Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta APi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on KÜ asutatud 15.03.2004.a. elamu baasil. Perioodil 15.03.2004.a. kuni 09.11.2006.a. oli AP KÜ juhatuse ainuliige. Pärast juhatuse ümbervalimist pidi kostja andma KÜ uuele juhatusele välja kõik KÜ majandustegevusega seotud dokumendid, sh raamatupidamisdokumendid ja lepingud, samuti seadmed. Korduvatest pöördumistest hoolimata, ei ole kostja käesoleva ajani KÜ jaoks olulisi lepinguid, raamatupidamisdokumente ja rõdude uste võtmeid üle andnud. Hageja täpsustatud nõuete kohaselt palub ta kostjal üle anda : I KÜ rõduuste võtmed ja tuletõrjeredeli; III Raamatupidamisdokumendid (2004-2006): (1) KÜ raamatupidamise eeskirjad; (2) tulusid tõendavad dokumendid (korteriomanikele arvestatud maksed); (3) korteriomanikega arveldustega register; (4) osamaksude arvestamise register; (5) kulusid tõendavad dokumendid (hankijate arvete ja arvelduste register); (6) kassa rahavoogusid tõendavad dokumendid (kassaraamat, sissetuleku ja väljamineku kassaorderid); (7) aruandvate isikute aruanded ja kulusid tõendavad dokumendid; (8) palga ja tööettevõtte alusel tehtud arveldused; (9) töö- ja tööettevõtelepingud; (10) pearaamat; (11) 2004, 2005,2006 käibeandmikud/ saldod kõikidel arvetel. Lisaks kostja, olles KÜ juhatuse liige, ei täitnud ka oma kohustust seadusega ettenähtud maksude tasumisel, mistõttu arvestas maksuhaldur intressid ning väljastas 29.09.2006 korralduse maksuvõla täitmiseks. Kostja korraldust ei täitnud ning ei teavitanud korraldusest ka uut KÜ juhatust. Kostja kasutas KÜ pangakontot kuni 21.11.2006.aastani. Uus juhatus sai maksuvõlast teada pärast 20.11.2006 ning selleks päevaks oli KÜ-le määratud intresse summas juba 5463 krooni. Hageja tasus nõutud intressid ära 27.11.2006. Seega oma kohustuste mittetäitmisega tekitas kostja KÜ-le kahju summas 5463 krooni. Nimetatud summalt on hageja arvestanud viivist, mis seisuga 15.01.2009 a. moodustab 1362.84 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ja kohustada kostjat KÜ-le üle andma hagis loetletud dokumendid , võtmed ja tuletõrjeredeli, samuti välja mõista kahju summas 5463 krooni ja viivise summas 1362.84 krooni ning edasi alates 16.01.2009 kuni põhivõla tasumiseni viivise vastavalt VÕS § 94 ja §113 tulenevalt.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Harju Maakohtu 19.08.2008.a. määrusega liideti tsiviilasja nr 2-07-25159 juurde KÜ hagi AP’i vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks. Liidetud hagi kohaselt palub hageja lisaks kõigele eeltoodule tunnistada tühiseks 01.04.2004.a. leping AP’iga, kuivõrd mainitud lepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, sest tehingu tegemisel tehtud tahteavaldusel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, nimelt kostja ei kavatsenud täita ega täitnud lepingus nimetatud kohustusi, KÜ ei arvestanud ega maksnud lepingus määratud tasusid. Samuti tegutses AP tehingu sõlmimisel esindusõiguseta ning leping KÜ juhatuse esimehega on tühine TsÜS 128 lg

