Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Kohtuotsuse tegemise aeg 05 05..juuni 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia
ja koht Tsiviilasja number
2-0909-2074
OÜ Jaotusvõrk hagi hagi L P’i P’i vastu võlgnevuse 69 250 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Jaotusvõrk, uus ärinimi Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, reg.kood xxxx, xxx, asukoht Kadaka tee 63, esindajad Tallinn 12915, esindaja volikirja alusel M H, H, Eesti Energia jurist, asukoht Ilmatsalu 5, Tartu 51014, Tartumaa. Kostja: L P, P, isikukood xxxx, xxx, elukoht xxxx
Tsiviilasi
Kirjalik menetlus menetlus
25.05 .05.2009.a.
Resolutsioon: Lõpetada menetlus OÜ Jaotusvõrk Jaotusvõrk hagis hagis L P’i P’i vastu võlgnevuse 69 250 krooni nõudes seoses nõudest loobumisega. Jätta OÜ Jaotusvõrk hagi L P’i P’i vastu viivise viivise nõudes summas 2 327 krooni ja 63 senti tervikuna rahuldamata. Välja mõista L P’ilt P’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja menetluskulude katteks 4 250 250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) viiskümmend) krooni. Tagastada Eesti Energia Jaotusvõrk OÜOÜ-le (reg.kood (reg.kood 11050857, arvelduskonto 221025311485) 221025311485) pool hagi esitamiseks esitamiseks tasutud riigilõivust summas 4 250 250 (neli (neli tuhat kakssada viiskümmend) viiskümmend) krooni. krooni. Muus osas jätta jätta menetluskulud poolte endi kanda. kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 05.06.2009.a. Kohtuotsus toimetatakse kätte pooltele ja saadetakse riigilõivu tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7).
I. Asjaolud. Asjaolud. Hagiavalduse kohaselt 2008.a. sügisel OÜ Jaotusvõrk müüs www.osta.ee ostukeskkonna kaudu temale kuuluvat sõidukit xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx. Sõiduki parima pakkumise tegi L P summas 69 250 krooni. Ostu tasumiseks väljastati talle 08.10.2008.a. arve nr. 2385 JV. L.P tegi 10.10.2008.a. sõiduki eest tasumiseks pangaülekande, märkides makse saaja konto numbriks OÜ Jaotusvõrk konto numbri ning makse saajaks Eesti Energia AS. Kuivõrd makse saaja konto number ja konto omanik ei langenud kokku, kandis AS Hansapank 13.10.2008.a. summa L.P ’i kontole tagasi. Sõiduk vormistati ostja nimele ja sõiduki valdus on üle antud. Seega sõlmisid pooled ostumüügilepingu, millest tulenevad kohustused on OÜ Jaotusvõrk täitnud, kuid L.P pole lepingulist kohustust täitnud, kuna on jätnud sõiduki maksumuse tasumata. OÜ Jaotusvõrk ja jaotusvõrgu sõidukite müüki korraldav lepingupartner Balti Autoliisingu AS on korduvalt palunud kostjat summa tasuda, kuid kostja pole seda teinud, tema vastuväited pole aga tõesed. Hageja palub kostjalt välja mõista 69 250 krooni, jätta menetluskulud kostja kanda, lahendada asi kirjalikus menetluses. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 30.03.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagile teatab, et on hageja viidatud veebikeskkonnas kontot omades korduvalt ostnud Eesti Energialt mitmeid sõidukeid, tasudes nende eest Nordea Pangas olevalt kontolt ning faksides pärast seda maksekorralduse müüjale teadmiseks. Pärast raha laekumise kohta vastava kinnituse saamist on autod ka vormistatud. Ka arve nr. 2385 JV kannab Eesti Energia logot, millest Nordea Panga teller ka lähtus. Ühtegi viidet OÜ Jaotusvõrgu kohta arvel pole. Pärast maksekorralduse faksimist ja järelepärimist selgus, et see on õigesse kohta jõudnud. Auto on vormistatud mõned päevad hiljem ning vormistamisel mingeid arusaamatusi ei tekkinud. Autol varjatud vigade ilmnemisel tuli auto maha müüa. Poolteist kuni kaks kuud hiljem helistas Eesti Energia esindaja, kellega auto sai vormistatud, et makstud raha ei ole nendeni jõudnud. Maksekorralduse neile uuesti faksimisel teatati vastuseks, et maksekorraldusega on kõik korras, kuid rahadega on ikka valesti. Soovitusele asjaolusid panga kaudu kontrollida helistas mõne päeva möödudes Eesti Energiast keegi Jaani-nimeline mees ja teatas, et arvetega on mingi segadus, et saaja andmed arvetel on puudu ning et summa on tagasi kantud. Ühtlasi esitas see mees nõude, et raha tuleb ära maksta, vastasel juhul tekib probleeme. Rohkem ei helistatud, soovitusele oma arveid raamatupidamises kontrollida, selgitusi ei saadetud. Kostja leiab, et menetlus tuleb lõpetada, kostja pole ise ühtegi maksekorraldust täitnud ning mingit süüd kostjal pole. Kostja peab võimalikuks asi lahendada kompromissiga ning on nõus ka kirjaliku menetlusega. III. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 20.04.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 15.05.2009.a. Pooled täiendavalt midagi ei esitanud. Kostja 15.05.2009.a. ilmus ise ärakuulamisele ja selgitas, et temale lubati saata uus arve, seda ei ole tehtud ja tema ei ole saanud ka summat uuesti tasuda, sest andmed senisel arvel on ebatäpsed. Kohus edastas kostja ärakuulamise protokolli hagejale teadmiseks. Hageja enda ärakuulamist ei taotlenud. 18.05.2009.a. saabus kohtule Nordea Panga maksekorraldus, millest nähtuvalt on L P tasunud hagejale 69 250 krooni.
