Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009.a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-08-34756
Tsiviilasi
ER hagi IK vastu varalise ja mittevaralise hüvitamise nõudes
Hagihind
50 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja ER(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi; kostja IK(isikukood XXX, elukoht XXX). 17.04.09, 05.06.2009.a , Tallinn
esindajad Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
17.04.09 Hageja ER Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja IK 05.06.09, hageja ER, esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi, Kostja IK, tema esindaja AK
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista IKlt ER kasuks varalise kahju hüvitamiseks 4 800 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 2 200 krooni. Menetluskulud Jätta ER menetluskulud ja IK menetluskulud ER kanda. ER kanda jäävad ka menetlusabi korras riigi kantud menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
1.11.07.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahju summas 50 000 krooni. Hageja läks kostjale külla ning poolte vahel tekkis tüli. Kostja lõi hagejat vastu oimu ning rohkem ei mäleta hageja enam midagi. Järgmisel hommikul
ärgates ei mäletanud hageja toimunut. Hageja abikaasa ütles, et viimane oli naabrinaisega kakelnud. Kui hageja vaatas ennast peeglist, siis nägi, et oli näost siniseks pekstud, löögi jäljed olid ka seljal, käsivarrel ja muudes kehapiirkondades olid verevalumid. 03.05.2008.a õhtul läks hageja kiirabisse pea- ja seljavaluga ning paistetusega vasakul käsivarrel. 04.05.2008.a läks hageja politseisse ning kirjutas avalduse. Poolteist nädalat hiljem meenus hagejale, kuidas kostja andis talle vastu lõugu ning seejärel kukkus hageja trepist alla, seejärel võttis kostja hageja juustest kinni ja lohistas hagejat mööda põrandat välisukse poole.
2.20.02.2009.a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. 02.05.2008.a kella 24 paiku ja hiljem 03.05.2008.a varahommikul kasutas kostja oma elukohas hageja vastu vägivalda ja tekitas hagejale tervisekahjustusi. 29.10.2008.a vastuses on kostja omaksvõtuga tõendamist leidnud see, et ta hammustas hagejat käest ja tõukas hagejat eemale nii, et hageja kukkus kõnniteele. Kostja tegevuse tagajärjeks oli see, et hageja sai kahju. Hageja oli 24 päeva töövõimetu. Hageja sai tõsiseid kehavigastusi: verevalumid näos, seljal, käsivarrel. Hageja kannatas pea- ja seljavalude käes. Hageja kannatas lisaks füüsilisele valule ka hingelist valu ja kannatusi, talus šokki ja afektiseisundit, masendust, stressi ja depressiooni, tal olid käsivarrel ja inetukstegevad verevalumid näos. Hageja on sunnitud tulevikus korrigeerima esteetilise kirurgia operatsiooniga armid käsivarrel, mis maksab 4800 krooni ja näo ja kaela piirkonnas 5000 krooni. Hagejal vähenesid sissetulekud ja tema edasised majanduslikud võimalused halvenesid ja hagejal tekkis saamata jäänud tulu. Hageja sissetulek oli 2008.a. 59848 krooni, ühe päeva tulu 263,64 krooni, töövõimetuse 24 päeva jooksul ei saanud hageja tulu, teenimata jäi 6327,36 krooni. Kokku tuleks kostjalt välja mõista 50000 krooni, mis peaks sisaldama mittevaralise kahju hüvitist kohtu ärnägemisel.
3.TÕENDID: fotod hagejast, patsiendikaart, arstitõend, töövõimetusleht, ajalehe väljavõte, residendist füüsilise isiku 2008.a ettevõtlusest saadud tulu, kinnisvara kuulutused, väljavõtted e-postkastist, krediidilepingud, laenulepingud, maksehäire raport, C teatis, reklaamileping, koostööleping, üürileping, lepingud, arved- saatelehed, Elise Eesti AS ja EAS arved, AS VSA Eesti arved, teatised, AS F e-kiri, Maksu ja Tolliameti kiri, e-kirja vahetus klientidega, väljavõte Taastava Kirurgia Kliiniku hinnakirjast. Kostja seisukoht
4.29.10.2008.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Hagiavalduses toodud sündmuse asjaolud, mis leidsid aset ööl vastu 02.05.2008.a, on mitteusaldusväärsed ja täielikult moonutatud. Kella 24:00 paiku tuli hageja autoga koju ning väljudes autost, hoidis käes õllepurki ning tuli kostja juurde. Hageja sõnul teadis kostja, et hagejat on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning on äravõetud juhtimisõigus. Ajal, mil kostja tutvustas hagejale oma kodu, hakkas hagejal halb. Kostja tegi ettepaneku saata hageja koju. Kui hageja ja kostja väljusid, haaras hageja ootamatult kostja juustest kinni ja hakkas tirima. Kostja ehmus ja et vabaneda, oli sunnitud hagejat käest hammustama. Mõlemad kukkusid ning kui hageja lasi kostja juustest lahti ja seejärel istus kostja kaele peale ja hakkas viimast kägistama. Kostja karjete peale tulid välja naabrid Galina ja Andrei Vedrud, kes lahutasid pooled üksteisest. Kaitstes ennast järjekordse ründe eest, oli kostja sunnitud hageja eemale tõukama ning hageja kukkus kõnniteele. Kui kostja koos abikaasaga sisenes majja, nägid nad, et hageja on enda kodus ja lamab köögis kivipõrandal. Kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuivõrd kostja käitumises puudusid kuriteotunnused.
