7.Kohtutäitur Anne Böckler, esindaja Jaana Riitsaar ([email protected])
Ärakuulamine
20.05.2025
J.O. võlgade ümberkujundamise menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada võlgniku J.O. suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt: B2 Impact OÜ 13 267,07 eurot (2 nõuet), millest 9025,09 eurot on põhivõlgnevused ja 4241,98 eurot kõrvalnõuded; Bondora AS 11 071,97 eurot (2 nõuet), millest 5571,78 eurot on põhivõlgnevused ja 5500,19 eurot kõrvalnõuded; Eesti Liikluskindlustuse Fond 66,10 eurot, mis on põhinõue; Aktiva Finance Group OÜ 9992 eurot (4 nõuet), millest 6493,75 eurot on põhivõlgnevused ja 3498,25 eurot kõrvalnõuded; Omega Invest OÜ 2276,67 eurot, millest 1289,27 eurot on põhivõlgnevus ja 987,40
eurot kõrvalnõuded; Kohtutäitur Oksana Kutšmei 3810,06 eurot (6 täiteasja), mis on kohtutäituri tasud; Kohtutäitur Anne Böckler 115,90 eurot, mis on kohtutäituri tasu.
2.Kinnitada J.O. suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel: Võlausalda ja
Kohustuste kogusumm a/põhisum ma/kõrvaln õuded
Kohustus e tasumise sagedus
Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ kuupäev, millest alates hakatakse makseid teostama
Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR
Kohustuste täitmise summa kokku EUR
Kohustuse täitmise ulatus %-des / põhinõude täitmise ulatus %-des
1.kuu 463,80 2.kuu 900 3-76. kuu 300 77.kuu 334,76
23 734,76
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
4.Kohustada J.O.-d esitama kaks korda aastas 01.augustiks ja 01. veebruariks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 01. augustiks 2026. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01. augustiks 2032.a. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 25. augustiks 2032.a esitada kohtule aruanne.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
6.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaostus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks 1271 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 1100 eurot tuleb välja maksta J.O. poolt tasutud ettemaksust.
3.Mõista J.O.-lt usaldusisiku Evelin Laanemäe kasuks välja 171 eurot.
4.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Nõutuba arveldusarvele nr EE142200221049196550. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.J.O. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on abielus, kuid on algatanud lahutuse. Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik töötab OÜ-s xxxxxxxx tootmistöölisena ja tema igakuine palk on 1100 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik riiklikku peretoetust 80 euro kuus. Võlgnikule kuulub 1/2 suurune mõtteline osa korteriomandist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on tema pere elukoht. Muu registervara puudub.Võlgniku igakuised kulud on avadluse kohaselt 1180 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 29 948,59 eurot. Võlgnik selgitas, et makseraskused tekkisid, kui ta kolis koos lastega abikaasast eraldi elama ja vajas raha, et üürida eluruum ja osta esmavajalik. Selleks võttis laenu. Abikaasa laste ülalpidamises ei osalenud ja avaldaja ei osanud ametlikult elatist nõuda. Osa võlgu on võlgnik suutnud ema ja vanema poja abiga ka tasuda. Võlgnik soovib sälitada eluruumi, milles suhtes on algatatud täitemenetluses enampakkumine.
2.14.04.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Evelin Laanemäe.
3.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 41 040,96 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1200 eurot ja peretoetus 80 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olevast 1/2 suurune kaasomandi osa väärtusega 30 000 eurot ning sõiduk väärtusega 1500 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik suudaks enda sõnul maksta võlgnevuste katteks kuni 300 eurot kuus. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et tal on nüüd tööl katseaeg läbi ja töötasu on umbes 1300-1400 eurot kätte. Elamiskulud on umbes 1100 eurot. Võlgnik ei olnud nõus pankrotimenetlusega, ta läks nüüd parema töö peale. Usaldusisiku sõnul täidaks võlgnik kava 6,6 aastat, kui ta tasuks 80% põhikohustustest.
5.Kohus määras 23.05.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1100 eurot, mille võlgnik on tasunud.
6.06.06.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.01.09.2025 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Usaldusisik esitas 05.01.2026 täiendatud ümberkujundamiskava. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 90 % ulatuses 77 kuu jooksul. Kõrvalnõudeid on vähendatud 100%. Võlgnik maksab esimesel kuul 463,80 eurot, teisel kuul 900 euro, 3-76 kuul 300 eurot ning 77 kuul 334,76 eurot. Esimesed maksed on suuremad, kuna menetlus on veninud ja võlgnik on natuke rahalisi vahendeid hoidnud. Teise kuu makse on 900 eurot koos kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo poolt deponeeritud summaga 602,74 eurot. Usaldusisik märkis, et kui võlgnik tasuks kõik põhinõuded, pikeneks kava veelgi 9 kuu võrra. Võlgniku sissetulek on madal ja pikendades kava perioodi, võib see viia võlgniku maksejõuetuseni.
8.Kavaga nõustus B2 Impact OÜ, Bondora AS, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Omega Invest OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei ja kohtutäitur Anne Böckler.
