Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
11.06.2009, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-18063
Tsiviilasi
OÜ Ipankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Võlgnik: OÜ I(reg kood XXX, XXX), esindaja AP
Menetlusosalised ja nende esindajad
19.05.2009 Istungi toimumise aeg Istungil osalejad
Võlgniku esindaja: AP Ajutine pankrotihaldur: Andres Tootsman (OÜ Maagrupp ).
Rahuldada OÜ I(reg kood XXX) pankrotiavaldus. Välja kuulutada OÜ I(reg kood XXX, XXX), pankrot 11.06.2009 kell 16.00. Nimetada OÜ I(reg kood XXX) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur: Andres Tootsman (OÜ Maagrupp ). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 29.06.2009.a kell 10:00 Kentmanni 13, saal 311. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Avaldada teade pankrotimäärusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris. Menetluskulude jaotus
Määrata pankrotivarast ajutise halduri Andres Tootsman (ik XXX) tasuks 23 900 (kakskümmend kolm tuhat üheksasada) krooni Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 23.04.2009.a. esitas OÜ Ipankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku äriplaaniks oli kinnisvaraarendus ja -vahendus. Võlgniku esindaja kinnitusel on maksejõuetuse põhjuseks üldine halvenenud majandusolukord ja kiiresti langenud hinnad kinnisvaraturul. Kriis algas 2007.aasta lõpus, kui finantsasutused hakkasid karmistama laenupollitikat ja üheaegselt vähenes arendajate investeerimis- ja ostjate ostuvõime. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. 05.05.2009 Harju Maakohtu määrusega algatatud pankrotimenetlus ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku esindaja kinnitusel selgus võlgniku maksejõuetus temale märtsis 2009, misjärel kohe ka Harju Maakohtule saneerimisavalduse esitati. Harju Maakohus küll algatas 18.03.2009 saneerimismenetluse, kuid lõpetas selle ennetähtaegselt oma määrusega 14.04.2009, sest võlgnik ei tasunud tähtajaks kohtu deposiiti võimalike kulude katteks määratud summat. Võlgnikul on vara raamatupidamisandmetel kokku 3 063 882 krooni väärtuses. Varade tegelik väärtus on kokku hinnanguliselt ca 800 000 krooni. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul muud kinnisvara ei ole. Kokkuvõtteks: võlgnikul on vara vaid ca 800 000 krooni väärtuses, kuid võlgasid on kokku vähemalt 3 814 853 krooni, millele lisanduvad viivised ja intressid. Seega võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks kõigi võlausaldajate nõuded 100%-liselt rahuldada. Võlgniku netovara väärtus (varad miinus võlad) on ca 3 miljoni krooniga miinuses. (ÄS § 176 Vara vähenemine - kohaselt peab osaühingu netovara väärtus (varad miinus võlad) olema vähemalt 50 % osakapitalist , s.t. vähemalt 40 000 krooni.) Võlgniku majandustegevus on täielikult seiskunud ning selle jätkamiseks ja võlgade tasumiseks pole mingit võimalust. Võlgnikul puuduvad vahendid võlgade tasumiseks. Võlgniku omanikul puudub äriplaan võlgniku tegevuse jätkamiseks ning raha täiendavateks investeeringuteks. Ajutise pankrotihalduri järeldused.
võlgniku pankrot. Ajutine haldur ei näe tegevuse jätkumise võimalusi ilma täiendavate investeeringuteta. Ajutise halduri arvamusel puudub ettevõttel võimalus käesoleval ajal oma senist majandustegevust jätkata ning ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks. Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses. Vastavalt PankS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik ettevõtte tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Aruandest lähtuvalt võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara turuväärtust: vara on 800 000 krooni, kuid võlgasid on vähemalt 3 814 853 krooni ning pankrot on vaja välja kuulutada. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Lähtuvalt PankS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Eelnimetatut järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesoleva hetkeni tuvastanud, et oleks tegemist raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 18 000 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise
korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 18 000.00 krooni ( 18 tundi * tariif 1000) ja kulutuste hüvitamiseks 5900 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 18 000.00 krooni ja kulutuste katteks 5900 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub PankrS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.