L J (IK xxx), elukoht: xxx Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, asukoht: Viljandi mnt 18b, Tallinn, esindaja Jaan Metsis (IK xxx) elukoht: xxx, esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt (IK xxx), advokaadi tunnistus nr 314.
2.Kolmas isik
L
vastu
kinnistule
juurdepääsu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi juurdepääsuõiguse määramiseks kohtuotsuses toodud põhjendustel.
2.Kanda kinnistusraamatusse märkus juurdepääsu kinnistusjaoskonna registriossa number 419208:
osas
Ida-Viru
„Tähtajatu ja tasuline juurdepääsõigus kinnistu Narva - Jõesuu linnas L.Koidula 36B (registriosa 3590308) igakordse omaniku kasuks.
Juurdepääsutee kulgeb vastavalt L.Koidula 36A 10.02.1999 a registreeritud maaüksuse plaanil märgitud juurdepääsuteele algusega L.Koidula tänavalt mööda plaanil märgitud erateed kuni hageja kinnistuni.“
3.Kanda kinnistusraamatusse märkused tasu osas. Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr 3590308: „Kinnistu omanikul tasu maksmise kohustus kinnistu L.Koidula 36A (registriosa nr 419208) igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise eest 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni aastas alates otsuse jõustumisest.“
4.Kostja kannab enda menetluskulud. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus ja asjaolud
1.A B (edaspidi: hageja) esitas 08.09.2005 aastal Viru Maakohtule hagiavalduse (I T 1-3; II t 1-4) E L vastu avalikult teelt juurdepääsu kasutusõiguse kokkuleppe sõlmimise kohta. Hagiavalduses märgib hageja, et omandas 14.12.2004 aastal maatüki koos ehitistega aadressil: L.Koidula 36B Narva-Jõesuu linnas. Hageja poolt omandatud kinnisvara on kantud kinnistusraamatusse ja omab registrinumbrit 35903. Hageja maatükk piirneb mitme naabermaatükiga. Kujunenud on, et ainus läbipääs hageja maatükile kulgeb läbi kostja naabermaatüki aadressil: L.Koidula 36A, muud juurdepääsu avalikult teelt hageja kinnistu juurde ei ole. Kostja on avaldanud soovi müüa oma maatükk, mille kaudu kulgeb juurdepääs hageja kinnistule. Hageja on korduvalt püüdnud lahendada seda teed mööda liikumise küsimust kostjaga, kuid on saanud alati kostjalt keelduva vastuse. Hageja ei pea õigeks kostja seisukohta, et hagi rahuldamisel, oleks edaspidi kostja kinnistul võimatu hooneid ehitada. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et juurdepääs kinnistu Koidula 42B kaudu on sellel omanikule vähem koormavam, kui kostjale tema kinnistu kaudu. Hageja leiab, et peab arvestama asjaoluga, et hageja kinnistul asub eluhoone, mida hageja kasutab ainult suvekuudel ning hagejale peaks võimaldama sissesõitu nii sõiduautoga kui ka tuletõrje ja kiirabiautoga. Hageja leiab, et kohus peaks lähtuma TsÜS § 2. Hageja palub kohtul hagi rahuldada. Määrata hagejale kuuluvale kinnisasjale aadressil: L.Koidula 36B Narva-Jõesuus tähtajatu juurdepääsuõigus, läbi kostjale kuuluva kinnisasja, aadressil L.Koidula 36A, Narva-Jõesuu, sealhulgas õigus läbida tee
sõiduautoga, lugedes juurdepääsutee asukohaks olemasoleva eratee asukoht, mis on kantud katastriüksuse 51301:011:0001 plaanile, laiusega 1,5 m ning pikkusega 95 meetrit. Tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda.
II Kostja vastus
2.Kostja esitas 16.01.2006 a kohtule kirjaliku vastuse (I t 15-18). Oma vastuses märkis kostja, et hagi ei tunnista. Kostja leiab, et lisaks Koidula 36A ja Koidula 38A piirneb hageja kinnistu kolmandalt poolelt riigimaal asuva metsaga, kinnistuga Koidula 42B, Koidula 36, Koidula 38, kokku viie kinnistuga. Kostja leiab, et hageja läbipääs kinnistule on võimalik ka näiteks L.Koidula 38B kinnistu kaudu, seal on kahed laiad autoga sissesõitu võimaldavad väravad, edasisõitu hageja kinnistule takistavad hooned puuduvad. Lisaks on hagejal reaalne juurdepääs oma kinnistule aadressil L.Koidula 36B läbi kinnistute aadressil: L.Koidula 42B, L.Koidula 38B, L.Koidula 38 ja L.Koidula 36A. III Paikvaatlus
3.Kohus viis Narva-Jõesuu linnas hageja, kostja ja nendega piirnevatel kinnistutel 05.mail.2009 aastal kell 14.00 läbi paikvaatluse (II t 87-104).
