Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja sõlmis kostjaga 19.01.2007 krediidilepingu nr 0700236, mille alusel kostjale anti laenu 15 000 krooni intressimääraga 29,211 % aastas. Kostja jättis oma lepingulised kohustused – tagasi maksta laen ja intress - täitmata. Hageja teavitas kostjat võlast 27.08.2007. Kostja lepingut täitma ei hakanud, mistõttu hageja ütles 26.11.2007 saadetud kirjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Kostja saatis 30.11.2007 hagejale vastuse, milles kinnitas teate kättesaamist ja lubas võlgnevuse tasuda 15. detsembriks 2007. Kostja ei ole asunud hageja nõudeid tasuma. Hageja nõue kostja vastu on 35 100.17 krooni, millest 14 438.69 krooni moodustab põhivõlg, 2 954.28 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2000 krooni on leppetrahv, 12 707.20 krooni on viivis ja 3 000 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 13.03.2009 viivise 1 % päevas tagastamata krediidisummalt kuni võla täieliku tasumiseni. 03.11.2008 esitas hageja esindaja alternatiivse nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks määras 11 % aastas. Kostja vastuväited Kostja on e-kirjaga kohtule teatanud 06.05.2008, et ta tunnistab võlga ning on 03.05.2008 tasunud hagejale 15 000 krooni. Ülejäänud summa osas soovib hageja sõlmida tasumise maksegraafikut. Hageja esindaja kinnitas 11.09.2008 kirjas kohtule, et hageja on kätte saanud 15 000 krooni, kuid kostjaga kompromissi sõlmimine ei ole õnnestunud. Vastavalt 19.01.2007 sõlmitud lepingu punktile 10.2. on pooled kokku leppinud, et mittetäielike maksete tegemisel arvestatakse esimeses järjekorras maha kulud võla sissenõudmisele, seejärel viivis, trahvid ja muud tasud, seejärel tähtajaks tasumata intressid ja seejärel laenusumma. Kostja poolt tasutud makse katab ära sissenõudmisega seotud kulutused, tasutud ei ole põhi- ja kõrvalnõudeid. Hageja esindaja palub hagi rahuldada terves ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtuistungile ei ilmunud kumbagi poolt või nende esindajat. Kohtukutsed on kätte toimetatud. Mitteilmumise seaduslikust takistusest ei ole menetlusosalised kohtule teatanud. TsMS § 408 punkt 1 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kohus on seisukohal, et asja on võimalik lahendada sisuliselt. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Karin Orro on kätte saanud laenusumma 15 000 krooni, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue kostjalt laenusumma jäägi 14 438.69 krooni väljamõistmiseks oli põhjendatud. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi maksmise osas ei saanud kostja kui tarbijaga kokkulepet sõlmida. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et „...tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.“ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,... TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus on seisukohal, et Aires Liising OÜ ja Karin Orro vahel sõlmitud krediidileping on tarbijakrediidileping, sest VÕS § 34 kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Füüsiline isik, kes sõlmib äriühinguga lepingu laenu saamiseks, on eelduslikult tarbija ning vastupidist tuleb tõendada poolel, kes tahab vaidlustada laenusaaja seda seisundit. Hageja nõue 2000 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt välja intressi Krediidilepingu nr 0700236 kehtivuse aja eest summas 2 954.28 krooni. Intress on lepingupoolte vahel kokku lepitud tasu laenuks antud raha kasutamise eest ning kostja oli kohustatud kokkulepet täitma. Kostja ei ole vaidlustanud intressi suurust ja arvestust. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on esitanud kaks alternatiivset viivise nõuet: krediidilepingu punktile 9.1. tugineva viivise määraga 1 % päevas ja seadusest tuleneva viivise määraga 11 % aastas. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 15.12.2008 summalt 14 438.69 krooni arvestusega 29,211 % aastas. VÕS § 113 lg 1 viimase lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,... TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. K. Orro on alla kirjutanud krediidilepingule, mille punkt 11.4 kohaselt kohustus ta tasuma teatise saatmise eest igakordselt 100 krooni. Hageja nõue 200 krooni väljamõistmiseks kahe kirjaliku teate saatmise eest on põhjendatud. Hageja nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud 2800 krooni ulatuses kahju sissenõudmise kulu väljamõistmiseks. Krediidilepingus puudub kokkulepe õigusabi kasutamisest tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Hageja esindaja poolt esitatud õigusabi arve tl-l 32 sisaldab tegelikult menetluskulusid, mille teiselt poolelt väljamõistmise ja kulude põhjendatuse otsustab kohus. Kostja on 03.05.2008 tasunud hagejale 15 000 krooni. VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,... TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohaldada ebapiisava makse tegemise korral krediidilepingu punkti 10.2, mis on tühine. Kohaldamisele kuulub seadus. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud 03.05.2008 tehtud 15 000 krooni suuruse maksega 200 krooni hageja kulutuste katteks võlasumma sissenõudmisel ning 14 438.69 krooni põhivõlga. 361.31 krooni ulatuses on tasutud ka hageja nõutav intress. Kostjalt tuleb välja mõista 2592.97 krooni laenulepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi katteks (2954.28361.31) ning 1628.70 krooni viivise katteks. Kostja võlgneb hagejale viivise võlasumma 14 438.69 krooni tasumata jätmise eest perioodil 15.12.2007 kuni 03.05.2008 arvestusega 29,211 % aastas (14438.69 krooni x 141 päeva x 0,08).

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, on selle põhjuseks asjaolu, et kostja tasus võla ligi kaks kuud pärast hagi esitamist kohtusse. Seega ei olnud hageja pöördumine kohtusse põhjendamatu. Kuigi kohus ei rahulda hageja nõuet leppetrahvi osas ning osaliselt ka viivise ja kahjude hüvitamise osas, oli põhivõla, intressi ja osaliselt viivise ning kahju hüvitamise nõudes hageja hagi põhjendatud. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.