12. juuni 2009 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-35634/34
Tsiviilasi
AŠ hagi AOvastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
30 743 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AŠ (xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Aleksei S (ÕB Companion, Narva mnt 63, 10152 Tallinn) Kostja AO(isikukood xxx elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valli M (Karl Saavi Advokaadibüroo, Riia 4, 51004 Tartu)
Kohtustungi toimumise aeg
23.04.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja AŠ Hageja lepinguline esindaja Aleksei S Kostja lepinguline esindaja advokaat Valli M
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AO varaline kahju summas 215 (kakssada viissteist) krooni ja 90 senti ja mittevaraline kahju summas 5000 (viis tuhat) krooni AŠ kasuks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud AO 17% ulatuses välja AŠ kasuks. AO menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
2-07-35634/34 alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju summas 331 krooni ja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 128 lg 1, 3 ja 5, § 130 lg 2, § 136 lg 2, § 1043.
2.Hageja selgitab, et 17.11.2006 kella 16.00 paiku aadressil Telliskivi 60a lõi kostja hagejat tüli käigus peaga hageja näo piirkonda, millega tekitas hagejale kehavigastuse ja füüsilist valu. 17.11.2006 SA PER Mustamäe korpuse EMO-s tuvastati hagejal ninaluude murd (tl 6, 7). 17.11.2006 alustati juhtunu osas kriminaalmenetlus kriminaalasi nr 06231703609, milles lõpetati menetlus kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega (tl 33-34).
3.Kostja tekitas peksmisega hagejale tervisekahju ja tekitas valu, millest lähtuvalt on hageja seisukohal, et hagejale on tekkinud kostja teo tagajärjel nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Varaline kahju koosneb keemilisest puhastusest summas 115 krooni, tasudest arstile 200 krooni, saamata jäänud lisapalgast 2006 november 3306 krooni, 2006 detsember 5050 krooni ja 2007 jaanuar 5050 krooni, salongipuhatusest 2006 krooni ning postikuludest 16 krooni. Mittevaraline kahju seisneb füüsilises ja hingelises valus. Saadud trauma tõttu halvenes hageja tervis ning hageja on kannatanud ninavalusid. Samuti on häiritud hageja tavaline eluviis.
4.23.04.2009 toimunud kohtuistungil loobus hageja nõudest mõista kostjalt välja varalise kahjuna lisapalk 2006 novembri ja detsembri ja 2007 jaanuari eest, kokku summas 13 406 krooni ja salongipuhatuse eest 2006 krooni (tl 52). Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja leiab, et hagi on tõendamata. Kohtule esitatud visiiditasudest arstidele ei nähtu millistel asjaoludel on hageja pöördunud haiglasse vastuvõtule. SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste kliinikumi 18.12.2006 tõendist ei nähtu, kuidas hageja nina kõverus ja ninas asuvad koorikud on seotud kostja väidetava õigusvastase käitumisega. Dr. A. M 05.02.2007 tõendist ei nähtu hageja nõudeid põhjendavaid asjaolusid. Samuti jääb kostjale arusaamatuks sõiduauto puhastamine. Kostja leiab, et on alusetu süüdistada kostjat hageja lisapalgast ilma jätmises. Hageja ei ole esitanud tõendeid temale kostja poolt kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise kohta.
7.Kostja on seisukohal, et ei ole täidetud eeldused mittevaralise kahju saamiseks. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate ja hageja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse
2-07-35634/34 aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et 17.11.2006 kella 16 paiku aadressil Telliskivi 60a lõi kostja tüli käigus hagejat peaga hageja näo piirkonda. L ja M OÜ 05.02.2007 tõendiga (tl 6) ja SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku 18.12.2006 teatisega (tl 7) on tõendatud, et hagejale on põhjustatud ninaluude murd. Juhtunu kohta alustati 17.11.2006 kriminaalmenetlus kriminaalasi nr 06231703609, mis lõpetati, kuna kostja süü antud asjas ei olnud suur ning hagejale tekitatud tervisekahju ei olnud eluohtlik, samuti oli tegemist teise astme kuriteoga, puudus avalik menetlushuvi ja kriminaalmenetluskulud, tsiviilhagi ei esitatud, seega oli otstarbekas kriminaalmenetlus lõpetada (tl 33-34). Samas on kriminaalmenetluses tuvastatud kostja süü. Kahju tekitaja peab kahju hüvitama juhul, kui sündmus, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju võib vastutuse liiki arvestades pidada sündmuse tagajärjeks (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leiab, et hagejale kahju tekitamine on õigusvastane ja kostja vastutab juhtunu eest.
12.VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 alusel varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on kohtule esitanud OÜ Silmaarst K.T 17.01.2007 tasulise teenuse arve nr 2A 0005653 summas 50 krooni (tl 4), SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 17.11.2006 omaosalusarve nr MH 5220530 summas 50 krooni (tl 5), SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste 18.12.2006 tasulise teenuse arve 2A 00004629 summas 50 krooni (tl 5) ja SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste 05.02.2007 tasulise teenuse arve nr 2A 00005158 summas 50 krooni. Seega on tõendatud, et hagejal kulus arsti visiitidele 200 krooni. AS Eesti Post 26.01.2009 kviitungiga nr 3678050 on tõendatud, et postikuludele kulus hagejal 15,90 krooni (tl 11). Hageja ei ole tõendanud, et keemilisele puhastusele kulus hagejal 115 krooni. Seega on hageja kokku tõendanud varalise kulu summas 215,90 krooni, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab.
13.Kuna hageja loobus 23.04.2009 toimunud istungil hageja nõudest mõista kostjalt välja varalise kahjuna lisapalk 2006 novembri ja detsembri ja 2007 jaanuari eest, kokku summas 13 406 krooni ja salongipuhatuse eest 2006 krooni (tl 52), siis kohus ei anna hinnangut eeltoodu nõuete osas esitatud tõenditele tl 8-10.
14.Vastavalt VÕS § 128 lg 5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 130 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise eest. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 130 lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.10.2008 lahend nr 3-2-1-85-08 p 11 viimane lõik). Kohus on seisukohal, et
2-07-35634/34 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr 06231703609 on tuvastatud kostja süü. Samuti on tuvastatud, et kostja süü antud asjas ei olnud suur ning hagejale tekitatud tervisekahju ei olnud eluohtlik (tl 33-34). Leht ja Margus OÜ 05.02.2007 tõendiga (tl 6) ja SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku 18.12.2006 teatisega (tl 7) on tõendatud, et hagejale on põhjustatud ninaluude murd. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et kehaliste vigastuste tekitamine, mille tagajärjeks on ninaluude murd on valuline ja neid kannatusi ei ole võimalik ega ka vajalik eraldi tõendada - valu ei ole mõõdetav. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ninaluude katkilöömisel hageja valu ei tundnud. Kuna hagejale tekitatud tervisekahjustus ei olnud eluohtlik ega vaja pikaajalist ravi, siis leiab kohus, et on mõistlik mittevaralise kahjuna kostjalt välja mõista 5000 krooni. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja kulud õigusabile 17% ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.