2.Tuvastada KÜ1. augusti 2007.a üldkoosoleku otsuste tühisus.
3.Saata käseoleva kohtuotsuse ärakiri pärast otsuse jõustumist Harju Maakohtu registriosakonnale KÜ1. augusti 2007.a üldkoosoleku otsuste alusel tehtud
2-07-35687 registrikannete muutmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja KÜ kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11. veebruaril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.18. septembril 2007.a esitas OL Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub tuvastada KÜ(KÜ) 1. augusti 2007.a üldkoosoleku otsuste tühisuse.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (hagiavalduses ilmselt ekslikult märgitud äriregistrisse) 23. augustil 2007.a tehtud kannetega muudetud KÜ juhatuse koosseisu. Registrisse on juhatuse liikmetena kantud S.P , A.A , M.L , S.S ja K.L . Nimetatud registrikanded on tehtud KÜ 1. augusti 2007.a üldkoosoleku protokolli alusel. Hageja leiab, et KÜ 1. augusti 2007.a üldkoosoleku otsused on tühised, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kokkukutsumise korda ning ka kvoorumi nõue ei olnud koosoleku läbiviimisel täidetud. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Sama sätestab ka KÜ põhikiri. 14. juulil 2007.a oli Veeru tn 6 asuva kortermaja trepikodades teadetetahvlil teade korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, millel oli üheteistkümne korteriühistu liikme allkirjad. Ükski vaidlusaluse üldkoosoleku kutse allkirjastanutest ei olnud juhatuse liige. Seega kutsuti 1. augusti 2007.a koosolek kokku selleks pädevust mitte omavate isikute poolt, millega rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Lähtudes MTÜS § 20 lg-st 3 on võimalik üldkoosolekut iseenesest kokku kutsuda korteriühistu liikmete initsiatiivil, kuid selleks peaks vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest esitama korteriühistu juhatusele põhjust ära näidates vastava nõudmise. Ilma põhjust ära näitamata ja juhatusele vastavat nõuet esitamata korteriühistu liikmed ise üldkoosolekut kokku kutsuda ei saa. Vastav õigus võib liikmetel tekkida siis, kui juhatus vaatamata liikmete nõudmisele üldkoosolekut kokku ei kutsu. Alles seejärel
2-07-35687 saavad liikmed ise üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega (MTÜS § 20 lg 4). Koosolekut kokku kutsunud isikud ei esitanud käesoleval juhul juhatusele kirjalikku nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks, mistõttu puudus neil seadusest tulenev õigus üldkoosolek kokku kutsuda. KÜ põhikirja punkti 5.6 kohaselt on üldkoosolek õiguspädev, kui koosolekul viibib vähemalt 40% korteriühistu liikmetest. Registripidajale esitatud 1. augusti 2007.a üldkoosoleku protokollile lisatud üldkoosolekul osalenute nimekirjal on 12 erinevat allkirja, volikirju seejuures lisatud ei ole. Seega tuleks hageja hinnangul asuda seisukohale, et 1. augusti 2007.a üldkoosolekul osales 12 korteriühistu liiget. Isegi kui eeldada volitusi kinnitavate volikirjade olemasolu, tuleks täiendavalt arvestada KÜ kodukorra punktist 6.1.2 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei saa üldkoosolekule registreeritud osaleja mandaatide arv ületada nelja. 1. augustil 2007.a toimunud üldkoosolekul osalejate nimekirjas on kokku vaid 12 erinevat allkirja, kusjuures üks neist kordub kuueteistkümne nime taga, üks neljateistkümne nime taga ja üks kahe nime taga. Kuivõrd üks korteriühistu liige saab kodukorra kohaselt esindada vaid kolme korteriühistu liiget, sai koos volikirjadega maksimaalselt esindatud olla 19 korteriühistu liiget. Seejuures tuleb veel arvestada, et koosolekul on väidetavalt esindatud olnud ka isikud, kes olid koosoleku toimumise ajaks surnud või ei olnud enam vastava korteri omanikud. Nii ei ole D.G alates
1.jaanuarist 2007.a enam korteri nr 4 omanik. Korteri omanik on A.J . Korteri nr 86 omanik J.T suri 30. juunil 2007.a, kuid registripidajale esitatud dokumendil on tema nime taga allkiri. Korteri nr 26 omanik ei ela hagejale teadaolevalt suveperioodil enda korteris, vaid suvilas. Seega ei saanud tema kedagi volitada sellel konkreetsel koosolekul ennast esindama, kuna ei olnud selle toimumisest teadlik. KÜ-l on 86 liiget. Seega peaks üldkoosolekul osalema või olema esindatud vähemalt 35 ühistu liiget, et üldkoosolek saaks võtta vastu otsuseid. Ülaltoodust nähtuvalt oli käesoleval juhul 1. augusti 2007.a üldkoosolekul esindatud 16 korteriühistu liiget ning üldkoosolek ei olnud seega pädev otsuseid vastu võtma.