1 alusel.Nimetatud lepingut uuele juhatusele üle ei ole antud,see tekkis kostja vastuhagi esitamise ajal.Leping on tehtud tagant järele. Hageja palub tunnistada kostja endaga tehtud lepingu tühisust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. KÜ tegevuse organiseerimisel tegutses kostja perioodil 13.03.2004.a. kuni 09.11.2006.a. KÜ juhatuse liikmena. 2006.a. oktoobris-novembris valis KÜ uue juhatuse ning nõudis kostjalt KÜ dokumentatsiooni üleandmist. KÜ dokumentatsioon ja võtmed asuvad tegelikult kostja käes ning ta oli nõus need ka üle andma. KÜ raamatupidamisdokumendid asuvad OÜ R raamatupidaja käes, kes tegeles raamatupidamise korraldamisega. Dokumentide üleandmisega oli raamatupidamisfirma nõus. Dokumentide üleandmise protseduuri arutamiseks oli planeeritud kohtumine kostja ja KÜ juhatuse vahel. Sellel kohtumisel pidi olema lahendatud kostjale raha tagastamise küsimus KÜ poolt. Raha oli kantud hageja kontole hageja isiklikest vahenditest, et tagada arvete maksmine summas 50 233.95 krooni, samuti pidi olema lahendatud küsimus kostjale võlgnetava töötasu maksmise kohta ajavahemiku aprill 2004.a. kuni oktoober 2006.a. eest, mil kostja oli KÜ esimeheks, ehk 31 kuud x 5000 krooni/kuu = 155 000 krooni. Ajal, mil KÜ tegevus algas, jäi KÜ-le osutatavate teenuste eest tasumiseks rahalistest vahenditest puudu. Selleks pidi kostja krediteerima KÜ-t oma vahenditest ning rahastama KÜ-t temale alluva firma OÜ C vahendite arvelt. Samuti jäi hagejal võlgnevus OÜ R ees saadud raamatupidamisteenuste kasutamise ees, mis sõlmitud lepingu alusel moodustab 20 000 krooni 2006.a. oktoobri eest. OÜ R ei ole nõus uuele KÜ juhatusele üle andma kõiki raamatupidamisdokumente, kuni pole tasutud saadud teenuste eest. Planeeritud kohtumist ei toimunud ning KÜ uus juhatus kaldus kõrvale küsimuse arutamisest kostjale rahaliste vahendite tagastamise kohta, nõudes kostjale saadetud kirjaga dokumentide ühepoolset üleandmist. Kostja vastuhagi Kostja esitas 03.12.2007 a. vastuhagi ,mille kohaselt A.P tegutses alates 01.04.2004.a. KÜ esimehena. 21.03.2004.a. KÜ erakorralisel koosolekul otsustati sõlmida esindusleping KÜ esimehega – A.P’iga – ning talle määrati üldkoosoleku otsuse p 1 kohaselt kuupalgaks 5000 krooni kuus (neto). 01.04.2004.a. sõlmiti KÜ ja kostja vahel esindusleping, mille p 3.1 kohaselt oli kostja õigustatud saama 5000 krooni kuus (neto). Hagejale (põhihagis kostjale) ei ole kokkulepitud tasu makstud ning selle tasu maksmisest on keeldunud ka praegune KÜ juhatus. Perioodi 01.04.2004.a. kuni 09.11.2006.a. eest moodustab hagejale väljamaksmata töötasu kokku 155 000 krooni, s.o 31 kuu eest. Lisaks eeltoodule on hageja (põhihagis kostja) täitnud KÜ kohustusi oma isiklikest vahenditest. Nimelt on hageja tasunud KÜ töötajatele palka sularahas oma isiklikest vahenditest, mille osas on kostjal tekkinud KÜ-lt tagasinõudeõigus. A.P on tasunud KÜ töötajatele palka oma rahast kokku summas 65 233.95 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja (põhihagis kostja) vastuhagi rahuldada ning KÜ-lt välja mõista 220 233.95 krooni ning menetluskulud jätta kostja (põhihagis hageja) kanda. KÜ vastus vastuhagile KÜ vastuhagi ei tunnista ning leiab, et see on alusetu ja tõendamata.

Hageja (põhihagis kostja) poolt esitatud KÜ 21.03.2004.a. üldkoosoleku protokolli tõesus on kaheldav, kuivõrd KÜ-le osaliselt üleantud dokumentide hulgas protokolli ei olnud. Lisaks ei ole A.P kordagi teavitanud korteriomanikke oma lepinguliste kohustuste täitmisest ning ei ole andnud ka ülevaadet väidetava käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest.A.P ei ole KÜ-le üle andnud ühtegi dokumenti,kust nähtuks ,kes olid need töötajad,kellele tekkis vajadus maksta palka oma isiklikest vahenditest ning millega see maksmine on tõendatud.Väidetavalt 21.04.2004 KÜ ja A.Pi vahel sõlmitud A.Pile määratud töötasu lepingust sai KÜ teada alles vastuhagi esitamisel 2007 a.Kuna vastuhagi ei ole tõendatud ,palub KÜ jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus ,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Ehitisregistri andmestiku seisuga 01.03.2004 a. (tlk 91-109) oli vallasasjana arvel olevast 183 korterist 182 korteri omanikuks OÜ C ,kelle üheks juhatuse liikmeks oli kostja APja 1korteri omanik oli Olga Skvortsova. Äriregistri andmetel on KÜ (edaspidi KÜ) esmakanne kinnitatud 15.03.2004 a. ja sellest ajast kuni 9.11.2006 a. oli kostja AP ka KÜ juhatuse liige. Pärast uue juhatuse valimist 20.09.2006 a. keeldus kostja uuele juhatusele üle andmast KÜ tegevusega seotud dokumente s.h raamatupidamisdokumente,lepingud samuti seadmeid s.h. rõdude uste võtmeid,tuletõrjeredelit,mistõttu hageja palub kohut kohustada kostjat hagiavalduse jaotuses I ja III nimetatud dokumendid ja seadmed hagejale üle andma . Kostja oma vastuses hagile (tlk26) kinnitab,et KÜ dokumentatsioon ja võtmed on tõepoolest tema käes ja ta on nõus need hagejale üle andma juhul ,kui hageja tagastab kostjale tema poolt väidetavalt isiklikest vahenditest hageja kassasse makstud summad 50 233.95 krooni ulatuses ,kostjale võlgnetava palga juhatuse esimehena tegutsemise eest perioodil aprill 2004 kuni oktoober 2006 a.summas 155 000 krooni ja tasuma võla raamatupidamisteenuse kasutamise eest OÜ-lt R summas 20 000 krooni.Samas on kostja oma 12.03.2009 a. esitatud seisukohas teatanud,et nimetatud dokumendid asuvad raamatupidamist teostanud OÜ R käes,mistõttu ei saa kostja neid hagejale üle anda. Kohus leiab,et raamatupidamisdokumentide asumine OÜ-R,ei saa olla takistuseks dokumentide üleandmiseks,seda enam,et kostja on OÜ R juhatuse liige. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 35 tulenevalt korraldab mittetulundusühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ,juhatus,seega kostja . Kohus leiab,et kostja oli kohustatud pärast juhatuse ümbervalimist üle andma KÜ uuele juhatusele KÜ majandustegevust käsitleva dokumentatsiooni ,võtmed ja muu KÜ vara seadmata selleks mistahes tingimusi. Hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud muu hulgas ka kostja enda omaksvõtuga selles,et vaidlusalused dokumendid asuvad kostjaga seotud äriühingus. Seega , kostja on kohustatud lisaks 23.11.2006 a. üleantud dokumentidele (tlk 48) hagejale viivitamata üle andma ka hagiavalduse III jaos näidatud 2004-2006 a. raamatupidamisdokumendid s.h. KÜ raamatupidamise eeskirjad,tulusid tõendavad dokumendid (korteriomanikele arvestatud maksed),korteriomanikega teostatavate arvelduste register,osamaksude arvestamise register,kuludokumendid (hankijate arvete ja arvelduste register),kassa rahavoogusid tõendavad dokumendid (kassaraamat,kassaorderid sissetuleku ja väljamoneku kohta),aruandvate isikute aruanded ja kulusid tõendavad dokumendid),töölepingute

ja tööettevõtulepingute alusel tehtud arveldused,töö-ja tööettevõtulepingud,pearaamat,2004,2005,2006 a käibeandmikud ( saldod kõikidel arvetel) ja I jaos näidatud rõduuste võtmed ja tuletõrjeredeli. Kohus nõustub hageja seisukohaga,et korteriühistu ja juhatuse liikme vahelist lepingut võib käsitleda käsunduslepingu laadse lepinguna.Käsunduslepingust tulenevat reguleerib VÕS § 619634.Nii käsundisaaja kui käsundita asjaajaja peavad käsundiandjale välja andma selle,mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud,samuti selle,mille ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja taotleb ka kahju hüvitamist kostjalt ,kes juhatuse liikmena jättis täitmata oma kohustused KÜ ees,tekitades oma tegevusetusega kahju hagejale.Alates oktoobrist 2005 a. võlgnes KÜ Maksuametile tulumaksu,töötuskindlustuse- ja kogumispensionimaksed ning sotsiaalmaksu summas 40 602 krooni,mida kinnitab Maksu-ja Tolliameti 29.09.2006 a. korraldus maksuvõla tasumiseks(tlk 9).Vastavalt Maksu-ja Tolliameti teatisele oli seisuga 20 .11.2006 KÜ intressivõlg juba 5463 krooni (tlk12).Nimetatud dokumentidest sai KÜ uus juhatus teada alles 23.11.2006 . Kostja väide ,et KÜ –l ei olnud raha võla tasumiseks ja maksuvõla tasumise korralduse sai ta pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist,mistõttu ei saanud ta makseid tasuda ,on vastuolus esitatud tõenditega (pangakonto väljavõtetega ja KÜ 2005 a. aruandest tulenevaga).AS Hansapanga tõendist nr.200.188-031/023189-2 20.06.2007 a. (tlk 11) nähtuvalt omas Aleksei P KÜ arvelduskonto kasutamiseks allkirjaõigust perioodil 31.03.2004 -21.11.2006 . Vastuses hagile (tlk 26-27) kinnitab kostja ,et tegutses KÜ juhatuse esimehena kuni 9.11.2006. TsÜS § 138 sätestab,et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil,samuti selliselt,et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab,et aasta jooksul Maksuametile maksude mittetasumise tulemusena intressivõla tekkimine ning eelnimetatud dokumentide uuele juhatusele üleandmisega viivitamisel,mille tulemusel suurenes intressivõlg veelgi ,ei tegutsenud kostja heas usus ning tema tegevusetus tekitas kahju hagejale. MTÜS § 32 sätestab juhatuse liikme vastutuse.MTÜS § 32 lg.1 kohaselt juhatuse,samuti muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega ,samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega mittetulundusühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kohus leiab,et hageja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele .Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5463 krooni.VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist .Hageja nõue viivise saamiseks on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seisuga 15.01.2009 summas 1362.84 krooni,alates 16.01.2009 kuni võla tasumiseni VÕS § 94 ja§ 113 sätestatud ulatuses. Hageja taotleb ka vastuhagi tõendamiseks kohtule kostja poolt 03.12.2007 a.esitatud lepingu,mille sõlmimine otsustati väidetavalt 21.03.2004 a. toimunud erakorralise üldkoosoleku otsusega (protokoll 01) ja mis pidi kehtima hakkama alates 01.04.2004, tühisuse tunnustamist. VÕS § 623 lg.1 sätestab,et käsundi puhul,mille esemeks on tehingu tegemine,võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul,kui huvide konflikt on välistatud. Mittetulundusühingute seaduse § 19 p.5 sätestab ,et üldkoosoleku pädevusse kuulub muu hulgas juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine.