IV. Kohtuistung a. Hageja seisukohad
4.Hageja esindajad jäid kohtuistungil hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde, leidis, et hageja peab saama avalikult teelt oma kinnistule sõita sõiduautoga kuna kasutab kinnistut suvekuudel, eelmisel aastal käis hageja oma kinnistul 8 korral, seega sõitis üle kostja kinnistu 16 korral, ning on nõus tasuma tee kasutamise eest 1 200 krooni aastas. Kuna alates 2004 aastast kui hagejale kinnistu müüdi on ta kasutanud koguaeg avalikult teelt oma kinnistule juurdepääsuks teed mis läheb üle kostja kinnistu.
b Kostja seisukohad
5.Kostja jäi oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostjale on maatükk tagastatud 1999 maareformi käigus (I t 4, 185-187). Kostja esindaja leidis, et hagejal on muid kostjaga võrreldes vähem koormavaid võimalusi avalikult teelt oma kinnistule pääsemiseks - L.Koidula 42B või L.Koidula 38B kaudu. Viimastel aastatel on olustik muutunud - nüüd on L.Koidula 38B kinnistul hooneid lisandunud, olukord on vahepeal muutunud. L.Koidula 42B kinnistul on ühendus põiktänavaga, seal kinnistul on asfalteeritud autoparkla, teerada parklast hageja kinnistule koos sillaga. Lisaks on hagejal võimalik ehitada tee paralleelselt kraaviga L.Koidula 42B kinnistu piiri pidi viimase automaatväravast kuni hageja kinnistu sillani koos silla ehitusega üle kraavi. Kostja leiab veel, et tema maatüki hind langeb oluliselt, kõik ostjad
taanduvad kui kuulevad et käimas on kohtuprotsess, tema privaatsus on läbisõiduga rikutud ning ehituse võimalused krundil on oluliselt piiratud. Hageja pakutud tasu suurus läbisõidu kasutamise eest kostjat ei rahuldanud, kostja soovis läbisõidu kasutamise eest aastas tasuna 10 grammi kulda, mille väärtuseks ta hindas ca 4 000 krooni. Kostja leidis, et looduses pole tema kinnistul tegelikult mingit teed, pole ka kaartidel teemärgistust. Kostja soovib ehitada avaliku teega piirneva ala (krundi põhjapoolses osas) ette elamu, kuna sealt on lühim tee kommunikatsioonide ühenduskohani L.Koidula tänavani ja hageja juurdepääs oma kinnistule takistaks seda teha. c 2. Kolmanda isiku Riigi Metsamajandamise Keskuse (edaspidi: RMK) seisukoht.
6.RMK esindajad selgitasid, et parim viis hagejal sõiduautoga oma kinnistule jõudmiseks on kasutada selleks kostja kinnistut. Üks RMK esindajatest Jaan Metsis on elanud ca 19 aastat Narva-Jõesuus ja kinnitas, et kogu aeg on seal piirkonnas liikumiseks kasutatud kostja kinnistut. RMK kinnistul on paigaldatud automaatväravad, tegemist on osaliselt asutuse territooriumiga. Samas ei saa riigimaal liikumist jalgsi keegi täna põhjuseta piirata, seega jalgsi liikumise võimalus on olemas kuni pole moodustatud kinnistut (hetkel on käimas kinnistamine).Hageja aga soovib põhjendatult ligipääsu oma kinnistule sõiduautoga. Uue tee ehitamine läheb RMK kinnistu kaudu oluliselt kallimaks kui eelarves märgitud ning lisaks silla ehitus, mis võimaldaks sõiduautoga ja operatiivsõidukitega ülesõitu, on ilmselt hagejale liialt kulukas arvestades kinnistu kasutamise eesmärki ja maksumust. Lisaks peab säilima vähemalt 1,5 meetri laiusena ka kraavi puhastamiseks ja hoolduseks vaba maad kraavi kallastel, mis seal kahtluse alla tee ehituse sellele kohale. Hetkel sõiduautoga läbisõitu hageja kinnistule ei ole võimalik teostada RMK kinnistu kaudu. RMK esindajad on seisukohal, et hageja kinnistule juurdepääsutee on võimalik, mõistlik ja teistele omanikele vähem koormav ainult kostja kinnistu L.Koidula 36A kaudu nagu seda on tehtud üle kümne aasta, alates ajast kui need maatükid on välja jagatud. d.1.Kolmanda isiku arvamus
