Muud › Muud hagiasjad

S e l g i t u s e d:

Asjaolud ja menetluse käik

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg. 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg. 1 lause 2 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Osundatud sätetest nähtub, et hageja pidi tähtaja ennistamise avalduses tooma ammendavalt esile need põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid teda apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast, ja ühes avaldusega esitama kohtule tõendid või tõendusvahendid, mis võimaldavad tema poolt esiletoodut usutavaks pidada. Apellant põhjendas apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et ta viibib sageli seoses tööülesannetega Portugalis, kus elab tema perekond, et Portugalis oli ta ka ajavahemikul 11. maist kuni 27. maini, et kodumaale sõitu ei saanud ta ära jätta ning et seetõttu oli oluliselt häiritud tema võimalus saada infot nõutava riigilõivu suuruse ja selle maksmise üksikasjade kohta. Kolleegium leiab, et need esiletoodud asjaolud iseenesest ei ole piisavad, et pidada apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjust mõjuvaks. Nii ei ole apellant põhjendanud seda, millised olid need tööülesanded, mille tõttu ta pidi just vaidlusalusel ajavahemikul Portugali sõitma, aga samuti, miks ei olnud võimalik korraldada sõitu muul ajal, nii et Portugalis käik ei oleks seganud apellanti järgimast apellatsioonitähtaega. Arvestades tänapäevaseid sidevahendeid ja asjaolu, et apellanti on kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja, kes on koostanud ka apellatsioonkaebuse, ei ole piisav apellandi selgitus info saamise takistatuse kohta. Nii ei nähtu taotlusest, milles väidetavad info saamise takistused seisnesid, seega, miks ei olnud apellandil võimalust võtta ühendust oma esindajaga, et temalt tasumisele kuuluva riigilõivu suurust või selle tasumise üksikasju teada saada. Seega ei ole juba tähtaja ennistamise taotluse väidete õigsust eeldades võimalik lugeda esiletoodud põhjuse mõjuvust usutavaks. Lisaks sellele ei ole aga apellant esitanud ka ühtegi tõendit või tõendusvahendit, mis tema poolt kirjeldatud asjaolusid kinnitaksid. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb seega jätta rahuldamata. TsMS § 637 lg. 1 p. 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Apellandi poolt pärast apellatsioonitähtaega esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb seega keelduda, apellatsioonkaebus aga esitajale tagastada.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.