lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-50458/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.06.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-50458/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-50458

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

15.juuni 2009 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

ASAA hagi EMTÜ vastu varalise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

239 335,94 krooni Hageja: ASAA(registrikood XXX; asukoht XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige MP Hageja lepinguline esindaja advokaat Siiri Malmberg (AB Hansa Law Offuces OÜ, Gonsiori 7, Tallinn 10117; epost: [email protected]) Kostja: EMTÜ(registrikood XXX; asukoht XXX), seadusjärgne esindaja juhatuse liige MK Kostja lepinguline esindaja Jüri Sirel (AB Seppik & Sirel, Tartu mnt 43, Tallinn 10128; e-post: [email protected]) Iseseisva nõudeta 3.isik kostja poolel TAS(registrikood XXX, asukoht XXX), seadusjärgne esindaja juhatuse liige UA Kolmanda isiku lepinguline esindaja õigusnõunik Jaak Kirikal

Hagi läbi vaadatud kohtuistungil

02.juunil 2009.a.

Kohtuistungil osalesid

M. P , S. Malmberg, J. Sirel ja J. Kirikal

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista EMTÜ(registrikood XXX) ASAA(registrikood XXX) kasuks 3 335,94 krooni (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend viis krooni ja 94 senti).
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetlusosaliste menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja ASAA kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

22.07.2008 AS AA esitas Harju Maakohtule hagi EMTÜ vastu tekitatud kahju summas 239 335,94 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 15.09.2007 öösel kell 24.15 toimus AS T pootl kostjale üüritud bürooruumides Tallinnas XXXhoone 12.korpuse II korrusel kostja töötajate lõpupidu, mille käigus lõhuti keskkütteradiaator ning vesi hakkas voolama põrandale. Põrandale voolanud vesi kahjustas kostja ruumide all asuvaid hageja kasutuses olevaid ruume ning nendes olevat vara. Kahjustada said järgmised hagejale kuuluvad asjad: - Koopiamasin Xerox Document Centre Color Series 50, valmistatud 2002.aastal ning teinud 359 500 koopiat. Orienteeruv maksumus 100 000 krooni, millele lisandub käibemaks; - Koopiamasin Xerox Document Centre 460 ST, valmistatud 2002.aastal ning teinud 2 498 238 koopiat, orienteeruv maksumus 50 000 krooni, millele lisandub käibemaks; - Koopiamasin Xerox Document Centre 255 DC, teinud 1 143 501 koopiat, orienteeruv maksumus 50 000 krooni, millele lisandub käibemaks. - Erinevat koopiapaberit summas 3 335,94 krooni. Nimetatud koopiamasinad on muutunud veekahjustuste tagajärjel kasutuskõlbmatuteks ning nende taastamine ületaks oluliselt nende maksumust järelturul. Seetõttu ei ole otstarbekas nimetatud koopiamasinaid taastada, vaid soetada järelturult uued samaväärsed koopiamasinad. Hageja taotleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju ning menetluskulud jätta kostja kanda. Vastusena kostja vastuväidetele hageja 07.11.2008 märkis, et veeavarii põhjuseks oli tahtliku teo tagajärjel radiaatori purunemine kostja kasutuse olnud ruumides, kostja valduses olnud ruumides viibinud isikute tegevuseta ei oleks avariid toimunudki. Paikvaatlusel osalesid kaks Xerox koopiamasinate litsentseeritud hooldajat P. M ja I. I . Arvestades nende professionaalset taset on nende nimetatud hinnad masinate vanust ja muid asjaolusid arvestades määratud piisavalt täpselt, et hageja saaks hinnata tekkinud kahju suurust. Samuti tuleb hinna määramisel arvestada, et koopiamasinate järelturg on suhteliselt väike ja samaväärseid masinaid leida on praktiliselt võimatu. Kahjustada saanud koopiamasinad muutusid kasutuskõlbmatuteks ning nende taastamine ületaks oluliselt nende maksumust järelturul. Seetõttu ei ole otstarbekas neid taastada, vaid aluseks tuleb võtta kahju tekkimise hetke seisuga koopiamasinate järelturu maksumus. Täiendavate tõendite esitamist hageja vajalikuks ei pidanud, kuid väljendas valmisolekut teha seda kohtu nõudmisel. Hageja on kahjunõude määramisel käitunud heausklikult ning ei ole kostjalt nõudnud saamata jäänud tulu ja kahju, mis on tingitud majandustegevuse osalisest peatumisest kostja tegevuse tõttu. Hageja jäi oma nõuete juurde ja taotles hagi rahuldamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

20.10.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, hageja väited on tõendamata ning tõendatud ei ole põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel.