3.Hagis esitatud nõude õigusliku alusena on hageja osundanud MTÜS § 21 lg-le 1 ja § 241 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta need rahuldamata.
4.Kostja märgib esmalt, et kohtusse pöördumine peab olema põhjendatud, s.t vastuvõetud otsused peavad hageja õigusi rikkuma. Käesoleval juhul ei ole KÜ 1. augusti 2007.a üldkoosolekul vastu võetud otsustega rikutud hageja õigusi ning järelikult tuleb juba sel põhjusel jätta hagi rahuldamata.
5.Kostja hinnangul ei anna hageja väited ka sisuliselt alust hagi rahuldamiseks. Kostja arvates on ekslik hageja järeldus nagu tähendaks korteriühistu liikmete nimekirjas olevad 12 allkirja seda, et üldkoosolekul osales 12 korteriühistu liiget ning põhikirja järgne kvooruminõue ei saanud seega olla täidetud. Vastavalt vaidlusaluse üldkoosoleku protokollile osales koosolekul 47 liiget, s.t 46,5% üldarvust. Vastavalt KÜ põhikirjale on kvoorumi nõue täidetud kui koosolekul osaleb üle 40% ühistu liikmetest. Seega oli kvooruminõue täidetud. See asjaolu, et korteriühistu liikmete nimekirjas on kaheteistkümne erineva isiku allkirjad tähendab ainult seda, et osa liikmetest oli esindatud volikirja alusel, mis on seaduse ja korteriühistu põhikirjaga kooskõlas. Samuti leiab kostja, et üldkoosolekul osalenud isikute volitusi tõendavaid dokumente registripidajale esitada vaja ei olnud. Seadus seda ei nõua. Kostjal ei olnud üldkoosoleku
2-07-35687 toimumise päeva seisuga teada, et keegi liikmetest on surnud või võõrandanud enda korteri, seda enam, et nende isikute poolt olid antud volikirjad. Samal ajal, isegi kui kustutada üldkoosolekul osalenute nimikirjast need kolm liiget (kellest räägib oma hagiavalduses hageja), siis ei muudaks see kvoorumi olemasolu ega hääletamise tulemusi. Järelikult ei anna hageja sellekohased argumendid alust hagi rahuldamiseks. Kostja ei nõustu ka hageja väidetega, et üldkoosolek oli kokku kutsutud sellist õigust mitteomavate isikute poolt, kuna üldkoosoleku kokku kutsunud isikud ei esitanud korteriühistu juhatusele eelnevalt kirjalikku nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kostja väidab, et koosoleku kokku kutsunud ühistu liikmed olid esitanud avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatuse liikmele S.P allkirja vastu. Kuivõrd juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud, siis oli nimetatud ühistu liikmetel õigus kutsuda üldkoosolek iseseisvalt kokku, mis oligi tehtud. Järelikult oli 1. augusti 2007.a üldkoosolek kokku kutsutud seadusega sätestatud korras. Hageja viide KÜ kodukorrale ei oma kostja hinnangul käesoleval juhul tähtsust ja on asjakohatu, sest vastavalt MTÜS-ile peab üldkoosoleku kokkukutsumise kord olema sätestatud ühistu põhikirjas ning samuti ainult põhikirjas võib olla volikirjade piirang ühele inimesele. Seadusega ega KÜ põhikirjaga ei ole sätestanud, kui palju võib ühel isikul mandaate olla. Seega võib igal isikul olla nii palju mandaate (volikirju), kui palju teda volitatakse. Kostja on seisukohal, et volikirjade piirangu võiks sätestada ainult seaduse või mittetulundusühingu (antud juhul korteriühistu) põhikirjaga. Vaidlusalusel koosolekul vastu võetud otsused ei ole ka oma sisult vastuolus heade kommetega, põhikirjaga või seadusega. Seega ei ole otsused tühised.
MENETLUSE KÄIK
6.Menetluse käigus on hageja esindaja kohtuistungitel täiendavalt selgitanud hageja õiguslikku huvi 1. augusti 2007.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja palub otsuse tühisuse tuvastada, kuna selle alusel kustutati registrist juhatuse koosseis, mille valijate hulgas oli ka tema ise, ning kanti registrisse juhatuse koosseis, millel tegelikult ei ole korteriühistu liikmete volitusi. Hageja märgib, et tühisel tehingul ei saa olla õiguspäraseid tagajärgi. Seetõttu tuleb hagi rahuldamisel kohtuotsuse abil taastada õiguspärane olukord ning takistada õigusvastast tegevust.