7.Ld J (L.Koidula 38B omanik) jäi oma kirjalikus arvamuses esitatud seisukohtade juurde (II t 18-19 ).Leidis, et parim viis hagejal sõiduautoga juurdepääsu tagamiseks oma kinnistule on kasutada kostja kinnistut. Läbi kinnistu L.Koidula 38b pole võimalik hageja kinnistule juurdepääsuteed rajada seoses hoonestusega nimetud kinnistul. IV Kohtu põhjendused
8.Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega, hinnanud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesolevas asjas võiks hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena rakenduda AÕS § 156 lg 1, mille kohaselt võib kinnisasja omanik, kelle puudub juurdepääs oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele nõuda juurdepääsu. Vastava sätte rakendamisel on Riigikohus leidnud, et vastava nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, kas hagejal puudub juurdepääs oma kinnisajalt avalikult kasutatavale teele, kas hageja poolt taotletud
juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RK 3-2-1-85-05 p 16). Riigikohus on märkinud, et AÕS § 156 lg 1 raames tuleb hinnata sedagi, et kas hagejal on võimalik saada juurdepääs avalikult teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu, kusjuures asjaolu, et juurdepääs üle teise kinnisasja võib olla selle omanikule vähem koormavam kui kostjale tema kinnisasja kaudu, võib olla Riigikohtu hinnangul üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks (RK lahend 3-2-1-45-04). Järgnevalt kontrollib kohus nimetatud eeldusi ning kaalub hageja huvi juurdepääsule läbi kostja kinnisasja ja kostja võimalikke huvisid. Lõpetuseks hindab kohus kostja taotlust määrata juurdepääsu tasuks 4 000 krooni aastas.
9.Hageja ja kostja ei vaidle selle üle et hagejale kuulub kinnisasi, mille registriosa nr on 3590308 (I t 5) ja kostjale kuulub kinnisasi registriosa nr 419208 (I t 4). Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal puudub viidatud kinnisasjalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kostja nõustus, et hagejal peaks juurdepääs avalikult kasutatavale teele olema.
10.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hageja peaks ligipääsu saama mujalt, kui läbi kostja kinnisasja, sest mujalt oleks läbipääs koormatud kinnisasja omanikele vähem koormavam. Kostja pole nõus hageja pakutud tasuga 1 200 krooni aastas.
11.Seega on tuvastatud, et hageja on viidatud kinnisasjade omanik ja tal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kostja on kinnisasja omanik, kelle kinnisasja kaudu hageja juurdepääsuteed oma kinnistule taotleb. Käesoleva asja raames ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et juurdepääs läbi kostja kinnisasja oleks maakorralduslikult välistatud. Tegemist on linnas asuva asustusega, piirkond on jagatud iseseisvateks kinnistuteks, maatükk kuhu juurdepääsu taotletakse on kinnistatud ja maatükk üle mille juurdepääsuteed taotletakse on kinnistatud. Narva-Jõesuu linna peaarhitekti ja maakorraldaja seisukohad (I t 27) ning Maanteeameti Liikluskorralduse osakonna Linnaliikluse Büroo Narva peaspetsialisti arvamuse kohaselt (II t 81) maakorralduslike takistusi leitud pole. Muid tõendeid maakorralduslikus küsimuses kohtule esitatud pole. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleva asja raames ei ole esitatud asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamise maakorralduslikel põhjustel.