Kostja leiab, et hagejale tekkinud kahju osas on tegelikult vastutav TAS. Vaidlust ei ole selle üle, et 14.09.2007 kell 23:39 toimus kostja poolt kasutatavas TAS-ile kuuluvas hoones XXX II korrusel rendilepingu alusel kostja kasutuses olevates ruumides veeavarii. Kostja on seisukohal, et veeavarii tulemusel hagejale väidetavalt tekkinud kahju põhjustas maja omaniku või valdaja hooletus ja ebapiisav tegevus avariiolukorras, sest hoolimata kostja poolt maja kohapealse valvuri kohesest veeavariist teavitamisest võttis majas vee kinnikeeramine aega peaaegu poolteist tundi. Kostjal endal puudus võimalus vee kinnikeeramiseks, sest kostja poolt kasutatavates ja maja üldkasutatavates ruumides vee kinnikeeramist võimaldavaid kraane ei olnud. Kostja tegi operatiivselt kõik endast oleneva veekahjude ärahoidmiseks, milleks püüti mitme inimesega radiaatorist vee äravoolu erinevate käepäraste vahenditega tõkestada ja koguti ämbritega jooksvalt kokku võimalikult palju radiaatorist väljavoolanud vett kuni majas vee sulgemiseni. Samuti teavitas kostja veeavariist koheselt majas viibinud valvurit, TAS töötajat P. O , maja haldurit hr P , Toru Abi ja Scorpioni valveteenistust. Seega tegi kostja kõik võimaliku selleks, et omaltpoolt veekahjude tekkimist vältida. Selgus, et maja omanik ei olnud valvurit juhendanud avarii korral vajalikul viisil tegutsema ega selgitanud talle majas asuvate veesõlmede asukohti, et veeavarii korral oleks võimalik majas vesi operatiivselt sulgeda. Kui vee sulgemine avariiolukorras oleks toimunud mõistliku aja jooksul, oleks hagejale väidetavalt tekkinud kahju suudetud ära hoida, sest vesi ei oleks sellisel juhul jõudnud sellises koguses välja voolata ja alumisele korrusele tilkuda. Seega on hagejale väidetavalt kahju põhjustanud maja omaniku või valdaja hooletusest ja ebapiisavast tegevusest avariiolukorras. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata ja summaliselt põhjendamatu. Hageja on esitanud orienteeruva nõude 239 335,94 krooni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et veeavariis sai kannatada 3 koopiamasinat, mille orienteeruv kogumaksumus on 200 000 krooni. Lisaks sai hageja väitel kahjustada koopiapaber 3 335,94 krooni väärtuses. Hageja on esitanud nõude, mille suurust ei oska ta ka ise määratleda. Kahjusumma väljaselgitamiseks tuleb esmalt välja selgitada kahjustatud koopiamasinate soetamisväärtus, seejärel tuvastada, kas koopiamasinad on kahjustatud 100 % või mitte, kas masinaid on võimalik remontida ning kui remont ei ole võimalik või otstarbekas, on vaja tuvastada, kui palju maksavad samaväärsed koopiamasinad. Alles seejärel on võimalik kujundad seisukoht hagejale väidetavalt tekkinud kahju suuruse osas. 11.10.2007 toimunud paikvaatluse käigus ei leidnud kinnitust asjaolu, et väidetavalt veekahjustusi saanud koopiamasinad enam kasutuskõlblikud ei olnud. Paikvaatluse käigus suudeti kõik kolm koopiamasinat käivitada ja igaüks neist printis välja ka testlehe. Seejuures on tähelepanuväärne, et koopiamasin Xerox Document Centre 255DC vearaporti kohaselt oli masin rikkis juba oluliselt enne 14.septembrit 2007.a. ja masin oli selle kohta juba eelnevalt andnud hulgaliselt veateateid. Enne masina eelnevate rikete tõestamist kohapeal väitis aga hageja esindaja juuresolijaile kindlalt, et masin oli enne avariid töökorras ja seda kasutati igapäevaselt. Kostja leiab, et igal juhul tuleb kahjunõuet vähendada käibemaksu summa 36 000 krooni võrra, sest kahjuhüvitise nõue ei ole käive käibemaksuseaduse mõttes ning sellise nõude sisuks olev summa ei kuulu käibemaksuga maksustamisele. Kuigi kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning on seisukohal, et kostja ei vastuta hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest, leiab kostja, et juhul, kui kohus peaks tuvastama kostja vastutuse hagejale tekkinud kahju osas, tuleb kahjuhüvitist vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 01.12.2008 ja 11.05.2009 täiendavates vastustes kostja leiab, et hageja peab esitama käesolevas menetluses olulisel määral täiendavaid tõendeid, et tõendada koopiamasinate kuulumist hagejale,