9.Kavale esitas vastuväite Aktiva Finance Group OÜ. Võlausaldaja polnud nõus nii pika kava tähtajaga, eriti olukorras, kus täidetakse ainult põhinõudeid. Sisuliselt saab võlgnik lisaks 6,5 aastaks n.ö tasuta laenu. Võlausaldaja leidis, et võlgade ümberkujundamine ei ole põhjendatud. Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses.
10.Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajatele saadetud kirjad ning võlausaldajate seisukohad täiendatud kava osas. Kohtumääruse põhjendused
Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine
11.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
12.Võlgnik ja ükski võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et kõigi võlausaldajate nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Tarbijakrediidilahenditest tulenevate nõuete osas on olemas jõustunud kohtulahendid. Kohus on seisukohal, et selliste nõuete osas ei saa usaldusisik ega ka kohus nõudeid uuesti üle vaadata, sh hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lahenditest tulenevad nõuded tuleb kinnitada selliselt nagu lahendiga on need välja mõistetud.
13.Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine
14.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 40 599,77 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 9992 eurot. 6 võlausaldajat nõustus kavaga. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 30 607,77 eurot.
15.Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
16.Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid.
17.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete vähendamist, osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.
18.Vastuväite esitas Aktiva Finance OÜ, kes teatas, et pole kavaga nõus eelkõige selle pikkuse tõttu. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded vähendatakse 100% võrra ja põhinõuded täidetakse 90% ulatuses. Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Enamasti, nagu ka käesoleval juhul, on see ajendatud sellest, et võlgnikule ja tema lapsele jääks alles nende elukoht, mis kohtu hinnangul on oluline kaalumise argument võrreldes võlausaldajate sooviga saada tagasi välja laenatud raha võimalikult kiirelt ja võimalikult suures ulatuses. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Samas tähendaks vara müük suuremaid kulusid eluasemele (üür) ja võimalik, et lisanduvaid transpordikulusid (kui ei leidu sobivat eluruumi samas piirkonnas). Seega võib eluruumi kaotamine tekitada võlgnikule ebamõistlikku rahalist kulu, kuid võlausaldajad saavad oma nõude täidetud samas suuruses või isegi väiksemas ulatuses kui ümberkujundamiskava täitmisega.
19.Aktiva Finance Group OÜ ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjendust kava kinnitamata jätmiseks. Ainus põhjendus on, et võlgnik saaks laenatud raha ilma intressita pikema ja jooksul kasutada. Kohus leiab, et see vastuväide ei ole piisav kava kinnitamata jätmiseks. Esitaski ei ole kava kestusel seaduse määratud ajalist piiri. Rahas kasutamine ilma kasu teenimata on aga võlausaldaja äririsk- tal ei ole kohustust raha välja laenata. Käeolevat saab võlausaldaja oma raha siiski suures ulatuses tagasi- seega on otsene kahju väike. Kuna võlausaldaja nõue tuleneb kohtulahendist, puudub kohtul käesolevalt võimalus kontrollida, kas laen anti ka kõiki reegleid järgides. Arvestades võlgniku suurt laenukoormust on kohtul selles osa suured kahtlused.
20.Kuigi kohus ei pea tegema võrdlust pankrotimenetlusega, märgib kohus lühidalt siiski, et võlausaldajad ei satu oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisik on vara- ja võlanimekirjas teinud võrdluse võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse vahel. Parimal juhul on võlausaldajatel võimalik pankrotimenetluse kaudu saada 17 000-18 000 eurot. Täitmise määra mõjutab ka see, et pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega kestaks maksimaalselt 3 aastat. Kuna võlgnikul on ülalpeetav, oleks tema sissetulekust kinnipidamiste tegemine väga väike. Ainus pankrotipessa saadav vara oleks seega korteriomandi müügist saadav tulu. Nagu kohus eelpool märkis, kaasneks korteri kaotusega aga lisakulud võlgnikule. Kohus märgib, et reaalselt võib tulem olla isegi väiksem. Võlausaldajatele on võlgade ümberkujundamise menetlus siiski soodsam.
21.Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud ja ülalpidamisel alaealine laps. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.
22.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1150 eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks umbes 300-334 eurot. Võlgnik on sarnases ulatuses maksnud usaldusisiku tasu ettemaksu osamaksetena, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 77 kuud, mis võimaldab nõuded suuremas ulatuses täita. Kohus ei nõustu Aktiva Finance Group OÜ vastuväitega, et kava tähtaeg on liiga pikk. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et pikema tähtajaga kava võib võlgniku muuta makseraskuste asemel maksejõuetuks. Menetluse liik tuleb kohtu hinnangul valida vastavalt võlgniku maksevõimele. Kuna võlgnik on hetkel makseraskustes, on kohane menetluse liik võlgade ümberkujundamine, mitte pankrotimenetlus. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.
24.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.
25.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule kogu kava täitmise perioodi jooksul esitada kaks korda aastas 01. augustiks ja 01. veebruariks. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 25. augustiks 2032.a.
Menetluskulude jaotus
26.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
27.Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1271 eurot (15,5h x 82€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud ka maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses.
28.FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
29.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot.
30.Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1271 eurot. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja arvestab usaldusisiku poolt tehtud toiminguid ja nende sisu. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 82 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
31.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1271 eurot, millest 1100 eurot tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. 1100 eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.