7.21. jaanuaril 2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja menetluse käigus esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus märgib esmalt, et hagejal kui KÜ liikmel eksisteerib õiguslik huvi korteriühistu 1. augusti 2007.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise vastu ning hageja on seda ka piisavalt põhjendanud. Seega ei esine alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks üksnes õigusliku huvi puudumise tõttu. Vastavalt TsMS § 368 lg-le 1 võib hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja KÜ liige (vt toimik, lk 7-8). Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Arvestades MTÜS §-s 18 ja § 21 lg-s 5 sätestatut, võetakse mittetulundusühingu juhtimist puudutavaid küsimusi vastu selle liikmete üldkoosolekul ning üldkoosolekutel osalemine on üks liikmete peamisi õigusi. MTÜS § 19 p-s 3 sätestatu kohaselt kuulub üldkoosoleku
2-07-35687 pädevusse ka juhatuse liikmete määramine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti ( KÜ põhikirja (vt toimik, lk 9-10) punkti 6.1 kohaselt valitakse juhatus üldkoosolekul vähemalt kolmeliikmelisena). Seega on korteriühistu (kui mittetulundusühingu) liikmel õigustatud ootus, et üldkoosolek kutsutakse kokku ning viiakse läbi selleks seaduses sätestatud korda järgides ning et ka juhatuse liikmete määramine (valimine) toimub õiguspäraselt kokku kutsutud üldkoosolekul. Vastasel juhul puuduks ühistu liikmel tegelik võimalus juhtimist puudutavate otsuste (s.h juhatuse liikmete määramine) vastuvõtmisel osaleda.
10.Hageja väidetest lähtudes on kostja 1. augusti 2007.a üldkoosoleku otsused tühised, kuna esiteks on üldkoosoleku kokkukutsumisel oluliselt rikutud kokkukutsumise korda (sest koosoleku kokku kutsunud korteriühistu liikmed ei olnud selleks õigustatud) ning teiseks ei olnud koosoleku läbiviimisel täidetud kvoorumi nõue.
11.Vastavalt MTÜS § 21 lg 1 esimesele lausele võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lg-st 3 tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Tulenevalt MTÜS § 241 lg-st 1 on üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
12.Kohus käsitleb esmalt üldkoosoleku kokkukutsumise korra väidetava rikkumisega seonduvat. Asja materjalide põhjal otsustades tuleb kohtu hinnangul nõustuda hageja väidetega üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise kohta. MTÜS § 20 lg-s 1 sisalduva üldnormi kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (kostja põhikirja punktist 5.4 nähtuvalt võivad sellesisulise nõude juhatusele esitada vähemalt 7 ühistu liiget). Kui juhatus mittetulundusühingu liikmete nõudel üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad MTÜS § 20 lg-st 4 tulenevalt üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Lähtudes osundatud sätetest, peaksid korteriühistu liikmed seega esmalt kirjalikult ja põhjust ära näidates nõudma üldkoosoleku kokkukutsumist korteriühistu juhatuselt. Alles siis, kui juhatus korteriühistu liikmete nõuet üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei täida, tekiks liikmetel endil õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et 1. augusti 2007.a üldkoosoleku kokku kutsunud KÜ liikmed oleksid eelnevalt pöördunud kirjalikult ja põhjust ära näidates üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega korteriühistu juhatuse poole. Kostja väidete kohaselt olid koosoleku kokku kutsunud korteriühistu liikmed esitanud avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatuse liikmele S.P allkirja vastu. See kostja väide on aga jäänud menetluses tõendamata. Kohus on kostja esindajale selgitanud kõnealuse asjaolu tõendamise vajadust ning andud mõistliku võimaluse tõendite esitamiseks (vt toimik, lk 65 pöördel). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks tõendeid ei esitanud.
13.Ülaltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et 1. augusti 2007.a toimunud KÜ üldkoosoleku otsused on tühised, kuna nende vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosolek oli kokku kutsutud selleks õigust mitte omavate isikute poolt. Seega kuulub hagi korteriühistu 1. augusti 2007.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamisele.
2-07-35687
14.Seonduvalt poolte väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist.
