2-09-15025/3 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. AOÜ esitas 06.04.2009.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Osaühingu põhitegevuseks oli toitlustamine. Võlgnik sõlmis 24. oktoobril 2007.a üürilepingu OÜ I ning üürilepingu esemeks olid ruumid asukohaga XXX. Kuigi üürilepingu kohaselt kohustus üürileandja ruumid üle andma 15.01.2008.a, anti ruumid võlgnikule üle alles 03.märtsil 2008.a. Üleantud ruumid olid lõplikult valmis ehitamata ning seetõttu venis ka võlgniku kohvik-lounge ́i avamine. Kohvik avati 07.novembril 2008.a ning sai tegutseda 2009.a märtsi lõpuni. Siis keelas üürileandja võlgniku esindajatel, töötajatel ja klientidel kohvikusse sisenemise. Seetõttu jäid ära planeeritud reedene ja laupäevane kontsert, mistõttu jäi saamata umbes 40 000 – 50 000 krooni. 06.04.2009.a. oli võlgnikul käibevara 68 638 krooni ja põhivara 902 517 krooni, kuid kohustusi kokku 1 8 52 753 krooni. Äriühingu majandustegevus oli konfliktide tõttu üürileandjaga lõppenud, seega polnud maksejõuetus ajutist laadi. Harju Maakohus algatas 21.04.2009.a. määrusega pankrotimenetluse ning määras ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri T Eipre ettekande kohaselt on võlgniku tegevus asutamisest alates olnud toitlustamine. Võlgnik sõlmis 24. oktoobril 2007.a üürilepingu OÜ I ning üürilepingu esemeks olid ruumid asukohaga XXX. Kuigi üürilepingu kohaselt kohustus üürileandja ruumid üle andma 15.01.2008.a, anti ruumid võlgnikule üle alles 03.märtsil 2008.a. Üleantud ruumid olid lõplikult valmis ehitamata ning seetõttu venis ka võlgniku kohvik-lounge ́i avamine. Kohvik avati 07.novembril 2008.a ning sai tegutseda 2009.a märtsi lõpuni. Siis keelas üürileandja võlgniku esindajatel, töötajatel ja klientidel kohvikusse sisenemise. Äriühingul oli 4 töötajat, töölepingud ei ole lõpetatud. Töötajatel on saamata töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitis, osaliselt ka palk ja puhkusekompensatsioon. Käibevarana on võlgnikul AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX, mille saldo on seisuga 08.05.2009.a 12 342,66 krooni. Konto kasutamiseks on sõlmitud teenusleping U-Net Business, väljavõte e-maili teel, kiirteavitamine emaili teel ning VISA Business Electron deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXX. Arvelduskonto on arestitud 29.04.2009.a. Kohustused panga ees puuduvad. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt arvelduskontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Kassa jäägi andmete osas tugineb haldur võlgniku 28.04.2009.a bilansile, mille kohaselt kassas raha ei ole. Võlgniku viimase bilansi (28.04.2009.a) kohaselt nõudeid ostjate vastu ei ole. Bilansi kohaselt kuulub võlgniku varude hulka tooraine ja materjal 9669 krooni ulatuses ning ettemaksed hankijatele moodustavad 2610 krooni. Tooraine ja materjal koosneb põhiliselt alkoholist, karastusjookidest ja pakendatud toidust. Kuna alkoholipudelid on avatud, siis neid ei ole võimalik müüa, samuti on ilmselt raske müüa karastusjooke ja pakendatud toitu. Seega jätab haldur tooraine ja materjali vara hulka arvestamata.Võlgniku bilansi kohaselt on võlgnikul põhivara kokku 902 517 krooni eest ning võlgniku poolt esitatud põhivara nimekirja kohaselt koosneb see suuremas osas ehitusväärtusest

summas 875 957 krooni. 24.oktoobril 2009.a sõlmitud üürilepingu, mille alusel üüris võlgnik ruume aadressil XXX, Tallinnas, punkti 2.4 kohaselt kohustus üürnik tegema ise ja oma vahendite arvel üüritud pinnal remonti, mis võimaldas kasutada lepingu objekti sihipäraselt. Võlgnikul/üürnikul ei ole õigust nõuda ruumide väljaehitamise eest hüvitist. Sama lepingu punkti 4.1.3 kohaselt võib üürnik lepingu lõppemisel tehtud parenduse või muudatuse ära võtta üksnes juhul, kui see on võimalik lepingu objekti kahjustamata ning üürileandja ei ole nõus tasuma parenduste või muudatuste eest mõistlikku hüvitist. Seega ei saa ehitusmaksumust arvestada vara hulka, kuna ilmselt ei ole üürileandja, arvestades eelviidatud lepingu punkti 2.4 nõus tasuma parenduste või muudatuste eest. Põhivara hulka kuuluvad nimekirja kohaselt ka seadmed summas 7560 krooni (ventilatsioonikubu). Võlgniku põhivarana on võlgnik märkinud ka immateriaalse põhivara väärtuses 19 000 krooni, mis koosneb võlgniku esindaja sõnul RC kodulehe maksumusest. Halduri hinnangul saab kodulehel sellisel kujul olla väärtus vaid juhul, kui leidub ostja võlgniku varale kogumis ning ostja hakkab tegelema samasuguse ettevõtlusega. Eraldi kodulehte müüa ei ole halduri arvates võimalik. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud ehitisi ja vallasasju ei oma. Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele on Eesti Autoregistrikeskus edastanud liiklusregistri info, mille kohaselt võlgniku nimel ega vastutavas kasutuses seisuga 30.04.2009.a. sõidukeid registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt võlgnikul kinnisvara ei ole. Kogu vara on kokku maksimaalselt 22 512,66 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile võlgniku poolt esitatud kohustuste nimekirja ning Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal on võlgnikul järgmised kohustused: laen OÜ A 1 302 221,77 krooni; maksuvõlad 23 821,17 krooni (MTA andmete kohaselt); võlad hankijatele 528 025,52 krooni, s.h võlg üürileandjale summas 464 946,56 krooni. Võlgniku ja OÜ A vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohaselt OÜ A annab OÜ A laenu sihtotstarbega kasutada see laenulepingu lisas 2 toodud seadmete ostmiseks. Nimetatud lisa kohaselt kuuluvad seadmete hulka kogu kohviku sisustus, nõud ning köögitehnika. Nimetatud seadmete omand kuulub laenulepingu punkt 1.8 kohaselt laenuandjale ning seadmed on seadmete rendilepingu alusel antud kasutada võlgnikule. Kogu laenu suurus on 2 330 000 krooni. Kuna seadmete väärtus on 1 039 428 krooni ning seadmete omand kuulub OÜ A, siis võib seadmete väärtuse laenusummast maha arvata ning OÜ A kohustused OÜ A ees on koos intressidega 1 302 222 krooni. Võlgniku ja A OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, Tallinn, endise nimega OÜ I) vahel on 24.oktoobirl 2007.a sõlmitud üürileping, mille kohaselt üürib võlgnik ruume aadressil XXX, Tallinnas. Lepingu kohaselt maksis võlgnik üüri 94 500 krooni kuus, millele lisandusid kõrvalkulud. Käesolevaks hetkeks on tasumata üüri ja kõrvalkulude summa üürniku arvestuste kohaselt 464 946,56 krooni. Üürileandja on 07.05.2009.a esitanud teate üürilepingu lõpetamise kohta ning kohustanud üürnikku vabastama äriruumid hiljemalt 11.05.2009.a. Üürnik on esitanud vastuväite tuginedes üürilepingu punktile 6.8, mille kohaselt peab üürileandja üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel ette teatama vähemalt 10 päeva. Seega lõppes üürileping 17.mail 2009.a. Võlgniku poolt haldurile esitatud informatsiooni kohaselt oli äriühingul 4 töötajat. Töötajatega on töölepingud lõpetamata ning neil on saamata töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitis ning puhkusekompensatsioonid, osaliselt ka palk. Kokku moodustavad töötajate nõuded ligikaudu 143 078 krooni. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 1 997 146 krooni. Võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks on haldur koostanud võlgniku 28.04.2009.a seisuga esitatud bilansi analüüsi põhilistes majandusnäitajates, millest nähtuvalt on võlgniku:

3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Võlgnik on võimaldanud halduril tutvuda raamatupidamisdokumentidega. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on võlgniku maksejõuetus põhjustatud jahenenud majandusolukorrast, kus toitlustuskohtade ning kultuuriürituste külastatavus on vähenenud, mistõttu ei edenenud ka võlgniku äritegevus selliselt, et oleks võimaldanud katta kantud kulutusi, rääkimata kasumi teenimisest. Ajutise halduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole kindel, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas, see selgub hilisema pankrotimenetluse käigus. Arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 22 512,66 krooni ja kohustusi on vähemalt 1 997 146 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt Pankrs § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. AOÜ on praeguste omanike osalusega registrisse kantud 24.09.2007.a. äriühingu tegevusaladeks registrikaardil ja majandusaasta aruandes on märgitud restoranid jm toitlustuskohad. Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Osanikeks ja juhatuse liikmeteks on alates 24.09.2007.a. KV ja AV. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudub isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Võlgniku seletuse kohaselt on äriühingu töötajatel saamata töötasu, seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale palkade ja hüvitiste kompenseerimiseks. Ajutise pankrotihalduri ettepanekul tuleb määrata OÜ A dokumentidehoidjaks AV, isikukood XXX. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 lkohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 alusel võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri aruande kohaselt kulutas ta pankrotiasja ettevalmistamisel töötunde 13 tundi, arvestades tunnistasuks 1500 krooni, kokku 19 500 krooni. Kulude suuruseks on haldur arvestanud 4598 krooni. Kohus leiab, et tasu, arvestades kehtestud piirmäära summas 6000 krooni tuleb välja mõista riigi vahenditest. Kuivõrd pankrotimenetlus algatati võlgniku avalduse alusel ja kuulub lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning keegi võlausaldajatest ei ole nõustunud maksma kohtu tagatisarvele pankrotimenetluse kulusid siis tuleb ajutise halduri tasu summas 6000 krooni välja maksta riigi vahenditest. Liili Lauri kohtunik