12.Kuivõrd kostja esitas vastuväite, mille kohaselt oleks L.Koidula 42B ja L.Koidula 38B kaudu juurdepääsu rajamine nende kinnisasja omanikele vähem koormavam, hindab kohus alljärgnevalt erinevaid alternatiivseid juurdepääsu võimalusi, mis hagejal oma kinnisasjale pääsemiseks kõne alla tuleksid. Seega tuleb hinnata juurdepääsu L.Koidula 42B kaudu ja juurdepääsu L.Koidula 38B kaudu ning hinnata, millist mõju põhjustaksid mõlemad alternatiivsed juurdepääsu võimalused nii hagejale kui ka koormatavate kinnisasjade omanikele mõlema lahenduse puhul eraldi. Kostja on väitnud, et tema kinnisasi saaks käesoleva hagi rahuldamise korral liiga palju koormatud ning see välistaks koormataval alal elamuehituse, rikuks omanike privaatsust ja alandaks kinnistu väärtust. Kostja leidis, et see asjaolu, et tema kinnisasja on juba kasutatud juurdepääsu
võimaldamiseks hageja kinnistule pääsemiseks, ei tähenda veel seda, et tema kinnisasja võiks edaspidi piiramatult täiendavalt koormata. Hageja väitis, et kostja kinnisasi on olnud alates 2004 aastast ehk ajast kui hageja kinnistu omandas juurdepääsuks hagejale ja teistele külgnevatele kinnistutele. RMK esindaja J.Metsis kinnitas, et on elanud seal piirkonnas ca 19 aastat ja kostja kinnistut on kogu aeg kasutatud teistele kinnistutele juurdepääsu saamiseks. Kohus märgib, et seda fakti kinnitas 05.mail 2009 aastal ka paikvaatluse juures viibinud L.Koidula 36 omanik, hageja esindaja, et kostja kinnistut on aastaid kasutatud juurdepääsuteena külgnevatele kinnistutele (II t 87-88, 99, 100). V Juurdepääsu ulatus, sõiduautoga juurdepääs hageja kinnistule
13.Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-41-08 punktis 21 märkinud, et autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud. Hageja esindaja põhjendas sõiduautoga kinnistule juurdepääsu vajadust sellega, et kinnistut kasutatakse elamiseks suve kuudel (elamu I t 33-35, 37, II t 90, 91, 93) , peres kasvab kaks alaealist last, kes vajavad ülalpidamise ja igapäevaste toimetuste tagamiseks sõiduautoga kinnistule juurdepääsu. Hageja esindaja lisas, et hageja vajab sõiduautoga juurdepääsu kinnistule seal tehtavate perioodiliste remonttööde tõttu ning põhjusel, et hageja elab ise Tallinnas ja kasutab kinnistut eelkõige suvekuudel siis on sõiduautoga juurdepääs hageja kinnistule vajalik selle kinnistu majandamiseks (isiklike asjade, aiasaaduste, toiduainete, küttepuude, kodutehnika jne transportimiseks). Samuti on sõiduautoga juurdepääsu võimaldamine hageja kinnistule sõiduauto kui vara säilimise seisukohalt oluline. Kohus nõustub hageja põhjendustega ning leiab, et sõiduautoga juurdepääs hageja kinnistule on vajalik ning põhjendatud eelpool nimetatud põhjustel konkreetset kinnisasja ja kohalike olusid arvestades (Riigikohtu lahend 3-2-1-85-05 p 22). VI Uue juurdepääsutee kulukus
14.Hageja esitas nõude, mille kohaselt oleks hageja poolt taotletava juurdepääsu pikkus avalikult teelt ehk L.Koidula tänavalt Narva-Jõesuu linnas kuni oma kinnistu piirini üle kostja kinnistu tee pikkus ca 95 meetrit. Kohus tuvastas, et kostja poolt osundatud võimaliku juurdepääsu ehitamise korral Koidula 42B kaudu oleks uue ehitatava tee pikkuseks ca 30-35 meetrit, kusjuures uus tee jõuaks välja L.Koidula põiktänavast (mitte L.Koidula tänavalt) kinnistu L.Koidula 42B kinnistut mööda kraavi kallastpidi silla kohani, mis asub hageja kiinistu piiril (I t 33, 136, 137, 138, II T 87-89, 89, 92, 93, 94, 97, 98, 101).Seega tee pikkus hageja kinnistult põiktänavate kaudu L.Koidula tänavale on ka veidi pikem kui üle kostja kinnistu liikudes. Samas hetkel puudub kinnistul L.Koidula 42B looduses üleüldse igasugune tee, mida hageja saaks kasutada, tegemist on metsaalaga. Paikvaatluse ajal tuvastatud hageja kinnistu piiril asuv lagunenud puidust sild ei ole ületatav transpordivahendiga ja on kohtu hinnangul oma hetke seisukorra tõttu ohtlik ka jalgsi ületamisel (II t 87-89, 93). Hageja on tellinud hinnapakkumise nimetatud tee ehitamiseks (II t 82) pikkusega 25 meetrit ja laiusega 4 meetrit. Tee ehituseks materjalide ja kulutuste katteks tuleks hagejal tasuda 126 433 krooni. RMK esindaja selgitas kohtuistungil, et tegelikult tuleb looduses rajada