14.1.Olemasolevate tõendite põhjal otsutades tuleb nõustuda ka hageja väitega, et koosoleku läbiviimisel ei olnud täidetud kvoorumi nõue. Kostja väidete kohaselt osales 1. augusti 2007.a koosolekul 47 korteriühistu liiget (46,5% liikmete üldarvust), osa liikmetest seejuures esindaja kaudu. MTÜS § 21 lg-st 5 tulenevalt võib üldkoosolekus osaleda ja hääletada ka mittetulundusühingu liikme esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Sisuliselt sama tuleneb KÜS § 101. Nimetatud paragrahvi teise lause kohaselt võib korteriühistu liiget (korteriomanikku) üldkoosolekul esindada tema abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Käesoleval juhul ei ole aga kostja tõendanud enda väiteid volituste olemasolu kohta esindajatel. Kohus on sarnaselt ülalmärgitule selgitanud kostjale eelmenetluses ka volituste olemasolu tõendamise vajadust ning andud võimaluse volikirjade esitamiseks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (vt toimik, lk 65 pöördel). Osaliselt võib nõustuda kostja väitega, mille kohaselt ei ole vaja üldkoosolekul osalenud isikute volitusi tõendavaid dokumente registripidajale esitada. Lähtudes MTÜS §-s 76 ja äriseadustiku §-s 32 sätestatust, võib registripidaja volikirjade esitamist siiski vajadusel nõuda. Samuti ei mõjuta registripidamist puudutavad sätted TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevat poole kohustust tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.2.Hageja on oma väidetes muu hulgas tuginenud KÜ 29. mai 2006.a üldkoosolekul vastu võetud korteriühistu kodukorra punktile 6.1.2, mille kohaselt saab iga registreeritud üldkoosolekul osaleja hääletamiseks mandaadi, millel on näidatud tema häälte arv. Häälte arv volituse järgi ei tohi ületada 1+3 (vt toimik, lk 16 pöördel, tõlge lk 33). Hageja teeb sellest järelduse, et üks korteriühistu liige saab kodukorra kohaselt esindada korteriühistu üldkoosolekul maksimaalselt kolme korteriühistu liiget. Kostja leiab, et kõnealune kodukorras sisalduv piirang ei oma õiguslikku tähtsust, kuna üldkoosoleku kokkukutsumise kord peab olema sätestatud ühistu põhikirjas ning samuti ainult põhikirjas võib olla volikirjade piirang ühele inimesele. Seadusega ega KÜ põhikirjaga ei ole sätestanud, kui palju võib ühel isikul mandaate olla. Kohus nõustub kõnealuses küsimuses üldjoontes kostja käsitlusega. Kodukorra punktis 6.1.2 sisalduv volitamise piirang puudutab kohtu hinnangul üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise korda ning peaks seetõttu kooskõlas MTÜS § 7 lg 1 p-ga 8 sisalduma korteriühistu põhikirjas. Sellist järeldust toetab ka MTÜS § 80 lgtes 2 ja 3 sätestatust lähtuv vajadus tagada registrikannete avalik usaldatavus. Otsustamaks kandeavalduste rahuldamise ja registrikannete tegemise üle peab registripidaja omama ülevaadet konkreetse ühingu üldkoosoleku kokkukutsumise tingimustest ja korrast, samuti otsuste vastuvõtmise korrast. Oluline on siinkohal märkida, et tulenevalt MTÜS § 8 lg 1 pst 1 ja KÜS § 3 lg 2 p-st 5 tuleb korteriühistu registrisse kandmiseks esitada registripidajale ka kinnitatud põhikiri ning MTÜS § 23 lg 2 kohaselt jõustub mittetulundusühingu põhikirjamuudatus selle registrisse kandmisest. Arvestades ülaltoodut, ei ole hageja käsitlus seega kohtu hinnangul kooskõlas seaduse mõttega. Seaduses sätestamata ja põhikirjas mittesisalduvad piirangud otsuste vastuvõtmisel ei saa olla õiguslikult kehtivad.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-st 8 tulenevalt kehtib korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on 1. augusti 2007.a üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed AA(isikukood XXX), M L (isikukood XXX), S S (isikukood XXX) ja K L isikukood XXX) käesoleva otsuse tegemise hetkel kantud juhatuse liikmetena kostja registrikaardile. Juhul kui need kanded juhatuse liikmete kohta on tehtud 1. augustil 2007.a toimunud KÜ üldkoosoleku otsuste alusel, tuleb registripidajal kandeid muuta, s.t 1.
2-07-35687 augustil 2007.a toimunud üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed registrikaardilt kustutada ning kanda juhatuse liikmetena registrikaardile OL(isikukood XXX), OV(isikukood XXX), N M (isikukood XXX) ja D P (isikukood XXX). Lähtudes eeltoodust ja arvestades võimalikku kannete muutmise vajadust, saadab kohus käesoleva otsuse pärast selle jõustumist Harju Maakohtu registriosakonnale. Kohus märgib, et 1. augustil 2007.a toimunud üldkoosolekul (uuesti) juhatuse liikmeks valitud S P (isikukood XXX) kuulus registrikannetest nähtuvalt KÜ juhatusse ka enne vaidlusalust üldkoosolekut (kanne juhatuse liikme kohta tehtud 7. veebruaril 2006.a). Seega puudub viimatinimetatud juhatuse liikme osas registrikannete muutmise vajadus.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.