, märkides, et soovib, et trass asuks tee põhjaküljel teekaitsevööndis kuni 3 meetrit tee äärest. Hageja selgitas, et G kaevust on liitumispunktini 150m ja Ki kaevust 61m. See sisaldab vaid Xxx kinnistul olevat pikkust. Ki liitumispunktist hageja majani on 103m. G kaevust hageja majani oleks 156 m. Olemasolev G kaev on kasvuhoone eesruumis. Et seda kaevu normaalselt ekspluateerida peaks sinna lisama uue pumba, hüdrofoori ja filtrid. Kostja seisukohad Kostja 27.11.2008 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hagejate elamu ehitusprojekt ja ehitusluba näeb ette veevarustuse loomise nende enda kinnistul. Valla 2004 kehtestatud detailplaneering ei näe 2 (6)

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hagejate kaasomandisse kuulub L kinnistu reg osa nr xxxasukohaga Jõelähtme vallas K külas Harjumaal, mida hagejad kasutavad püsiva elukohana. Hageja kinnistul puudub puurkaev. Lähimad puurkaevud hageja kinnistule asuvad Ki maaüksusel ( Ki kaev) ja G maaüksusel (G kaev). Hagejatele kuuluva kinnistu ja „ Ki“ kinnistu vahel asub kostjale kuuluv kinnistu, maaüksuse nimetusega Lepiku. Hageja on ehitanud veetrassi Ki kaevust enda kinnistul asuva elamuni piki Ki kinnistu ja hageja kinnistu vahel oleva tee äärt. Hageja palub määrata kindlaks tingimused kostja kinnistule veevarustustorustiku servituudi seadmiseks hagejate kinnistu kasuks ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek veevarustustorustiku servituudi kohta kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal puudub veevarustus ja et veevarustus on vajalik hageja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas trassi rajamine on võimalik ilma kostja kinnisasja kasutamata või kas trassi rajamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda servituudi seadmist enne detailplaneeringu kehtestamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, /---/), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Vastavalt AÕS § 158 lg 2 ja 3 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab 3 (6)

servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 158 annab tehnovõrkude ja-rajatiste talumisõiguse saamiseks õiguse (juhul, kui kõik eeldused on täidetud) nõuda talumiskohustust ette nägeva servituudi seadmist, seega on talumiskohustuse sisu määratud AÕS §-ga 172. Vastavalt AÕS § 172 lg 1 reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. AÕS §-dest 158 ja 172 tuleneb, et asja lahendava kohtu otsus asendab sisuliselt teeniva kinnisasja omaniku nõusolekut servituudi kinnistusraamatusse sisse kandmiseks vastavalt TsÜS § 68 lg 5. Servituudi sisse kandmisel tekib teeniva kinnisasja omanikul kohustus taluda tehnovõrgu rajamist ja/või paiknemist tema kinnistul. Samas ei asenda kohtulahend ühtegi haldusakti – ehitusluba või seadusest või muust õigusaktist tulenevat nõusolekut vms ega oma tähendust planeerimismenetluses planeerimisseaduse mõistes. Kuivõrd AÕS § 158 regulatsioon on üksnes asjaõiguslik, st lahendab kahe või enama kinnisasja omaniku vahelisi suhteid, siis ei oma selle paragrahvi eelduste hindamisel tähendust haldusorganite haldusõiguslikud hinnangud aktide või toimingute näol. See tähendab, et eelduste hindamisel ei oma tähtsust detailplaneeringu olemasolu, puudumine või sisu, samuti mitte ehitusloa, kohaliku omavalitsuse, muinsusameti vms organi nõusolek või kooskõlastus. Talumiskohustuse olemasolu Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et veetrassi rajamine ei ole võimalik ilma kostja kinnisasja kasutamata ning et trassi rajamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Jõelähtme Vallavalitsuse 14.05.2008 kirjast (tl 18) nähtub, et omavalitsuse arvates ei ole K külas otstarbekas igal majapidamisel oma puurkaevu rajada, sest see suurendaks reostusohtu, koormaks keskkonda ja ei tagaks vee kvaliteeti. Hagejale väljastatud elamu ehitusloast 09.06.2003 (tl 49 jj) nähtub küll, et vesi on lokaalne, kuid, et valla 14.05.2008 kiri on hilisem, tuleb asuda seisukohale, et vald kaalus küsimust täiendavalt ja jõudis järeldusele, et eraldi kaevu rajamine ei ole otstarbekas. Seejuures on projekti seletuskirjas (tl 89) märgitud, et tulevikus rajatakse koostöös naaberkinnistu omanikega ühine nõuetekohane puurkaev. Tuleb ka märkida, et seletuskiri on koostatud ja ehitusluba väljastatud enne Ki kaevu valmimist, seega ei olnud vallal võimalik ehitusloa andmisel Ki kaevuga arvestada. Pärast Ki kaevu valmimist on vallavalitsus aga oma 14.05.2008 kirjas teinud ettepaneku kaaluda trassi rajamist esmajoones Ki kaevust. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et lisaks keskkonna ja kvaliteediriskidele on eraldi puurkaevu rajamine hageja kinnistule kallim kui trassi rajamine Ki kaevust. AS Keila Geoloogia hinnapakkumisest 15.08.2005 (tl 63) nähtub, et puurkaevu rajamine L maaüksusele läheks maksma 166 900 krooni. OÜ A hinnapakkumisest 18.05.2009 (tl 102) nähtub, et trassi rajamine G kaevust läheks maksma 167 512,8 krooni, millele lisandub pumpla maksumus 136 762 krooni. Hageja väitel kasutab G kaevu hetkel vähem kui kaks majapidamist, kaev on projekteeritud ühe maja pidamise tarbeks ja pumpla on vajalik selleks, et tagada piisav veesurve. Kokku läheks G kaevust veevarustuse rajamine hagejale maksma 304 274,8 krooni. Ki kaevust veevarustuse korraldamise maksumuse hindamisel tuleb arvestada, et hageja on juba rajanud veetrassi Ki kaevust enda elamuni. Vaidlust ei ole aga selles, et trass on rajatud ebaseaduslikult, ilma ehitusloata (selle kohta vt Jõelähtme Vallavalitsuse ettekirjutus 12.08.2008 tl 78), mistõttu leiab kohus, et ebaseadusliku trassi rajamine ei tohi hagejatele AÕS § 158 aluste kaalumise mingisuguseid eeliseid anda, sest see oleks vastuolus AÕS § 158 mõttega. Hageja avaldas kohtuistungil, et ligilähedaselt võib olla mõlemast kaevust hageja majani sama maa, vahe on selles, et 4 (6)