nende soetamisväärtust, kahjustatud koopiamasinate hetkeolukord, milline oli nende täpne väärtus enne veekahju tekkimist ning kas hageja ja kolmanda isiku vahelisest üürilepingust tulenes kolmanda isiku vastutus võimaliku veeavarii esinemise korral. Kuna hageja täiendavate tõendite esitamist vajalikuks ei pidanud, ei ole kohtul võimalik teha muud otsust, kui jätta hagi rahuldamata. Hageja poolt koopiamasinate turuhinna tõendamiseks esitatud tõendid ei vasta dokumentaalse tõendi nõuetele, sest on allkirjastamata. Dokumendist ei nähtu, mil viisil on koostaja jõudnud arvamuseni, et koopiamasinad maksavad just nii palju, ainult ühe koopiamasina puhul on viidatud viiele tehingule. Samas hageja esitatud tõendi kohaselt koopiamasinate hind on oluliselt madalam, kui hagiavalduses näidatud. Kostja kui juriidiline isik ei saa vastutada hageja ees lepinguvälise kahju hüvitamise nõude osas, kostja juriidilise isikuna radiaatorit lõhkuda ei saanud, seda pidi tegema füüsiline isik, kes potentsiaalselt peaks kahju hüvitama, kui kohus leiab, et see kohustus ei ole kolmandal isikul.

ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kostja taotlusel menetlusse kaasatud kolmas isik 19.02.2009 kirjalikes seisukohtades märkis, et kostja ei kajasta õigesti hagi aluseks oleva lepinguvälise kahju tekitamise asjaolusid. Kostja ja S OÜ üürisid kuni 16.septembrini 2007 kolmandalt isikult bürooruume XXX 12. korpuse II korrusel 14.09.2007 toimus büroos kostja ja OÜ S töötajate ühine lõpupidu. Öösel kell 00:15 lõhuti ruumis 12203 keskkütteradiaator ja süsteemist väljavoolav vesi kahjustas alumisel korrusel asunud hageja AS AA koopiakeskuse koopiamasinaid ja paberit. Kostja juhatuse liige M. K selgitas 17.09.2007 hommikul, et 15.09.2007 öösel toimus nende üüritud ruumides lõpupidu. Peo käigus olevat noorte meeste vahel läinud kakluseks või rüseluseks, mille käigus üks töötaja lõi radiaatori vastu puruks šampusepudeli. Löök tekitas radiaatorisse prao ja süsteemist hakkas välja voolama vett, mis tungis kohe läbi põranda ja kahjustas vahetult alumisel korrusel asunud hageja koopiakeskuse koopiamasinaid ja paberit. M. K tunnistas kahju tekkimist ja kinnitas, et kostja on valmis kinni maksma radiaatori soetushinna ja hüvitama veeavariis kahjustada saanud alumise ruumi ripplae plaadid. Samuti lubas ta astuda läbirääkimistesse alumise korruse rentnikuga, et aidata võimalike kahjude kindlakstegemisel ja avariieelse olukorra taastamisel. Faktiliste asjaoludega on tõendatud, et kahju põhjustas mitte maja omaniku või valdaja hooletus ja ebapiisav tegevus avariiolukorras, vaid keskkütte radiaatori purustamine ja sellest põhjustatud vee väljavool alumisele korrusele. Tegemist on VÕS § 1043 kohase lepinguvälise kahjuga ning kostjal tekib nõudeõigus tegelike kahjutekitajate vastu. Kahju tekitamisega seotud füüsilised isikud ei ole TAS töö- ega lepingusuhetes. Kostja on kolmandale isikule kahju tekitamist summas 7 434 krooni tunnistanud ning tasaarvelduse korras hüvitanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil menetlusosalised jäid oma seisukohtade juurde. Hageja kinnitas, et veekahjustuste tõttu tuleb kahjustatud masinda utiliseerida. Kuna tegemist oli kasutatud masinatega, on masinate täpset väärtust raske määrata, kahju suurus on hageja hinnangul tõendatud paikvaatluse protokolliga. Hageja tunnistas kostja vastuväiteid selles osas, et kahjusummast tuleb maha arvestada käibemaksu osa 36 000 krooni. Samuti hageja kohtuistungil võttis omaks, et ühe koopiamasinaga, mis paikvaatlusel näitas varasemaid veateateid, ei olnud võimalik enne veeavarii toimumist koopiaid teha ega skaneerida, kuid masinat sai kasutada printimiseks, kuid masinal oli puudu üks ca 1000 kroonine varuosa, mis oli hagejal juba tellitud. Hageja jäi selle juurde, et kahjusumma on samaväärsete masinate soetamisväärtus. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja leidis, et hageja ei ole nõuet tõendanud. Kostja esindaja avaldas kahtlust, et väidetavalt rikutud masinad ei olnud juba enne töökorras ega olnud reaalselt kasutuses. Samuti kostja esindaja märkis, et kahju eest peab vastutama kahju põhjustanud teo toimepannud isik. Juriidiline isik ei saa tegu toime pann, selleks peab olema füüsiline isik.

Kolmas isik selgitas, et püstikus oli 3 tonni vett ning veevool lõppes, kui püstik jooksis tühjaks, veevoolu sulgemist keskküttesüsteem ei võimaldanud. Kahju tekkis kostja valduses olevates ruumides, tema vastutusel oli, kes ruumi pääsevad ning hagi on esitatud õige kostja vastu. Tegeliku kahju tekitanu väljaselgitamine oli samuti kostja võimuses, kostja ei ole selle isiku nime nimetanud. Samas ei ole kolmanda isiku arvates hagi rahuldamine võimalik, sest hageja ei ole tõendanud kahju suurust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Kohus tegi kindlaks järgmised asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole: - Hageja ja kostja kasutasid 2007.a. septembris üürilepingute alusel ruume AS T kuuluvas hoones XXX kostja kasutuses olid 12. korpuses ruumid II korrusel, hageja kasutuses olid ruumid kostja ruumide all I korrusel. - Ööl vastu 15.septembris 2007 toimus kostja ruumides kostja ja OÜ S töötajate ühine pidu, mille käigus lõhuti keskkütte malmradiaator; - Purunenud keskkütteradiaatorist väljavoolanud vesi tungis esimesele korrusele hageja ruumidesse ning ruumis olnud koopiamasinaid ja koopiapaber märgusid.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on tekkinud kahju hagiavalduses märgitud suuruses ning kas kahju tekitamise eest vastutab kostja.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
5.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldamise eeldusena kindlaks teha, et hagejal on kahju tekkinud, et kahju on tekitamine on õigusvastane ning kahju on tekkinud kostja süülise käitumise tagajärjel. Kuna kahju tekitamine on seotud on hageja omandi kahjustamisega, on kahju tekitamine seadusest tulenevalt õigusvastane. Hageja väidetel tekkis talle kahju sellega, et kostja põhjustatud veeavariis kahjustusid veega kokkupuutel ning muutusid kasutuskõlbmatuteks hageja elektroonikaseadmed – koopiamasinad ning kasutuskõlbmatuks muutus ka koopiamasinates ning ruumis kastides olnud koopiapaber. Kostja ei ole vaidlustanud koopiapaberi osas kahju tekkimist ja selle suurust. Seega on igal juhul tõendatud hagejale kahju tekkimine summas 3 335,94 krooni. Selles summas kahju tekkimist tõendab ka kostja esindajate juuresolekul 11.10.2007 toimunud paikvaatluse protokoll (tl lk 8), milles on fikseeritud kostja esindaja M. K seisukoht, et hageja esindaja P poolt esitatud kahjustatud paberi arvestus paistab õige olevat. Kohtumenetluses kostja ei ole kahjustatud paberi arvestust vaidlustanud. Kostja vaidlustab üksnes koopiamasinate osas kahju tekkimist, esitades järgmised vastuväited: 1) koopiamasinate kahjustumisega seotud kahju suuruse määramisel tuleb arvesse võtta koopiamasinate soetamisväärtust, eelkõige seda, et hageja ostis ettevõtte tervikvarana, sh vaidlusalused koopiamasinad, kokku 70 000 krooni eest; soetamisest veeavariini möödunud pooleteise aasta jooksul masinaid väidetavalt kasutati ning nende väärtus ei saanud olla sama, mis soetamise hetkel;

