Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-5330
Tsiviilasi
OÜ I hagi OÜ O vastu 32 632 krooni saamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Istungi toimumise aeg
17. juuni 2009a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad I Nezgovorova ja A Nezgovorova Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat K Räppo
Eelistungil sai kohtule selgeks, et poolte vahel toimus kaks vedu – üks vedu toimus 02.07.2007 tellimiskirja alusel (t lk 6) marsruudil Tallinn – Petseri – Moskva ja teine vedu toimus 28.06.2007 lepingu alusel marsruudil Maardu – Moskva (t lk 7). Käesolev hagi puudutab 02.07.2007 tellimiskirja alusel toimunud vedu. Lisaks oli poolte vahel 08.06.2007 sõlmitud agendileping (t lk 41-45), mis reguleeris pooltevahelisi suhteid üldiselt ning mida võib seetõttu käsitleda nn raamlepinguna. Hageja tunnistas, et tellimiskirja alusel teostatud vedu allub agendilepingu regulatsioonile. Seega asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse veolepingu tingimused tulenevad muuhulgas ka 08.06.2007 agendilepingust. Agendilepingus on aga pooled vaidluste lahendamiseks kokku leppinud Moskva Arbitraažikohtus (p 5.2). Hageja leiab, et kostja on Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 105 alusel minetanud õiguse vastuväite esitamiseks. Kostja selle seisukohaga ei nõustu. Vastavalt TsMS § 105 maakohus võib asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata. Kohus leiab, et kostja ei ole minetanud õigust taotleda asja läbi vaatamata jätmist seoses vahekohtu kokkuleppega. Kostja on oma vastuväite esitanud esimesel istungil ning siis, kui sai selgeks, milliste lepinguliste suhete üle vaidlus esineb. Poolte vahel on sõlmitud mitmeid tellimuskirju ja lepinguid, hagis ei viita hageja pooltevahelisele agendilepingule ega esitanud seda hagimaterjalide juurde. Seetõttu ei saa hageja ka nõuda, et kostja pidi kohe vastuses vahekohtu kokkuleppele viitama. Hagi eseme ja aluse valib ikkagi hageja, kostja vastab hagile. Kuivõrd esimesel eelistungil sai selgeks, et hageja poolt viidatud tellimuskirja alusel toimunud õigussuhte osaks on ka agendileping, on kostja vastuväide vahekohtu kokkuleppe kohta õigeaegne. Pooled ei vaidlusta vahekohtu kokkulepet. Seetõttu jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd tegemist on menetlust lõpetava määrusega, tuleb otsustada menetluskulude kandja. Kohus jätab TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.