5.27.02.2009.a esitas hageja vastuse hagi täiendusele. Hageja üritab ära kasutada tekkinud olukorda pika aja jooksul kogunenud varaliste probleemide lahendamiseks, mis on seotud võlakohustuste mittetäitmisega. 18.03.2009.a esitas kostja vastuse hagiavalduse 2 (7)
täpsustusele. Hagiavalduse täpsustuses toob hageja ebaõigelt ära aja, millal toimus konflikt hageja ja kostja vahel. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on toodud, et kõik see toimus ööl vastu 02.05.2008.a. Hageja märgib, et 02.05.2008 kella 24 paiku ja hiljem 03.05.2008 kostja kasutas hageja suhtes vägivalda ja tekitas hagejale tervisekahjustusi. 02.05.2008 hageja läks koju ja alles kell 11 03.05.2008. a. avastas, et tal on kehavigastused. Kostja ei eita, et oma 29.01.2008.a. vastuses märkis, et ta, kaitstes end hageja rünnete eest, oli sunnitud hammustama viimast käest. Kui aga hageja üritas teda kiviga visata, et viimane teda ära ei tapaks, oli sunnitud ta eemale tõukama ja hageja, olles alkoholijoobes, ei suutnud püsida jalul ja kukkus kõnniteele. Samal ööl kostja koos oma abikaasaga läksid hageja juurde koju ja avastasid viimase plaaditud põrandal lamamas. Kehavigastused hageja avastas endal alles kell 11 03.05.2008.a. Samuti on arusaamatu mille tõttu hageja põdes hingelist valu, elas üle šoki, hirmu ja depressiooni. On olemas kõik alused eeldada, et see oli seotud pikaajalise laenuvõlgade mittetasumisega, tema maksejõuetusega ja kriisiga, mis toimus kinnisvaraturul. Puuduvad mistahes alused väita, et kõik loetletud kehavigastused tekitas just nimelt kostja ning need olid saadud üksnes ühest kukkumisest asfaltkattega teele. Hageja oli alkoholijoobes ning võis kukkuda veel korduvalt, mida tõendavad kriminaalasja materjalid ja see, et kriminaalmenetlus oli lõpetatud.
6.Kostjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis pole tekkis seoses tervisekahjustuse tekitamisega ega hüvitada kahju, mis tekkis seoses ajutise töövõimetusega, sealhulgas kahju seoses sissetuleku vähenemise ja edasiste materiaalsete võimaluste halvenemisega.
7.Kostja ei nõustu sellega, et hagejal jäid sõlmimata kutsealased tehingud ja tasumata paljud arved, mis tõi kaasa maksehäirega seotud ebameeldivusi ja usalduse kaotuse äripartnerite ees. Hageja ei ole tõendanud ega esitanud ühtegi kutsealast lepingut, mis oleks jäänud sõlmimata tema töövõimetuse tõttu, vaid esitas üksnes lepingud, vastavalt millistele ta avaldas kuulutusi erinevates ajalehtedes. Kui terve aasta jooksul ei olnud tööd, siis 24 päeva jooksul mitte kuidagi ei saanud materiaalne olukord halveneda 50 000 krooni võrra. Kui aastaga ta teenis kokku 59 848 krooni, siis ei ole võimalik et ta kaotas 24 päevaga 50 000 krooni. Ei ole veenev, et hageja vajab esteetilise kirurgia operatsioone armide korrigeerimiseks kaelal ja näol ning kaela piirkonnas. Kostja arvates ei jäänud hageja kaelale arme ja selleks ei ole vaja pöörduda esteetilise kirurgide poole. Kostjal ei ole puutumust hageja näo ja kaela piirkonna vigastustega. Kui hageja kavatseb kostja kulul teha plastilist operatsiooni, siis on see äärmiselt vääritu. Seoses sellega kostja leiab, et summa 4800 krooni on põhjendamatu. Kostja ei põhjustanud oma tegevusega hagejale kahju summas 50 000 krooni. Kostja kutsus hageja enda juurde koju, kui viimane juba oli alkoholijoobes ja tema juures kodus hageja jätkas alkoholi tarvitamist. Kostja ei teadnud, et hageja muutub alkoholijoobes agressiivseks ja vastutasuks külalislahkusele, ründab, peksab, kägistab ja solvab kostjat. Kostja, saanud kannatada rohkem kui hageja, ei pöördunud avaldusega politseisse ega tuvastanud kehavigastusi.