Ki kaevus juba on vastavad seadmed. Seega jätab kohus maksumuse hindamisel kõrvale OÜ A hinnapakkumises 18.05.2009 (tl 102) ja lähtub sellest, et võrreldes Ki kaevuga on G kaevust trassi rajamine on kallim pumpla ehituse kulude võrra e 136 762 krooni võrra. Järgnevalt hindab kohus kostja väidet, et veetrassi rajamine Ki kinnistult põhjustaks kostja kinnistule olulisi piiranguid või kahjustusi. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et veetrass piirab kostjate võimalusi elamuid rajada. Kui veetrass hakkab paiknema teekaitsevööndis, ei ole hagejal võimalik ega mõistlik teetrassi kohale elamut püstitada. Ka ei tähenda veetrassi talumise kohustus, et kostja ei võiks teekaitsevööndisse vastavate lubade olemasolul püstitada mingeid maapealseid liiklusrajatisi vms rajatisi, nt aeda. Kohus märgib, et tulenevalt vaidluse asjaõiguslikust iseloomust, mida kohus selgitas eelnevalt, ei oma asjas tähtsust kostja väited selle kohta, et detailplaneering ei näe ette veetrassi rajamist või et veetrassi ehitus võib tulenevalt kaitseala kitsendustest vajada muinsuskaitseameti, omavalitsuse või keskkonnaministri luba. Kohtulahend asendab üksnes kostja nõusolekut servituudi sissekandmiseks ning ehitamist võimaldavate lubade ja kooskõlastuste saamine on hagejate risk, mida nad võtavad soovides servituuti just sellistel tingimustel. Kohus on AÕS § 158 asjaõiguslikku iseloomu kostjale selgitanud ka kohtuistungil. Vastuseks kostja väitele, et kostja, et G kaevust hakkab niikuinii Lepiku mü-le vesi tulema, märgib kohus, et asja lahendamisel tuleb AÕS § 158 kohaselt lähtuda olemasolevast olukorrast. Kohus ei menetle kostja väidet, et detailplaneeringus on ette nähtud kuivenduskraav, mis hakkab kulgema risti trassiga kui see tuleb Ki kinnistult ning trassi rajamine teeb võimatuks kuivenduskraavi rajamise. Kostja on küll kohtuistungil 05.05.2009 avaldanud, et detailplaneering näeb ette kuivenduskraavi, kuid väite, et trass takistab kraavi rajamist, esitas kostja alles viimasel kohtuistungil 03.06.2009. Kohus ei menetlenud kostja väidet vastavalt TsMS § 331 lg 1, kuivõrd väide esitati hilinenult ning väite menetlemine oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja kinnistule puurkaevu rajamine või veetrassi rajamine G kaevust põhjustab ülemääraseid kulutusi võrreldes trassi rajamisega läbi kostja kinnistu, mistõttu on kõige otstarbekam rajada veetrass läbi kostja kinnistu. Servituudi tingimused Vastavalt AÕS § 158 lg 3 määrab kohus kindlaks reaalservituudi sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoha ja tasu. Kohus leiab, et mõistlik on hageja soovitud asukoht, mille kohaselt trass asuks tee põhjaküljel teekaitsevööndis kuni 3 meetrit tee äärest. Selline asukoht koormab teenivat kinnistut kõige vähem, sest trass asub teekaitsevööndis ja ei lisa olemasolevatele tegevuspiirangutele seetõttu uusi piiranguid. Kohus tegi 05.05.2009 kohtuistungil kostjale ettepaneku esitada oma kaalutlused seoses servituudi tasuga. Kostja omapoolseid kaalutlusi esitanud ei ole, seega määrab kohus servituudi talumiskohustuse tasuta. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.