2) hageja ei ole tõendanud, et koopiamasinad olid enne avariid töökorras; paikvaatluse protokollist nähtub, et vähemalt üks koopiamasin oli juba pool aastat varem andnud samasuguse veateate; 3) tõendamata on kahjustatud koopiamasinate praegune olukord, st et neid ei ole võimalik kasutada tagavaraosadena, samuti, et hageja ei ole masinaid edasi müünud; 4) hageja ei ole tõendanud samaväärsete koopiamasinate hinda.

6.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud koopiamasinate osas kahju suurust. Kohus leiab, et tegemist ei ole ka VÕS § 127 lg-s 6 sätestatud olukorraga, kus kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha ning kahjuhüvitise suuruse võib määrata kohus. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis vastavalt VÕS § 132 lg - le 1, so hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Käesolevas asjas oleks kohtu hinnangul olnud kahju suurus kindlakstehtav, kuid hageja ei soovinud selleks tõendeid koguda. Olemasolevad andmed ja tõendid ei võimalda kohtul objektiivselt hinnata, kas hageja taotlus mõista kahjuhüvitisena välja samaväärse seadme soetamise hind, kuna seadmete remont oleks ebamõistlikult kallis, on põhjendatud. Samuti ei ole võimalik hinnata ja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta kahjustatud seadmete väärtuse vähenemist võrreldes uue samaväärse asja väärtusega.
7.Kohus leiab, et seadmete soetamisaegse väärtuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja soetas ettevõtte tervikvarana 15.06.2006.a. 70 000 krooni eest (leping lk 120 - 129). Kohus leiab, et ettevõtte tervikvara hind on kokkuleppeline ega näita vara hulka kuuluvate üksikute esemete tegelikku väärtust. Ettevõtte müügilepingu lisana kohtule esitatud põhivara nimekirjas on vara väärtus oluliselt suurem, kui ettevõtte tervikvara müügihind. Asjaolu, et hageja soetas vara soodsatel tingimustel, ei võta temalt õigust nõuda vara kahjustamise korral samaväärse uue asja soetamise kulu hüvitamist. Hagejal on aga kohustus vastava mõistliku kulu suurust tõendada. Kohus leiab, et hageja ei ole seda teinud.
8.Paikvaatluse protokollist (tl 4 – 10) nähtuvalt viisid vaatlust läbi Xerox koopiamasinate litsentseeritud hooldajad Imre Ilves ja Priit Mägi hageja, kostja ja kolmanda isiku esindajate juuresolekul. I. Ilves juhtis tähelepanu, et nad tegid ainult visuaalset kontrolli ning ekspertiis võtaks nende masinate puhul mitu päeva. Vaatlusest hagi esitamiseni möödunud rohkem kui poole aasta jooksul hageja ei ole soovinud ekspertiisi teostada. Protokollist järelduvalt on hooldusspetsialistide Ilvese ja Mägi poolt vaatlusprotokollis nimetatud masinate hinnad sama valmistamisaasta ning tehtud koopiatearvuga kasutatud töökorras masinate kohta. Samas on paikvaatluse protokolliga ja hoolduskaardiga (lk 130) tõendatud, et vähemalt ühel seadmel, Xerox DC 255 DC oli skänner vigane juba 18.03.2007. Vaatlusel tuvastati, et 2007.a. märtsist septembrini on selle seadmega tehtud 4 koopiat ning igal korral on masin näidanud sarnast veateadet. Kohtuistungil hageja esindaja võttis õigeks, et selle seadmega ei saanud kopeerida ega skaneerida ning masinat sai kasutada ainult printimiseks. Kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla mittetöökorras seadme kahjustamise eest saada hüvitist ulatuses, mis vastab töökorras seadme soetamishinnale. Sellisel juhul oleks tegemist rikastumisega, sest ilma kahjustamiseta ei oleks hagejal olnud töökorras seadet ning ta oleks seadme kasutuskõlblikuks muutmiseks pidanud tegema kulutusi. 2006.a. maikuu seisuga ettevõtte soetamisel on selle seadme väärtuseks põhivara nimekirjas 2169 krooni, vaatlusprotokollis spetsialistid hindasid samaväärse masina soetamismaksumuseks 60 000 krooni + käibemaks. Lisaks hageja poolt esitatud ABcom Kaubanduse OÜ 21.04.2009 teatis (tl 131) kohaselt oli sellise valmistusaasta ja koopiatearvuga seadme väärtus 15 000 – 20 000 krooni vastavalt masina seisukorrale. Siinkohal tuleb nõustuda kostja esindaja viitega