Kostja ei ole tõendanud KÜ esindaja määramist kostjal tehingu tegemiseks iseendaga. Seega ei ole kostja esindusõigus tehingute tegemiseks iseendaga piisavalt tõendatud. TsÜS § 128 lg.1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Kostja ,olles 182 korteri (terve maja) omanik ja KÜ juhatuse ainuliige ,teostas tehinguid talle kuuluva äriühinguga ehk iseendaga eelnimetatud seadusesätet eirates.Kostja väide,et esindajat ei saanud määrata ,kuna juhatuses oli üks liige ,ei ole asjakohane ,kuna KÜ-s oli ka teine korteriomanik. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine,kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,eelkõige juhul,kui seaduses on sätestatud ,et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Esitanud vastuhagis taotleb kostja saamatajäänud töötasu väljamõistmist perioodi eest 01.04.2004-09.11.2006 summas 155 000 krooni ja väidetavalt kostja isiklikest vahenditest hageja arvele ja kassasse kantud 65 233.95 krooni tagastamist. Vaidlusaluse, kostja iseendaga sõlmitud, lepingu kohaselt kohustus Aleksei P korraldama elumaja haldamist ja tehnilist hooldamist ,mille eest KÜ kohustus tasuma hüvituseks 5000 krooni kuus. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja selgitab,et 2004 a. majandusaasta aruandest (tulude-kulude skeem) nähtuvalt 2004 a kuni juulini 2005 a. puudus KÜ-l igasugune majandustegevus.Hageja väiteid ,et kostja ei kavatsenudki lepingut täita,ei teostanud KÜ asjaajamist,ei esitanud üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruandeid ,ei kogunud korteriomanikelt makseid jm.ei ole kostja ümber lükanud. Hageja väiteid kinnitavad ka töötajatega 01.05.2005 a. sõlmitud lepingud,26.01.2005 a. sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügi leping (tlk 143-152).Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus leiab,et kostja ei ole ka tõendanud ,millistest korteriühistu liikmete poolt KÜ –le tasutavatest maksetest kuulus juhatuse liikme töötasu väljamaksmisele,kas väljamaksmata raha on KÜ kontol olemas,miks KÜ ,kelle esindajaks oli kostja ,ei maksnud juhatuse liikmele palka.Kostja vastuväitest,et KÜ-l puudus raha ,saab kohtu hinnangul teha ainult ühese järelduse,et kostja, korterite omanikuna ,jättis tasumata KÜ-le maksed,millest ta oleks endale saanud palka maksta. Kostja ,KÜ juhatuse liikmena, on sõlminud 10.aprillil 2005 a. lepingu OÜ-ga R,kelle juhatuse ainuliige oli kostja (tlk 50).Ehkki OÜ R (tlk 49) majandustegevuse hulka ei kuulunud valveteenuste osutamine on nimetatud leping sõlmitud ,hooldus,haldus,valveteenuste,raamatupidaja teenuste osutamiseks ja üüriarvete väljastamiseks aadressil

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut,mida nad tegelikult tahavad.Näilik tehing on tühine. Kohus leiab,et kuulub rahuldamisele hageja nõue 01.04.2004 a. korteriühistu juhatuse esimehega sõlmitud lepingu tühisuse tunnustamiseks. TsÜS § 84 lg.1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Vastuhagis (tlk 32-34) taotleb kostja oma väidetavalt 2004-2006 a. eest saamatajäänud palga summas 155 000 krooni ja samal ajavahemikul KÜ töötajatele tema isiklikust rahast väljamakstud töötasude, summas 65 233.95 krooni, väljamõistmist hagejalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja nõue töötasu saamiseks on tõendamata.Isegi ,kui hageja nõue oleks tõendatud,tuleks kohtul nõustuda hageja väitega nõude osalise aegumise osas. Kostja väitel on ta tasunud KÜ kassasse oma isiklikest vahenditest töötajatele töötasu maksmiseks 65 233.95 krooni.Nõude tõendamiseks on kostja esitanud kviitungite koopiate väljatrükid (II kd,TLK 5-10).Esitatud väljatrükkide koopiate kohaselt on kostja väidetavalt tasunud KÜ kassasse igakuiselt erinevaid summasid .Kviitungitele on pearaamatupidaja ja kassapidaja eest alla kirjutanud kostja .Kviitungite koopiatel ei nähtu,mille eest kostja endale raha maksis. Kohtu hinnangul on nimetatud kviitungite koopiate väljatrükid tõenditena ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus leidis,et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele alljärgnevas: Kohustada kostjat viivitamatult hagejale üle andma hagiavalduse III jaotuses märgitud 20042006 a raamatupidamisdokumendid,KÜ rõdude uste võtmed ja tuletõrjeredel. Välja mõista kostjalt hageja kasuks KÜ-le tekitatud kahju summas 5463 krooni ja viivis 1362.84 krooni ulatuses kuni 15.01.2009 a. Alates 16.01.09. kuni nõude täitmiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 94 ja § 113 sätestatud määras. Tunnustada 01.04.2004 a. KÜ juhatuse esimehega sõlmitud lepingu tühisust. Jätta vastuhagi rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega kostja. TsMS § 174 lg.1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri.

Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.