Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

02.11.2007.a. sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank, uus ärinimi AS SEB Pank, ja kostja Magnet krediitkaardi lepingu nr. A070031587, mille kohaselt kostja sai hagejalt krediidilimiiti 15 000 krooni, intressimääraga 16% ja kohustusliku tagasimakse summaga 625 krooni iga kuu kuuendal kuupäeval. 08.02.2008.a. teatas hageja kostjale uuest intressimäärast 18%. Seega võis kostja kasutada krediidilimiiti 15 000 krooni ulatuses, kuid pidi tagama, et kokkulepitud päeval on tagasimakse summa tema kontol olemas. Võlgnevusest tulenevalt hageja 22.08. 2008.a. saatis kostjale võlateatise ja 16.10.2008.a. lepingu ülesütlemise teatise nõudega tasuda võlgnevus 30.10.2008.a. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis leping lõpetati. 22.12.2008.a. esitas hageja kostja vastu avalduse summale 16 445 krooni ja 78 senti maksekäsu kiirmenetluses, millele kostja esitas vastuväite. Seisuga 22.04.2009.a. on kostjal hageja ees võlgnevus kokku 17 323 krooni ja 70 senti, millest laenu põhiosa 15 046 krooni ja 11 senti, intress 913 krooni ja 38 senti, viivis 1 344 krooni ja 21 senti ning teenustasu 20 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 17 323 krooni ja 70 senti, jooksev viivis 0,05% päevas alates 22.04.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni ning kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 4 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 1, 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1, 108 lg. 1, 113 lg. 1 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 26.05.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, ei soovi vastuhagi esitada, arvab, et menetluskulud tuleb jagada õiglaselt, on nõus kirjaliku menetlusega, kuna on muutnud senist elukohta Läänemaale ja kohtusse ilmumine oleks finantsilistel kaalutlustel raskendatud. Ühtlasi kirjeldab kostja asjaolusid, mille tõttu võlgnevus tekkis, ning lubab, et teatab hagejale koheselt, kui tööd leiab. III III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Kohus saatis kostja kirjaliku vastuse hagejale arvamuse esitamiseks. Hageja kohtule 15.06.2009.a. saabunud kirjalikus arvamuses jääb hagi juurde ja palub nõude rahuldada. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 4 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 367 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, §-de 440-442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 13. augustil 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.