Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Asjaolud Riigi õigusabi taotlus R.Z. esitas 18.mail 2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja

soovib õigusabi oma õiguste kaitseks BIG panga võlanõuete vastu. Õigusabi taotleja on abielus ja peres kasvab 3 last. Taotleja töötab X hooldustöötajana.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu-ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Väärtpaberikeskuse ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal koheselt ühekordse summana tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. R.Z.`u esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks kuus on 10800.-. Maksuametilt saadud tõendi kohaselt oli tema 2008 aasta sissetulekuks aastas 73730.- seega kuus 6144.- krooni ning Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt 600.- kuus peretoetust.. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabi kulude katteks. Äriregistrist nähtub et taotlejal puudub osalus äriühingutes. Kinnistusraamatu andmetel omab ta kinnistut 1340840 mis on pere elukohaks. Autoregistri andmetel puudub taotleja nimel igasugune sõiduk. Kohtunikuabi leiab, et R.Z. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma koheselt ja ühekordse summana täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist kuna taotleja sissetulekud ning väljaminekud pole tasakaalus, kuid R.Z. omab töökohta siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi sellisel viisil, et ta tasub kulud 50% ulatuses ühe aasta jooksul 12 osamaksena pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Riia 14, telefon 5113011.

Aita Kastor Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.