8.TÕENDID: 1) kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, Riigiprokuratuuri määrus 06.11.08 kaebuse rahuldamata jätmise kohta, tunnistajad NV ja GV ütlused Kohtu põhjendused
9.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi ning lg 2 alusel arvestatakse süü hindamisel tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid, muid isiklikke omadusi. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekitatud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslikus seoses). 3 (7)
10.Hageja peab seega tõendama, et tal on tekkinud kahju, et kostja teo ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, et kostja on pannud toime teo, mis põhjustas hagejale kahju. Ühe eelmainitud tingimuse puudumine välistab kahju hüvitamise. Hageja tõendamiskoormisesse kuulub ka kahju ulatuse tõendamine. Kahju tekitamine peab olema õigusvastane. Kostja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi või et ta ei vastuta vastavalt seadusele või et kahju tekitamine ei ole õigusvastane.
11.Inimese tervis, kehaline terviklikkus on seadusega kaitstud hüve, seega peab isik hoiduma tegevusest, mis võiks kahjustada teise isiku tervist.
12.Vaidlus puudus selles, et väidetava kahju tekitav tegu leidsid aset 02.05.2008 öösel. Hageja väitis, et 1) kostja lõi hagejat vastu oimu, 2) kostja andis talle vastu lõugu, mille peale kukkus hageja trepist alla, 3) kostja võttis hageja juustest kinni ja lohistas hagejat mööda põrandat välisukse poole, 4) hammustas hagejat käest ja tõukas hagejat eemale nii, et hageja kukkus kõnniteele. Kostja on omaksvõtnud asjaolu, et hammustas hagejat käsivarrest selle tõttu, et enda kaitsta hageja ründe eest. Seega on asjas omaksvõtuga tõendatud, et kostja on hagejat käsivarrest hammustades rünnanud hageja tervist e. toime pannud hageja suhtes teo, mis võis põhjustada tervisekahju. Muid asjaolusid ei ole kostja omaksvõtnud, seega on hageja kohustus tõendada, et kostja lõi teda vastu lõugu, vastu oimu, võttis juustest kinni, lohistas teda mööda põrandat, tõukas hagejat, mille tulemusel viimane kukkus. Kostja tunnistajate GV ja NV ütlustest nähtub, et nemad ärkasid öösel üles, kuulsid kõrvalboksis kära ja natukese aja pärast kuulsid müra tänaval. Väljunud tänavale, nägid nad kuidas hageja jooksis kiviga kostja poole ja kui GV õue jõudis, nägi ta kuidas kostja lamas maas, hageja hoidis kostja kõrist kätega kinni ning kostja üritas end välja rabelda. GV ütles, et tema enda abikaasal õnnestus naised lahutada. Veel nägi ta, kuidas hageja üritas veelkord kostjat kiviga lüüa, kuid kuna teda kostja juurde ei lubatud, viskas kivi maha, tagurdas ja kukkus. GV ütles, et talutas hageja tema koju, mis oli 4. boks XXX külas, XXX, XXX tänaval. Seda, et selles elas hageja, ei ole vaidluse all. NV ütlustest nähtub, et kostja üritas hagejat tõrjuda kui viimane üritas kostjat kiviga lüüa. Tunnistaja üritas hagejat ja kostjat lahutada kui hageja oli kostjal kõrist haaranud. Tunnistaja saatis kostja koju ning nägi, kuidas hageja kukkus peaaegu püstijalalt selili ja lõi end äärekivi vastu, peaga vastu tunnistaja autot ja siis kukkus killustiku peale. Tunnistaja ütles, et kostja oli tugevalt alkoholijoobes. Seega nähtub kostja tunnistajate ütlustest, et hageja üritas kostjat lüüa kiviga, hoidis kostjal kõrist kätega kinni, et kostja üritas rabelda hageja haardest kuid ning neid õnnestus lahutada vaid NV. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et hageja kukkus peaga vastu tunnistaja NV autot ja siis killustiku peale. Seega on kostja tõendanud märgitud tunnistajate ütlusega oma väiteid sellest, et hageja oli üritanud kostjat rünnata kiviga ning teda kõrist kägistada ning et tegelikult kukkus hageja ise vastu teed ja peaga vastu tunnistaja autot. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kostja oleks rünnanud hagejat, teda löönud või peksnud vastu nägu vm, tirinud juustest ja vedanud mööda koridori, lisaks ei ole kostja neid asjaolusid ka omaksvõtnud. Seega ei ole hageja nimetatud väited leidnud kinnitust.
