Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hagi aluseks olevad asjaolud 27.04.2009.a. esitas hageja kohtule hagi M K-T vastu tekitatud kahju 1 064 729 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt algatas Harju Maakohus 04.12.2008.a. kostja suhtes pankrotimenetluse ja ajutiseks halduriks määrati R Vaiksaar. 05.03.2009.a. kuulutas Harju Maakohus välja hageja pankroti. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 25.01.2007.a. kuni 09.03.2009.a. Ajutine haldur jõudis kohtule esitatud aruandes järeldusele, et kostja juhatuse liikmena ei ole oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja poolt esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtub, et kassajääk seisuga 21.12.2008.a. on 1 064 729 krooni. Nimetatud raha kostja haldurile üle andnud ei ole ning selle summa kasutamise kohta ei ole kostja kuludokumente ega aruannet esitanud. Seega peab olema kassas näidatud raha kostja valduses või on ta selle kulutanud isiklikeks eesmärkideks. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel 05.05.2009.a. kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kooskõlas ÄS § 187 lg 3 juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 30.04.2009.a. määrusega määras kohus hagejale riigipoolse menetlusabi ja vabastas hageja täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 1 064 729 riigilõivu 85 000 krooni. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.