21.04.2009 tõendi puudulikule vormistamisele: faksi teel edastatud dokument on allkirjastamata; samuti ei ole sellest arusaadav, mille alusel teatise allakirjutajaks märgitud Rene Randrüüt 2009.a. andis arvamuse, et seadmete hind 2007.a. oli just selline. Kohus leiab aga, et ei ole alust kahelda, et teatise on koostanud sellel näidatud isik ning asjaolu, et andmete kujunemise alus teatisest ei nähtu, ei anna alust jätta teatist tõendina arvestamata. Kohus hindab teatist koos ABcom Teeninduse OÜ 28.12.2007 ja 20.12.2007 hinnapakkumistega (tl 52 – 53), millele on koostajaks märgitud sama isik. Hageja väidetel saadeti viimatinimetatud hinnapakkumised e posti teel ning on seetõttu allkirjastamata. Xerox DCCS 50 hinnaks on hageja hagiavalduses märkinud 100 000 krooni. Seadme jääkväärtuseks 2006.a. põhivara aktis on 20 526 krooni, vaatlusprotokollis on samaväärse seadme hinnaks märgitud 95 000 + käibemaks. Samas nähtub vaatlusprotokollist, et masin on teinud 359 500 koopiat, masina ressurssi spetsialist täpselt hinnata ei saa, kuid eeldatav ressurss on I. Ilvese hinnangul 1 miljon koopiat hea hoolduse korral. Samas I. Ilves märgib, et seadme moraalne vananemine tuleb varem ning tema kogemustel on suurima koopiate arvuga masin teinud 600 000 koopiat. ABcom Kaubanduse OÜ 21.04.2009 teatises on sellise seadme hinnaks 65 000 – 75 000 krooni. Xerox DC 460 ST asemel samaväärse seadme soetamisväärtuseks on hageja hagiavalduses märkinud 50 000 krooni; 2006.a. aktis on selle jääkväärtus 41526 krooni; ABcom Kaubanduse OÜ 21.04.2009 hinnangu järgi on samaväärse seadme hind 20 000 – 30 000 krooni vastavalt masina seisukorrale.