sõiduautoga läbimiseks põiktänavast sõidutee hageja kinnistuni pikkusega ca 35 meetrit, mis tõstaks teeehituse maksumust oluliselt ning lisaks nimetatud töödele kuulub täiendavalt tasumisele veel tee ehituse juurde haldusdokumentide ja projektide eest makstav tasu ning silla ehitus. Kostja leidis, et nimetatud tee ehituse eelarve on ülepaisutatud, kuid ei esitanud ühtegi omapoolset tõendit teistsuguse maksumuse tõendamiseks. Seega on kohus tuvastanud, et uue tee ehitamine läheks hagejale oluliselt kallimaks maksma, kui on kajastatud eelarves õigustatud kinnisaja omanikul kaasneksid uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused ning oleks hagejale rahaliselt ülemäära koormav. Kohus märgib, et juhul, kui õiguslik olukord muutub ja hagejal tekib tulevikus muu juurdepääsu võimalus (näiteks kohalik omavalitsus rajab ühenduse hageja kinnistuga avalikult teelt), mis on kostjale vähem koormav võib koormatud kinnisasja omanik nõuda , et juurdepääs määratakse teisiti. VII L.Koidula 38B
15.Paikvaatluse käigus ning kohtule esitatud materjalidest nähtub (I t 30, 32, 34, 35, et põiktänavalt on L.Koidula 38B kinnistule pääsemiseks olemas autoväravad (I t 35, II t 97), kuid nimetatud autoväravate kaudu hageja kinnistule liikudes tuleb läbida kuni 4m laiune vaba maaala, mis jääb elumaja välisukse ja elumaja vastas asuvate hoonete vahele (I t 136 , II 87-88, 96). Väravaid nimetatud kinnistult hageja kinnistule edasi pääsemiseks pole (I t 34). Hoonete vaheline ala on sedavõrd kitsas, et sealt ei pääse läbi sõiduautoga ohustamata kinnistul viibivaid isikuid, lisaks on kinnistule ehitatud sedavõrd palju hooneid, lastemängu plats, aiamaa ja ladustatud ehitusmaterjali (I t 136, II t 87-88). Kostja leiab, et hageja kinnistule ühe võimalusena juurdepääsutee kasutamisel on L.Koidula 38B kinnistu kaudu. Seal on laiad auto väravad. Kostja on iseloomustanud olukorda 2005 aasta seisuga, käesoleval ajal on kinnistu L.Koidula 38B olukord oluliselt muutunud (vt vaatlusprotokolli II t 87-88).Vaatamata sellele, leiab kostja et juurdepääs hageja kinnistule L.Koidula 38B kinnistu kaudu on võimalik ja kinnistu omanikule vähem koormavam kui kostjale. Hageja ei nõustu kostja seisukohtadega vähema koormatuse kohta põhjusel, et L.Koidula 38B kinnistul paiknevad eramu vastas majandusehitised ja garaaž, nende vahel on ruumi umbes 4 meetrit, mille kasutamine hageja juurdepääsuteeks oleks kinnistu omanikule ohtlik. Kinnistu L.Koidula 38B omanik peaks loobuma ning lammutama kinnistu tagumises osas olevast aiast ja lastemänguväljaklust s.t. puudest vabast aia osast. Samas kostjale kuuluv kinnisasi on hoonestamata, piirdeaed puudub. Hageja leiab, et kinnistu L.Koidula 38B pole kinnistu kasutamine juurdepääsuteeks hageja kinnistule vähem koormavam kui kostjale kuuluva kinnistu kasutamine. Iseseisva nõudeta kolmas isik, kinnistu L.Koidula 38B omanik L J, leiab (II t 18-20), et lisaks tavapärasele juurdepääsule hageja kinnistule kostja kinnistu kaudu (TsÜS § 2) tuleb arvestada ka, et juurdepääsu võimaldamine L.Koidula 36A kaudu on selle omanikule vähem koormavam, kuna kostja kinnistul puuduvad ehitised ja rajatised, on hoonestamata, aga L.Koidula kinnistul asuvad eramu, majandushooned, garaaž, aiamaa ja lasteväljak. L.Koidula 38B kinnistul asuvad autoväravad on kavandatud ainult selle kinnistu elanikele kinnistule sisenemiseks mitte läbisõiduks hageja kinnistule.