13.Kohtule esitatud hagejast tehtud fotodest (t lk 4-9) nähtub, et hagejal on verevalumid silmade all, huul katki, käel on hammustuse jälg. Esitatud patsiendikaardi väljavõttest R263421 nähtub, et hagejal esinesid 03.05.2008 õhtul, so sündmuste järgmisel päeval koostatud andmete järgi silmalau ja silmaümbrise pindmised vigastused, sääre muude osade kontusioon, nina pindmine vigastus. Selja alaosa ja vaagna kontusioon, küünarvarre muude osade lahtine haav, kõhu, selja alaosa ja vaagna muud pindmised vigastused. Viimsi Perearstikeskuse OÜ tõendist 06.05.2008 nähtub, et hagejal esinevad peavalud, seljavalu rindekere ja nimmeosas, on väljendunud prillhematoomia, esinevad hematoomid vasakul, paremal käsivarrel, küünarliigese piirkonnas 3cm ulatuses, seljal parema abaluu piirkonnas ekskoratsioon, paremal säärel 3cm hematoom, kanna 4 (7)
piirkonnas ekskoratsioon. Seega esinevad küll hagejal kehavigastused, ent nimetatud vigastused ei tähenda, et need oleks põhjustanud kostja, st et kostja oleks hagejat löönud vastu nägu, vastu lõuaga, pähe, tirinud hagejat juustest mööda maad, mille tagajärjel need kahjustused oleksid tekkinud. Kostja kinnitas, et ta tõukas hagejat endast eemale seetõttu, et hageja teda ründas, kuid nimetatu ei tähenda, et selle tulemusel oleks hageja kukkunud või et kostja oleks hagejat löönud vastu nägu, pead. Patsiendikaardil ja perearsti tõendil olev viide sellest, et naaber tungis hagejale kallale, on patsiendi info arstile, kuid ei ole arsti järeldust vigastuste tekke põhjustest ja vigastuste kujunemise mehhanismist.
14.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja omaksvõtuga on tõendatud, et kostja hammustas hagejat käsivarrest, millega on toime pannud üksnes eelmärgitud hageja tervist kahjustava teo ja seega on asjas tõendatud hammustuse läbi kahju tekkimine hageja tervisele ning samuti põhjuslik seos kostja teo ning hagejal tekkinud tervisekahju vahel. Ülejäänud kehavigastuste tekitamine hagejale kostja poolt ei ole tõendatud ja seega ei saa kostja ka teistest vigastustest tingitud tervisekahju eest vastutada. Et Harju Ekspressis (t lk 19) avaldati info, et 02.05 puhkes Jõelähtme vallas Liivamäe külas tüli ja et selles sai kannatada hageja, ei tähenda, et kostja oleks põhjustanud hagejale muud terviskahjustused, v.a käsivarre hammustus.
15.Järgnevalt vaatleb kohus küsimust sellest, kas hammustusega kehavigastuse tekitamine hagejale on õigusvastane või mitte. VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel on tervisekahjustuse tekitamise korral kahju tekitamine õigusvastane ning lg 2 p 3 alusel ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädaseisundis või hädakaitseseisundis. TsÜS § 140 kohaselt ei ole hädakaitseks tehtud tegu õigusvastane, kui ei ületata hädakaitse piire ning § 141 lg 1 alusel isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks. Kostja väitis, siis kui nad väljusid nende kodust ja kostja hakkas hagejat tema koju saatma, hammustas ta hagejat enda kaitseks tõrjumaks hageja rünnet kui viimane oli haaranud kostjat juustest ja teda tirinud, milliseid asjaolusid ei ole omakorda hageja omaks võtnud.