9.Eeltoodust nähtuvalt seadmete hinnad kohtu käsutuses olevates dokumentides erinevad oluliselt. Ühe seadme kohta on andmed, et seade ei olnud töökorras, ülejäänud kahe seadme avariieelse seisukorra kohta usaldusväärseid andmeid ei ole. Samuti ei ole usaldusväärseid andmeid samaväärsete töökorras seadmete soetamisväärtuse kohta seadmete kahjustumise ajal. 2007.a. hinnapakkumistes (tl 52, 53) on esitatud hinnad vaidlusalustest erinevate mudelitähistega seadmete kohta (nt Xerox DC 490 ST lubab oletada, et tegemist on uuema mudeliga), puuduvad valmistamisaastad, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas seadmed on võrreldavad. Lisaks on pakutud hinnad odavamad paikvaatluse protokollis pakutud hindadest ja hagiavalduses nimetatud kahjusummadest. Kõige kallima seadme – 85 000 kroonise Xerox DocuColor 12 – hind on hinnapakkumises komplektihind, komplekt sisaldab välist EFI Fiery värvikontrollerit.
10.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamine ei tohi olla rikastumise aluseks. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvad seadmete erinevad hinnad, mis ei tõenda kahju suurust hagiavalduses näidatud ulatuses. Hageja seaduslik esindaja on enne kohtumenetlust teostatud paikvaatluse käigus ja kohtuistungitel oma seletusi mitmel korral muutnud menetluse käigus selgunud asjaoludele vastavaks. Nii seletas M. P paikvaatlusel esmalt, et kõiki seadmeid kasutati viimati 14.09.2007.a. Kui selgus, et Xerox DC 255 DC näitab, et viimase poole aasta jooksul on üldse tehtud 4 koopiat ja iga koopia tegemisel näitas masin veateateid, korrigeeris M.P oma varasemat väidet, märkides, et see oli varumasin, mida suvise väikese koormuse tõttu ei olnud vaja käima panna. 01.04.2009 kohtuistungil M. P tunnistas, et masinaga ei saanud koopiaid teha, skänneridetailis oli viga ning masinaga sai ainult printida. Hageja väited, et selle seadme töökorda seadmiseks oli vajalik üksnes ühe ca 1000 kroonise detaili vahetamine ning vastav varuosa oli tellitud, on paljasõnalised. Hagejat esindas kogu menetluses õigusteadmistega isik, mistõttu pidi hagejale ka kostja korduvate viideteta olema teada vajadus kohtumenetluses oma väiteid tõendada. Samuti paikvaatlusel hageja seaduslik esindaja väitis, et seadmed osteti sadades tuhandetes kroonides komplektihinnaga, kuigi tegelik tervikvara hind oli 70 000 krooni. Kohtule jääb mulje, et hageja on järjekindlalt püüdnud kahjusummat näidata oluliselt suuremana, kui see tegelikult oli.
11.M. P väidetel tuli vesi ülevalt masinate peale, masinad seisid täpselt vee all, kolm tükki järjest. Paikvaatlusel M. P kinnitas, et kahjustatud masinatest üks oli nö varumasin, mida suveperioodil ei kasutatud. Kostja väidetel seisis hagejal ruumis seinte ääres seadmeid, mis ei olnud töökorras. Seega ei ole välistatud, et kõigi kolme seadme puhul oli tegemist defektsete seadmetega, mida reaalselt igapäevaselt ei kasutatud. Samuti nähtub paikvaatluse protokollist, et hageja käivitas Xerox 460 ST ja DC 255 DC pärast veeavariid ilma spetsialistide juuresolekuta, kolmas masin DCCS 50 andis ainult veateate ja viimast sisselülitamise aega ei näidanud. Vaatlust teostanud hooldusspetsialistid Ilves ja Mägi ei osanud öelda, kas seadmete sisselülitamine pärast veeavariid suurendas kahjustusi. Seadmete vahepealne käivitamine ei võimaldanud kontrollida hageja paikvaatlusel esitatud väidet, et kõiki seadmeid kasutati viimati 14.09.2007.a. Hageja on jätnud kasutamata võimaluse teostada kahjustatud seadmetele ekspertiis, et teha selgeks kahjustuste ulatus ning seotus veeavariiga, samuti saada arvamus seadmete parandamise kulude suuruse kohta.
12.Tulenevalt VÕS § 127 lg - st 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Paikvaatluse protokollis (lk 5) on M. Mägi andnud arvamuse, et kahjustatud seadmetest saaks ühtteist (näiteks rihmad, andurid) kasutada varuosadena. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja väide, et elektroonika on veega kahjustunud ja seetõttu varuosadena midagi kasutada ei saa, on paljasõnaline ja vastuolus spetsialistide väidetega. Hageja väidetel seisavad seadmed siiani hageja laos. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et kuna hageja ei ole kahju suurust tõendanud, tuleb lugeda, et hagejale ei ole seadmete kahjustumisega kahju tekkinud. Seega on hageja kahjuna käsitatav üksnes kahjustatud paberi hind.
13.Tulenevalt VÕS § 127 lg –st 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kohus leiab, et hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Õige on kostja väide, et juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon ega saa füüsiliselt radiaatorit purustada. See ei välista aga kostja vastutust. Vaidlust ei ole selles, et radiaatori purustas keegi isikutest, kes viibisid kostja kasutuses olnud ruumides kostja ja AS S töötajate ühisel lõpupeol. Üürileping ruumide kohta, milles radiaatori purustamise tõttu vesi hageja ruumidesse tungis, oli sõlmitud kostjaga. Seega kostjal oli võimalus ja kohustus kontrollida, kes ruumi pääsevad. Kohus leiab, et kuna kahju põhjustanud sündmus toimus peale tavapärast tööpäeva lõppu, ei olnud ühelgi isikul võimalik ruumidesse pääseda kostja vastutavate töötajate teadmata. Kostja on radiaatori lõhkumise eest vastutuse olemasolu sisuliselt ka tunnistanud, hüvitades radiaatori lõhkumisega kolmandale isikule kui üürileandjale tekitatud kahju. Hageja ruumides olnud paber ja väidetavalt ka koopiamasinad said kahjustada seetõttu, et hageja ruumidesse tungis ülevalt korruselt vesi. Vesi tungis hageja ruumidesse seetõttu, et kostja ruumides lõhuti keskkütteradiaator. Riigikohus on oma lahendites (vt näiteks 3-2-1-45-08) väljendanud seisukohta, et teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel peab lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud.
14.VÕS § 1043 järgi on vastutus süüline. Tulenevalt VÕS § 1050 lg -st 1 kahju tekitanu süüd eeldatakse. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Kostja on üksnes väitnud, et tegi omalt poolt