Juurdepääsutee loomisega hageja kinnistule rikutakse kinnistu L.Koidula 38B omanike privaatsust, maakorraldustavasid ning elanike ohutust. VIII L.Koidula 42B
16.Hageja ei nõustu kostja väitega, et juurdepääs hageja kinnistule kinnisasja L.Koidula 42B kaudu oleks selle omanikule vähem koormavam kui kostjale tema kinnistu kaudu (II T 2-3). Nimelt tee ehitamine läbi L.Koidula 42B kinnistu nõuab hagejalt suuri rahalisi kulutusi. Hetkel puudub hageja kinnistuga sõiduautoga läbimiseks igasugune ühendus L.Koidula 42B kinnistul asuva parkimisplatsiga. Sõiduautoga juurdepääsuõiguse loomine selle kinnisasja kaudu oleks hagejale majanduslikult ebamõistlikult koormav, peale selle maatüki omanikult nõusoleku taotlemist, väravapuldi maksumuse tasumise, uue tee ehituse maksumuse tasumise, tuleks maha raiuda 25 meetrit pikkusel teelõigul metsa, mille eest tuleb samuti hagejal tasuda ja tasu eest ehitada korralik sild transpordivahenditele üle kraavi. Hageja kinnisasjal asub eluhoone, mida hageja kasutab suvel elamiseks ning ehitatavad teed ja sild peaksid võimaldama sissesõitu hageja kinnistule eelkõige sõiduautoga aga ka vajadusel operatiivsõidukitel. RMK esindajad leiavad, et kostja kinnistut on hageja kinnistule juurdepääsuks kasutatud viimased 20 aastat ja hagi tuleks rahuldada ja rakendada muuhulgas ka TsÜS § 2 (tava).
17.Kostja leiab, et L.Koidula kinnistul asub Narva Metskonnamaja, asfalteeritud parkimisplats, mis asub vahetult hageja lõunapoolse külje taga. Parkimisplatsilt on hageja kinnistuni ca 25 meetri tee. Parkimisplatsile viib avalik tee (põiktänav) mis hargneb L.Koidula tänavalt. Hageja on rajanud L.Koidula 42B kinnistu piirile ülekäigu ja kasutab seda aktiivselt, kasutab teerada mis viib parkimisplatsile.
18.RMK märgib oma kirjalikus vastuses (II t 21-24), et Narva-Jõesuu Linnavalitsus on 21.01.2009 a vastu võtnud korralduse nr 6 „Koidula tn 42B maaüksuste piirid, maa riigi omandisse jätmine ja maa ostueesõigusega erastamine“ ( II t 25). Nimetatud korraldusega määratakse maaüksuse pindalaks 15 190 m2 ning antakse nõusolek maa riigi omandisse jätmiseks ja maa ostueesõigusega erastamiseks. L.Koidula tn 42B maaüksusel asuvad ehitised. Maaüksus maakatastris veel ei ole. RMK leiab, et kõige otstarbekam oleks määrata hageja kinnistule juurdepääs läbi kostja kinnistu. RMK nõustub hageja seisukohaga, et seni on kostja kinnistut hageja kinnistule juurdepääsuks kasutatud ja kostja ei saaks seda kinnistuosa millel asub juurdepääsutee kasutada ehitamiseks, kuna kinnistu laius sellel kohal ehitamist ei võimalda, kuid samal ajal saaks seda teed kasutada hageja ja kostja oma ehitiste juurde pääsemiseks. RMK leiab, et juurdepääsutee rajamine/ehitamine läbi L.Koidula 42B kinnistu nõuaks suuri kulutusi - metsaraie, uue tee rajamise (pikkusega 35-55 meetrit) ja silla ehitamise näol, samuti oleks see vastuolus riigi kui kinnistu mõttelise osa omaniku huvidega.
19.Kohus märgib, et Narva-Jõesuu linna peaarhitekt Juri Gandžu ja maakorraldaja Igor Tsilis on kostjale vastanud (I t 16, II t 10) kirjaga (TsMS § 272 lg 2) ning pakkunud välja hageja juurdepääsutee tagamiseks kolm lahendust: läbi kinnistu L.Koidula tn 42B, läbi kinnistu L.Koidula tn 38B, läbi kinnistu L.Koidula 36A, mis on kooskõlas kohtule esitatud teiste materjalidega.