16.Kostja esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 29.09.2008 ei ole tuvastatud, et kostja oleks kaitsnud end hageja ründe eest ehkki ka see pole välistatud. Kostja tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kostja oleks hagejat hammustanud enda kaitseks selle eest kui hageja üritas kostjat kiviga lüüa või hoidis teda kõrist kinni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks end hageja ründe vastu hammustamisega kaitsnud TsÜS § 140 mõtte kohaselt e. tegutsenud hädakaitse seisundis. Iseenesest oleks hammustus teise isiku vastu viimase poolt juustest tirimise kaitseks kohane tõrje ja vastaks hädakaitse eeldusele selleks, et juustest tirija laseks käe, mida hammustatakse, lahti ning tõrjuks ja lõpetaks ründe. Küll aga ei ole selline kostja käitumine kui hädakaitses tegutsemine tõendatud. TsÜS § 141 tuleneva hädaseisundi all mõeldakse aga seisundit, milles kahju tekitatakse ja seda eelkõige kas asjast või loomast lähtuva ohu tõrjumiseks, mida käesolevas asjas ei ole.
17.Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja käsivart hammustades tegutsenud hädakaitse seisundis TsÜS § 140 järgi ega hädaseisundis TsÜS § 141 järgi, siis ei saa rääkida VÕS § 1045 lg 2 alusel kahju õiguspärasest tekitamisest, millisel juhul ei vastutaks kostja hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 1043 mõtte kohaselt ja seega leiab kohus, et hagejale läbi kostja hammustuse tekkinud käsivarrel esinev vigastus kui tervisekahju on tekitatud kostja poolt õigusvastaselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole selle kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 järgi ja seega on kostja vastav eelmärgitud kehavigastusest tekkinud kahju eest VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 järgi. 5 (7)
18.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab olema ka tekkinud kahjul põhjuslik seos selle asjaoluga, mille põhineb tema vastutus. VÕS § 128 lg-d 1, 2, 5 sätestavad kahju liigid ja hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline, mittevaraline, varaline kahju võib olla saamata jäänud tulu, otsene varaline kahju ning mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist, hingelist valu. Kahju ulatust tervisekahju puhul reguleerib VÕS § 130, mille lg 1 kohaselt kuulub tervisekahju puhul hüvitamisele tervisekahjustusest tekkinud kulud, sh vajaduste suurendamisest tekkinud kulud, täielikult või osalisest töövõimetusest tingitud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju ning lg 2 kohaselt tuleb kehavigastuse või tervise kahjustamise puhul kahju olemasolu puhul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 mõtte kohaselt tuleb vaadelda, milles seisnes tervisekahjustuse varaline tagajärg ja kas see oli selle konkreetse kahjustuse tagajärg.
19.Hageja väitis, et ta oli 24 päeva töövõimetu. Ülapoolt tuvastas kohus, et kostja vastutab selle eest, et ta hammustas hagejat käevarrest, seega vastutab kostja hageja ees VÕS § 127 lg 1, 4 ja § 130 lg 1 alusel eelkõige selle varalise kahju eest, mis järgnes käevarre vigastusele. Hageja esitas kohtule töövõimetuslehe 00010526, mille kohaselt oli ta töövõimetu 05.05.2008-23.05.2008. Hinnates patsiendikaarti ja perearsti tõendeid ja töövõimetuslehte, võib järeldada, et hageja oli tõepoolest temal esinevate vigastuste tõttu töövõimetu, ent et sellise töövõimetuse perioodi oleks põhjustanud käel esinev hammustusjälg, ei ole tõendatud. Varaline kahju, mille hüvitamist saab hageja nõuda, peab olema eelkõige seoses hagejal tekkinud käsivarrel esineva hammustusjäljega. Seega ei ole VÕS § 130 lg 1 tulenev varalise kahju ulatus hõlmatud sellega, millised olid hageja ja tema poolt juhitud äriühingu OÜ V kohutused nende lepingupartnerite ees ja kuidas ning kas hageja ja tema poolt juhitud äriühing suutis oma kohustusi täita. Esitatud krediidilepingud koos maksegraafikutega, järelmaksuga müügileping koos graafikuga, mis on sõlmitud hagejaga, reklaampinna rendileping koos arve-saatelehtedega, koostöölepingud, äriruumi üürileping koos saatelehega, leping AS-ga K , AS-ga K , R AS-ga, mis on sõlmitud hageja juhitud äriühinguga OÜ V , E AS-i, EAS-i arved ja erinevate äriühingute teatised võla äratasumiseks, maksehäirete raport hageja võla kohta (t lk 54-60) tõendavad hageja ja tema juhitud äriühingute erinevaid lepingulisi kohustusi teiste võlausaldajate ees ning C kiri 28.04.2008 tõendab hageja võlgu veel enne kahju juhtumit (02.05) oma võlausaldajate ees üle 10 000 krooni, kuid ei tõenda, et käsivarre kahjustusest tingitud varalise kahju ulatust VÕS § 130 lg 1 järgi.
20.Kohtule esitatud Taastava Kirurgia Kliiniku hinnakirja kohaselt on kehal ja jäsemel esineva kuni 4cm armi plastika tegemise maksumus 4 800 krooni (t lk 186), mida tuleb kohtu arvates pidada ka hagejal esineva ja kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks varakahjuks VÕS § 130 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja tõendatud hagejale tervisekahjustusest, mille eest vastutab kostja, tingitud varakahju suurus 4 800 krooni. Põhjendatud ei ole hageja nõue kulutuste osas, mis tuleks kanda näol esinevate armide korrigeerimiseks, kuna näol esinevate armide tekitamine ei ole kostjast tingitud ja seega ei ole põhjendatud hageja nõue kaela ja näo piirkonna armide korrigeerimise kulude hüvitamiseks 5 000 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud AS F e-kirja jätab kohus tähelepanuta, kuna sellest ei nähtu võimaliku plastilise operatsiooni hinda. Hageja märkis, et ta tegeles kinnisvara äris ja osutas teenust enda juhitud OÜ-le V ning esinevate vigastuste tõttu ei saanud ta teha märgitud tööd, ent hageja ei ole tõendanud, et temal esineva hammustusejälje tulemusel ei olnud võimalik tööd teha ja jätkata. Õige on küll hageja arvamus, et esinevate vigastuste tõttu nagu verevalumid näol ja kehal takistavad 6 (7)
suhtlemist klientidega, ent nende vigastuste eest ei vastuta kostja ja seega ei saa rääkida käsivarrel esineva hammustuse tagajärjel hagejal tekkinud sissetulekute, eelkõige kaotatud kinnisvara müügist tingitud tulu vähenemisest tekkinud kahjust ja saamata jäänud tulust VÕS § 130 lg 1 alusel, kuna selline seos ei ole tõendatud ning seega puudub vajadus anda hinnana hageja esitatud tuludeklaratsioonile ja Maksu- ja Tolliameti tõendeile võimalike kulude ja tulude kohta ja hageja e-kirjavahetusele kinnisvara pakkumiste kohta, samuti vastavatele kinnisvara kuulutusi kajastavate nterneti lehekülgede väljavõtetele.
21.VÕS § 130 lg 1 alusel kuulub kehavigastuse tekitamise korral kannatanule hüvitamisele ka mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik summa. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahjustuse näol on tegemist kätt inetukstegeva armiga, mille korrigeerimiseks tuleks hagejal läbi teha operatsioon ja taluda sellega kaasnevad ebamugavusi. Samas tuleb arvestada asjaolu, et kahju tekkimine leidis aset poolte omavahelise konflikti tulemusel, mida ei ole kumbki pool eitanud ja ka seda, et kannatanu ise e. hageja oli alkoholijoobes, mida ta ei ole eitanud ning mis leidis kinnitust ka kostja tunnistajate ütlustega ning kahtlemata on alkoholijoobel mõju isiku pidurdamatule käitumisele. Viimast kinnitasid tunnistajad oma ütlusega hageja agressiivsest ründest kostja vastu. Eeltoodu alusel on kohtu arvates kostjalt mittevaralise kahju hüvitiseks põhjendatud välja mõista 2 200 krooni. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7 000 krooni. Menetluskulud
22.TsMS § 163 lg 2 sätestab et kui hagi rahuldaks osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja oli nõus kompromissi korras hagejale hüvitama 5 000 krooni. Kohus rahuldas hageja nõude 7 000 krooni ulatuses. Hageja oli nõus kompromissiga 10 000 krooni (t lk 78). Seega on kohtulahend lähedasem kostja pakutud kompromissile ja eeltoodu tõttu tuleb jätta kõik menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad riigi ees viimase poolt menetlusabi korras kantud menetluskulud.
Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.