kõik, et kahju ära hoida ning kahju eest vastutab kolmas isik, kes ei olnud instrueerinud oma töötajaid operatiivseks tegutsemiseks avarii korral. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et tegemist ei olnud keskküttesüsteemi avariiga, vaid inimeste tahtliku õigusvastase tegevusega, mille käigus purustati radiaator. Füüsiliselt lõhkus radiaatori keegi kostja töötajatest. Seega oli tegeliku kahju tekitaja kindlakstegemine kostja võimuses. Kostja ei ole tegelikku kahju tekitanut nimetanud. Eeltoodu alusel on põhjendamatu kostja väide, et tema tegi omaltpoolt kõik, et kahju tekkimist hagejale ära hoida ning kahju hüvitamise eest peab vastutama kolmas isik, kelle keskküttesüsteem ei võimaldanud vee sulgemist. Hageja ei ole nõuet kolmanda isiku vastu esitanud. Kohus tuvastas, et kahju põhjustas kostja töötaja(te) tegu. Kui kahju suurenes kolmanda isiku tegevuse(tuse) tõttu, oleksid kahju tekitajateks nii kostja kui kolmas isik ning VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt oleks nende vastutus solidaarne. VÕS § 65 lg 1 alusel võib hageja otsustada, kelle vastu solidaarvõlgnikest ta nõude esitab. Seega käesolevas asjas ei oma tähtsust, süü ja vastutuse jaotus solidaarvõlgnike vahel.

15.Eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja paberi kahjustamisega seotud hüvitise 3 335,94 krooni. Koopiamasinate kahjustamise osas kohus jätab hagi rahuldamata kahju tekkimise tõendamatuse tõttu.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldas hagi esialgse nõudega võrreldes üksnes 1,4 % ulatuses, menetluse käigus hageja nõustus kostja vastuväitega, et nõuet tuleb vähendada käibemaksu võrra ning võttes arvesse, et hageja keeldus kostja pakutud kompromissist, peab kohus õigeks jätta poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 167 lg 1 kohaselt on hageja kohustatud hüvitama ka kolmanda isiku menetluskulud.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja