Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-66-09 Tartu, 10. juuni 2009. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu G. B hagi L. R vastu pärimistunnistuse osalise tühisuse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-626 L. R kassatsioonkaebus 5000 krooni Hageja G. B (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja L. R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik 18. mai 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinn Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2009. a otsus ja Harju Maakohtu 27. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-626.
2.Jätta läbi vaatamata G. B hagi L. R vastu pärimistunnistuse osalise tühisuse tuvastamiseks.
3.Menetluskulud jätta G. B kanda.
4.Tagastada L. R kassatsioonkaebuselt 20. veebruaril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
G. B (hageja) esitas 9. jaanuaril 2008. a Harju Maakohtule hagi L. R (kostja) vastu, milles palus tunnistada õigusvastaseks kostjale välja antud pärimistunnistus pärandvara kohta, mis koosneb Tallinnas Xxxxx xxx 13b asuva pesuköögi 1/2 mõttelisest osast (edaspidi pesuköögi mõtteline osa). Maakohtus leidis, et hageja nõuab pärimistunnistuse osalise tühisuse tuvastamist. Hagiavalduse kohaselt tagastati omandireformi käigus R. T ja L. B Tallinnas Xxxxx xxx 13a asuvad hooned ja krunt. 1997. aastal R. T ja L. B surid. Tallinna notar A. Schults väljastas kostjale, kes on R. T pärija, pärimistunnistuse pärandvara kohta, mis koosneb pesuköögi mõttelisest osast. Pesuköök ei kuulunud omandireformi käigus R. T tagastatud vara hulka ja R. T ei olnud pesuköögi mõttelise osa omanik. Tegemist on riigi- või munitsipaalomandis oleva varaga, seega ei saanud kostja seda ka pärida. Hagejal on õiguslik huvi hagi esitamise vastu, kuna tal on maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 12 alusel õigus erastada Tallinnas Xxxxx xxx 13b asuv krunt (edaspidi krunt). Erastamist takistavad ehitisregistrisse kantud omanikuandmed, mille kohaselt pesuköögi kaasomanikeks on kostja ja L. B. Registriandmete parandamist takistab omakorda pärimistunnistus, mille õigusvastaseks tunnistamist hageja taotleb.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Ta leidis, et hagejal ei ole õiguslikku huvi hagi esitada. Hageja ei ole R. T pärija ega annakusaaja. Hageja tunnistab, et ta ei ole pesuköögi
omanik. Pärimistunnistus on kostjale välja antud õiguspäraselt. Pesuköök anti R. T ja L. B valdusesse 28. juuli 1993. a vara üleandmise aktiga. Omandiõigus ehitisele tekkis ehitise üleandmisel.
3.Harju Maakohus jättis 27. juuni 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et pesuköögialuse maa erastamise õigus oleks küllaldaseks õiguslikuks huviks, mis annaks hagejale õiguse esitada kostjale välja antud pärimistunnistuse osalise tühisuse tuvastamise hagi. Seega pidi hageja tõendama, et esinevad kõik MaaRS § 22 lg-s 12 sätestatud maa erastamise eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et ta on erastamise avalduse esitanud kohasele ametiasutusele. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule dokumente, mis tõendaksid avalduse menetlemist. Hageja ei ole usutavaks muutnud seda, et tal on õigus maa erastada. Tegemist ei ole hoonestamata maaga, vaid maal asub pesuköök, mis hageja enda ütluste kohaselt peaks kuuluma Tallinna linnale. Järelikult on Tallinna linnal õigus taotleda maa munitsipaalomandisse andmist, sest maal asuvad linnale kuuluvad ehitised. Samuti ei näe MaaRS § 22 lg 12 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. a määrus nr 50 �Maareformi seaduse § 22 lg 12 alusel maa erastamise kord" (edaspidi maa erastamise kord) ette hoonestatud maa erastamist olukorras, kus maal asuvad hooned kuuluvad kolmandale isikule. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks maatükiga, mis vastab maa erastamise korra §-s 2 toodud loetelule. Hageja ei ole usutavaks teinud seda, et tal oleks võimalik maad erastada, kui pesuköögi omanikeks ei oleks vaidlusaluses pärimistunnistuses näidatud isikud. Seetõttu ei ole hageja põhistanud hagi esitamise eelduseks oleva õigusliku huvi olemasolu.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja leidis, et ta on esitanud piisavalt tõendeid, tõendamaks oma õigusliku huvi olemasolu.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnkohus tühistas 21. jaanuari 2009. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu arvates oleks maakohus pidanud hagejale selgitama, et erastamisõiguse maksmapanemise soovi silmas pidades ei piisa pärimistunnistuse tühisuse tuvastamisest, vaid tuleb tuvastada, et pesuköögi omandiõigus ei kuulu kostjale. Menetledes nõuet, mis ei vii hagejat lähemale tema tegelikult silmas peetud eesmärgile, on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lg 1 p 1, mis paneb kohtule kohustuse selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hagejale selgitama hagi eseme muutmise vajadust. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga ka selles, et hagi sisulise lahendamise eeldusena tuleb tuvastada hagejal erastamisõiguse olemasolu. Tuvastusnõude esitamise eelduseks on õigusliku huvi põhistamine, mis TsMS § 235 kohaselt on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Esitatud nõudest kaugemale ulatuvat eesmärki silmas pidava tuvastushagi esitamisel ei pea pool kohut oma edasiste kavatsuste teostatavuses veenma, vaid
piisab mõningasest usutavusest, et soovitud õigust on võimalik materiaalõiguslikult maksma panna. Hageja usub, et kostjal pesuköögi omandiõiguse puudumise tuvastamise korral on temal naaberkinnistu omanikuna õigus MaaRS 22 lg 12 alusel kõnealune maatükk erastada. Arvestades hageja soovi Xxxxx xxx 13b asuv krunt erastada ja pidades silmas vaidluse puudumist selle üle, et krundil asuv pesuköök ehitati aastal 1967 ning see ei saa kuuluda omandireformi käigus tagastatava vara hulka, on tuvastusnõude esitamise eeldused täidetud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas ringkonnakohus valesti TsMS § 392 lg 1 p 1. Kohus saab küll selgitada haginõudeid ja poolte eesmärke, kuid hagi eseme muutmist peab pool taotlema ise. Kohus ei saa sundida ega mõjutada hagejat oma haginõuet muutma. Vale on ka ringkonnakohtu seisukoht, et tuvastushagi esitamisel ei pea kohus tuvastama hagejal õigusliku huvi olemasolu, vaid piisab sellest, et hageja oma väiteid põhistab.
8.Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 3 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
10.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja tuvastushagi esitada tuvastamiseks õigusliku huvi olemasolul. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta läbi vaatamata ka tuvastushagi, kui selles märgitud õiguslikku huvi ei ole võimalik tuvastushagiga kaitsta. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi, tuvastamaks kostjale välja antud pärimistunnistuse osalist tühisust. Hageja leidis, et tema õiguslik huvi sellise hagi esitamisel tuleneb asjaolust, et kostjale pesuköögi mõttelise osa kohta välja antud pärimistunnistus takistab hagejal MaaRS § 22 lg 12 alusel erastamast maatükki, millel pesuköök asub. Kolleegium leiab, et hageja esitatud asjaoludel ei ole tal võimalik saavutada tema poolt õigusliku huvina välja toodud eesmärki. MaaRS § 22 lg 12 alusel on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga, kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Maa erastamise korra § 1 kohaselt on MaaRS § 22 lg 12 alusel maa erastamise eelduseks muu hulgas see, et erastatav maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. Hageja on kohtumenetluses väitnud, et pesuköök, mis asub maal, mida hageja soovib erastada, ei kuulu mitte talle, vaid et tegemist on riigi- või munitsipaalomandis oleva varaga. MaaRS § 28 lg 1 p 1 kohaselt antakse munitsipaalomandisse
jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa munitsipaalomandisse. MaaRS § 31 lg 1 p 1 kohaselt jäetakse riigi omandisse riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. Seega hageja väidete tõelevastavuse korral ei saaks hageja krunti MaaRS § 22 lg 12 alusel erastada, vaid see tuleks kas anda munitsipaalomandisse või jätta riigi omandisse. Hagejal ei ole seadusest tulenevat õigust esitada hagi kohaliku omavalitsuse või riigi huvide kaitseks.
11.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus leidis vääralt, et maakohus rikkus TsMS § 392 lg 1 p 1. Selle sätte kohaselt on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded. TsMS § 392 lg 1 p 1 ei sätesta kohtule kohustust selgitada hagejale hagi eseme muutmise vajadust, st seda, millise nõude esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki.
12.Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tuleb kostjale kassatsioonikautsjon tagastada. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.