20.Kohus leiab, et maanteeameti Liikluskorralduse osakonna Linnaliikluse Büroo Narva peaspetsialisti arvamus ( II T 81) on asjakohane ja lubatud tõend (TsMS § 272 lg 2) kuna menetlusosaliste selgituste alusel Narva-Jõesuu linnal selline ametkond puudub ning seda ülesannet Narva-Jõesuu linnas täidab Narva linna vastav ametnik. Nimetatud dokumendist nähtub, et hageja kinnistule on võimalik juurdepääsutee tagada üle kostja kinnistu L.Koidula tn 36A Narva-Jõesuu kaudu, kuna seal on olemas tee ning L.Koidula 42B (maatükk nr 31) kaudu saab hageja kinnistule juurdepääsu tagada üksnes uue tee ehitamisel koos nõutava dokumentatsiooniga. Teiste hulgas kinnistu L.Koidula 38B kaudu hageja kinnistule juurdepääs on võimatu kuna kinnistul on hooned (elumajad ja majandusehitised), mis takistavad tee rajamist ning on ohuks kinnistu elanikele ( I t 136).
21.Kohus leiab, et seega tuleb alternatiivsete juurdepääsude kaalumisel arvesse võtta hageja huvi ehitada tee võimalikult väikeste kuludega, hageja huvi, et tee avalikult kasutatavale teele oleks võimalikult lühike, hageja huvi, et juurdepääs jõuaks välja kohta, kus on hästi sõidetav maantee, mis viiks olulistesse ja tavaliselt kasutatavatesse liiklussõlmedesse, muuhulgas tuleb arvestada ka hageja huvi ehitada juurdepääsutee kattega, mis tagab sõiduauto ja operatiivsõidukite liikluse. Kostja osas tuleb kaaluda kostja huvi oma kinnisasja teatud konkreetsel viisil kasutada (elamumaa) ning võrrelda seda võimalikku mõju selle mõjuga, mis tekiks teistele kinnisasja omanikele siis, kui juurdepääsutee läheks üle teiste kinnistute. Kostja oma kinnisasjal ei ela ega püsivalt ka viibi muudel põhjustel. Kinnistul puuduvad piirded ja väravad, puuduvad igasugused hooned, kostja ise elab püsivalt Tallinnas. Kostja on viidanud oma huvi kinnisasja kasutamisel pigem huvina seda müüa. Sellest tulenevalt võiks kostja huviks kinnisasja kasutamisel olla pigem selle realiseerimine ehk müük. Kostja on ka selgitanud, et tänu kohtuvaidlusele on mitmed ostjad loobunud müügi tehingust. Kohtu hinnangul on kostjale kuuluv krundiosa, mida mööda kulgeb hetkel eratee liialt kitsas (kohtu ja menetlusosaliste hinnangul 16,7 – 17 m lai), et sinna saaks üldse ehitada, sest ehitusnõuded/piirangud ei võimalda sinna ehitada. Samas on võimalik hooned ehitada kostja kinnistul lõunapoolsesse kinnistuossa, kus asub ka endise hoone vundament. Kostja kinnistu omanikud/kasutajad saaksid kasutada seda sama erateed kostja kinnistule rajatavate ehitiste juurde pääsemiseks, mida taotleb hageja oma kinnistule juurdepääsuteena. Kohus tuvastas (I t 87-88), et kostja kinnistu kaudu juurdepääsuteed kasutades jõuaks hageja lühemat teed pidi vajaliku avaliku teeni s.t. L.Koidula tänavale. Teiste kinnistute kaudu juurdepääsu rajamisel jõuaks hageja põiktänavale, mis viib edasi avaliku teeni L.Koidula tänavale. Uus rajatav tee läbi kinnistu L.Koidula 42B peaks olema asfalt kattega, et seda kasutada sõiduautoga ja suurema kandevõimega operatiivsõidukitega läbimiseks. Seega on mõjutuste hindamisel määravaks olemasoleva tee pikkus ja tee asukoht kostja kinnistul. Eelpool nimetatud põhjustel on kostja ehitustegevus seoses ehitusnormidega kohalikus omavalitsuses juba piiratud, mistõttu ei saa kostja sinna kinnistuosale kus asub tee ehitisi planeerida ega püstitada. Uue tee rajamine kinnistu L.Koidula 42B kaudu on hagejale rahaliselt liialt koormav ning ei lahendaks hetkel ega lähitulevikus juurdepääsu hageja kinnistule. Asjaõigusseaduse mõttest tulenevalt peab igal kinnistul säilima juurdepääs avalikult teelt igal ajal. Hageja on esitanud kohtule uue tee ehituse eelarve, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur arvestades hageja kinnistu maksumust ja kasutamise eesmärki, sihtotstarvet ning asjaolu,
et kinnistule peab igal ajal olema tagatud ligipääs sõiduautoga. Seega peab olema tee ehitatud sellise kattega ja eesmärgiga, et seda saab läbida sõiduautoga ja vajadusel ka operatiivautodega (TeeS § 33). Muud võimalust (kui uue tee rajamise kaudu) hetkel sõiduautoga hageja kinnistule L.Koidula 42B kinnistu läbimiseks kohus ei tuvastanud. Kohus nõustub hageja põhjendustega sõiduautoga hageja kinnistule juurdepääsu vajalikkusest.
