Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 27.01.2009.a. esitas MTÜ PAU seaduslik esindaja võlgniku pankrotiavalduse MTÜ PAU pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. MTÜ PAUtegeles Eestisiseste ja rahvusvaheliste noorteprojektide koordineerimisega alates 06.05.2005.a. Tegevuse raames osutati ja telliti teenuseid erinevatelt ettevõtetelt. MTÜ makseraskused algasid, kui osutatud teenuste eest jäid MTÜ-le tasud laekumata, millest tulenevalt ei olnud omakorda MTÜ-l võimalik tasuda tellitud teenuste eest. Kohus algatas 04.02.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks I Lepsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku varad ja kohustused: (1) Raha ja pangakontod: 31.03.2009.a. seisuga võlgniku rahalised vahendid arvelduskontol puuduvad (arvelduskontol rahalisi vahendeid kokku (miinus) – 7538.62 krooni ja see on tekkinud seoses krediitkaardi kasutamisega). Võlgnikul on ka hoiukonto, mille jääk on 11 000.00 krooni. Sularaha on kassas võlgniku kinnitusel ja esitatud kassaraamatu põhjal 24.00 krooni. Võlgniku arvestatavad rahalised vahendid moodustavad seega kokku 11 000.00 krooni (hoiukonto). (2) Muud lühiajalised nõuded: võlgnik kajastab oma bilansis 31.03.2009.a. seisuga nõudeid kokku summas 978 034.17 krooni, mis jaguneb vastavalt D B 305 235.06 krooni, ettemaksed tarnijatele summas 192 739.06 krooni (puuduvad algdokumendid) ja laekumata annetused summas 480 060.05 krooni. Võlgniku esindaja kinnitusel puuduvad MTÜ-l dokumendid, mis tõestaksid nimetatud summade kasutusotstarvet D B ’i poolt, mispärast seisab nõue bilansis üleval. D B on oma haldurile 27. ja 29.mail saadetud e2(5)

kirjades selgitanud sularaha kasutamisi ja nende kohta aruandluse pidamist ning leiab, et kuna on raamatupidamisele korrektselt esitanud kõik vajalikud sularaha kasutamist tõendavad dokumendid, siis MTÜ-l ei tohiks tema vastu mingeid nõudeid olla – vastupidiselt on ta kasutanud oma isiklikku raha MTÜ huvides rohkem kui 400 000.00 krooni ulatuses ja ettevõttel peaks olema võlgnevus tema ees. Ettemaksete kohta tarnijatele on D B selgitanud, et ettemakseid tagasi saada pole võimalik, kuna teenused on osutatud ja arved peaks olema esitatud raamatupidamisele. Laekumata annetuste kohta on D B andnud omapoolsed selgitused ja hindab tõenäoliselt laekuvaks vaid summa 59 660.49 krooni. Seega hindab ajutine haldur lühiajaliste nõuete reaalseks väärtuseks 59 660.49 krooni. (3) Ettemaksed: võlgnik kajastab bilansis ettemakstud tulevaste perioodide kulusid kokku summas 3912.93 krooni, mis tuleneb doomeni PAU tasudest. Nimetatud ettemakse tagasisaamine ei ole halduri hinnangul reaalne, kuna teenus on osutatud. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti vastusele ajutise halduri järelepäringule on võlgnikul maksude ettemaks 09.02.2009.a. seisuga kokku 1845.59 krooni. Seega reaalsed ettemaksed moodustavad kokku 1845.59 krooni. (4) Materiaalne põhivara: võlgnik kajastab oma bilansis 31.03.2009.a. seisuga materiaalset põhivara summas 86 298.22 krooni. Põhivarana kajastab võlgnik soetusmaksumuses nelja sülearvutit, fotokaamerat ja videoprojektorit. Võlgniku esindaja andmetel on nimetatud põhivara bilansiline jääkmaksumus kokku 21 061.85 krooni. D B ’i kinnitusel on tema valduses olnud põhivara kas müüdud võlgnevuste katteks või ei ole enam töökorras. Ajutise halduri hinnangul ei oma nimetatud põhivara reaalset turuväärtust. Kokkuvõtvalt märgib haldur, et tuginedes kolmandate isikute poolt esitatud andmetele, samuti võlgniku esindaja poolt esitatud andmetele, vararegistritele ning avalikult kättesaadavatele andmetele, on haldur esialgsel seisukohal, et MTÜ PAU teadaolevate varade reaalseks väärtuseks on kokku 72 506.00 krooni. (5) Ostjate ettemaksed: võlgnik kajastab pankrotimenetluse algatamise seisuga ostjate ettemakseid kokku summas 77 919.60 krooni. Võlgniku esindaja kinnitusel puudub MTÜ-l ülevaade, milliste projektidega seoses on nimetatud maksed tehtud ja kanded raamatupidamises on tehtud pangaväljavõtte alusel. (6) Võlad hankijatele: võlgniku raamatupidamise andmetel on 31.03.2009.a. seisuga MTÜ võlgnevus hankijate ees kokku summas 193 525.23 krooni. (7) Projektirahade tagastusnõuded ja sihtfinantseerimine: 31.03.2009.a. seisuga on võlgnikule esitatud projektidega seotud tagastusnõudeid kokku summas 742 674.34 krooni ulatuses ning sihtfinantseerimise jääk pooleliolevateks projektideks moodustab kokku 759 020.48 krooni. D B ’i poolt antud selgitusest nähtub, et sihtfinantseerimise ja projektirahastuse nõudeid ei esitata, kui MTÜ osas kuulutatakse välja pankrot. Kokkuvõtvalt ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 271 445.00 krooni. Kohustuste summale võivad siiski nõuete esitamise käigus lisanduda veel lõpetamata jäänud projektidest tulenevad kohustused (ca 1,5 miljonit krooni), mis käesolevaks ajaks on võlgniku vastu esitamata. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksevõime kohta: Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid oma kohustuste täies mahus rahuldamiseks, siis asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (Pankrotiseadus § 1 lg 3). Samuti leiab ajutine haldur, et antud olukorras ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta: Võlgniku majandustegevuse raskused on tingitud eelkõige juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest, juhatuse liikmete lahkarvamustest, riskide hindamisest ning liigkergekäeliselt 3(5)

võetud kohustusest. Võlgniku esindaja poolt esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on teeninud 2007.a. kahjumit 91 973.49 krooni, 2008.a. kahjumit 240 228.79 krooni ja 2009.a. veel täiendavalt 741 352.33 krooni kahjumit. Omakapital on olnud negatiivne vähemalt aastast 2007, mistõttu on selge, et pankrotiavalduse esitamisega on võlgniku juhatus hilinenud, mis on üheks võimalikuks juhtimisveaks pankrotiseaduse tähenduses. MTÜ raamatupidamist ei ole ajutise halduri hinnangul korrektselt peetud. Senine raamatupidamine on tehtud tagant järele üksnes olemasolevate andmete põhjal, mis on tekitanud palju segadust ja arusaamatusi ning ajutisele haldurile on kirjavahetusest juhatuse liikmete ja praeguse raamatupidajaga jäänud mulje, et osade raamatupidamise alusdokumentide asukoha kohta ei oska ükski osapool selgitust anda. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, s.h. bilansist, kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu järelduste ja otsuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise käigus. Ajutise halduri hinnangul ei ole MTÜ PAU juhatuse liikmed täitnud täiel määral oma seadusest tulenevaid kohustusi. Juhatuse liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis ja taolistel tingimustel ilmutaks, võib pidada teda hoolsuskohustust rikkunuks, mis toob kaasa juhatuse liikme isikliku vastutuse. Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg. 1 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg. 2 kohaselt saab nimetatud kahju hüvitamist nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varasid ja õiguseid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus ei ole ajutise vaid alalise iseloomuga ning võlgnik on ka ise oma maksejõuetust tunnistanud. Välja tuleb kuulutada MTÜ PAU pankrot. Projektide eestvedaja juhatuse liige D B on ajutisele haldurile kinnitanud, et võlgnikul esinevad võimalused osadest projektidest täiendavaid rahalise vahendeid saada, hinnanguliselt vähemalt 3800 EUR. Kohtuistung 09.06.2009.a. Kohtuistungil jäid võlgniku esindajad pankrotiavalduse juurde ja palusid välja kuulutada MTÜ PAU pankrot. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise pankrotihalduri töötasu osas. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada MTÜ pankrot ning teatas, et on valmis jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks, et mõlemad juhatuse liikmed HV ja DJB kinnitaksid vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged (PankrS § 86).

Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada MTÜ PAUpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus I Lepsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4(5)

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur hindab MTÜ teadaolevate varade reaalseks väärtuseks 72 506.00 krooni. Võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 271 445.00 krooni. Kohustuste summale võivad nõuete esitamise käigus lisanduda veel lõpetamata jäänud projektidest tulenevad kohustused (ca 1,5 miljonit krooni), mis käesolevaks ajaks on võlgniku vastu esitamata. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur I Lepsoo on esitanud tasunõude 17,5 töötunni eest kokku summas 21 000 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ning kogumispension (lisandub sotsiaalmaks summas 6930.00 krooni). Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 21 000.00 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ning kogumispension (lisandub sotsiaalmaks summas 6930.00 krooni) ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1155.00 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Mare Kõlvart Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.