21.05.2009.a. edastas hageja kohtule avalduse tsiviilasjas nr. 2-09-2074, milles hageja teatab, et hageja ärinimi on muudetud ja uueks ärinimeks on Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, et L P tasus 18.05.2009.a. hageja põhinõude summas 69 250 krooni, mistõttu hageja loobub hagist kostja vastu põhinõudes. Seisuga 18.05.2009.a.on viivisenõue kostja vastu 2 327 krooni ja 63 senti, kostja pole vabatahtlikult viivisenõuet tasunud, mistõttu palub hageja viivis kostjalt välja mõista ning võttes aluseks TsMS § 168 lg. 5 palub hageja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ menetluskulud summas 8 500 krooni jätta kostja kanda. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, tuvastas, et hageja on põhinõudes hagist kostja vastu loobunud, mistõttu tuleb menetlus põhinõude osas lõpetada ning lahendada ainult hageja viivise nõue. Kohus leidis, et hageja viivisenõue tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Õige on kostja väide, et andmed talle esitatud arvel ei ole sedavõrd täpsed, et nende alusel oleks saanud makse õigesti ja õigel ajal edastada. Kostja ei ole temast olenevatel põhjustel makse tegemisega viivitanud. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja on 10.10.2008.a. kandnud Eesti Energia arvelduskontole 221025311485 summa 69 250 krooni selgitusega „Arve NR 2385 JV Ford Ranger 591 ASU“. Viidatud arve kannab Eesti Energia nime, arvelduskonto numbreid nii Ühispangas kui ka Hansapangas. Arve paremal pool on märgitud ka Jaotusvõrk OÜ ja aadress, kuid arvel puudub makse saaja nimi. Arvele on märgitud kontaktisikuna OSTA.EE 6 718 107 Jaotusvõrgu raamatupidamine, tel 7154620, Anu Oras, kauba nimetus ja makse laekumise tähtajana 15.10.2008.a. Seega on kostja teinud makse õigeaegselt ning ostusumma tagastamine maksja arvelduskontole ei tulenenud mitte kostjast vaid hageja enda põhjustatud asjaoludest ehk ebapiisavatest ja ebatäpsetest andmetest arvel. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja oma viivisenõuet ei tõendanud, põhistused on paljasõnalised. Kostja pole ostusumma maksmisega viivitanud, vastuvõtmisega on viivitanud hageja. VÕS § 113 lg. 4 kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu. Hageja ei ole viivisenõuet kostjale esitanud varem kui kohtuliku menetluse käigus ja sedagi kohtule saadetud hageja arvamuses kostja kirjalikule vastusele. Hageja ei ole oma hagiavaldust ega nõuet täpsustanud, ei suurendanud ega vähendanud. Seega ei saa viivisenõuet lugeda õigeaegselt kostja vastu esitatuks ja hageja nõue viivise kostjalt väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata tervikuna. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on 15.01.2009.a. tasunud riigilõivu 2 077 krooni ja 50 senti avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 11.02.2009.a. hagi esitamisel kontolt 221025311485 Rahandusministeeriumi kontole nr. 221023778606, viitenumbriga 2900072136, 6 422 krooni ja 50 senti, kokku 8 500 krooni, millest pool summas 4 250 krooni tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista, sest TsMS § 168 lg. 5 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi selletõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 150 lg. 2 p. 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust
tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega tuleb pool tasutud riigilõivust summas 4 250 krooni hagejale tagastada, kuna hageja on nõudest kostja vastu loobunud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus juhindus TsMS § 147, § 150, § 168, § 230, §-de 441- 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 17. juulil 2009.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.