22.Kohus nõustub RMK esindaja seisukohtadega, et riigimaal (metsas) jalgsi liikumine pole kodanikele keelatud. Kohus nõustub, et hageja kinnistule avalikult teelt sõiduautoga juurdepääsutee tagamine läbi kinnistu L.Koidula 38B on käesoleval ajal selle omanikule oluliselt koormavam kui kostjale, sest kinnistu L.Koidula 38B ehitised asuvad maatükil kohas kus sõiduautoga juurdepääsu saaks rajada, sedavõrd tihedalt, et läbipääsu võimaldamine hageja kinnistule on selle kinnistu elanikele ohtlik, kinnistu omanik peaks osa ehitistest lammutama ning loobuma laste mänguväljakust, loobuma osast majandushoonest, osast aiamaast ning tuleks rajada täiendav 4,5 m laiune värav sõiduautoga kinnistu läbimiseks hageja kinnistule. Kostja kinnistul pole juurdepääsutee kasutamiseks hageja kinnistule midagi vaja muuta.
23.Eeltoodut arvestades tuvastas kohus, et hageja juurdepääsutee tagamine avalikult teelt kostja kinnistu kasutamise kaudu koormab kostjat võrreldes teiste kinnistu omanikega oluliselt vähem. Kostja kinnistul on vahetu ja ühine piir avaliku teega, puuduvad väravad ja piirded, kostja kinnistul puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid, kostja kinnistul puudub igapäevane elutegevus. Kostja kinnistut läbib sõiduauto mõõtmetele vastav murukattega eratee (TeeS § 5-2), mida on pikema aja jooksul kasutatud juurdepääsuteena hageja kinnistule. Kostja pole kohtule põhistanud, et juurdepääsutee kasutamisel läbi tema kinnistu tema privaatsust teiste kinnistu omanikega oluliselt rohkem rikutakse või mõjutused oleksid kostjale suuremad kui teistele kinnistu omanikele (TsMS § 231). Kostja selgitas kohtule, et kostja elab Tallinnas ning käib nimetatud kinnistul mõned korrad aastas. Kohus saab kinnistu omaniku privaatsust hinnata selle kinnistu igakordse omaniku elukorraldusest lähtuvalt.
23.Kohus tuvastas, et kostja kinnistul asuvat teed on hageja kasutanud avalikult teelt juurdepääsuteena alates 2004 aastast, ajast kui hageja oma kinnistu L.Koidula 36B omandas. RMK esindaja kinnitas kohtuistungil ja oma kirjalikus vastuses, et kostja kinnistul asuvat erateed on teised kinnistu omanikud kasutanud ca 19 aastat, mil RMK esindaja J.Metsis on seal piirkonnas elanud. TsÜS § 2 (tsiviilõiguse allikad) lg 1 sätestab, et tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava, lg 2 tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Kohus tuvastas, et kostja kinnistul asuvat teed on pikema aja jooksul kasutatud piirnevate kinnistute juurdepääsuteena s.h. kinnistu L.Koidula 36B juurdepääsuteena avalikult teelt seega on tegemist tavaõigusega (Riigikohtu lahend 3-2-1-45-04 p 16). Kohtu hinnangul on nimetatud eratee säilimine vajalik ka kostja enda kinnistule ehitatavate ehitiste juurde pääsemiseks avalikult teelt.
25.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole esitatud asjaolusid, mis välistaksid AÕS §-st 156 (1) tuleneva nõude rahuldamise.
26.Järgnevalt hindab kohus neid kostja vastuväiteid, millele eespool veel hinnangut antud ei ole. Kostja esitas vastuväite, et tema krundil puudub eratee. Vaatluse protokolliga (II T 87-88) ja foto materjaliga (II t 99-100) tuvastas kohus, et tegemist on murukattega ca 4 meetri laiuse sõiduautoga pideva ülesõitmise tagajärjel tekkinud teega - sõiduautoga ja jalgsi läbitava erateega teeseaduse § 5-2 tähenduses. Vaatluse käigus tuvastas kohus, et tee seisukord ja välimus annab tunnistust sellest, et teed on pidevalt pikema aja jooksul kasutatud (II t 87, 99, 100). Kostja esitas vastuväite, et ühelgi asendiplaanil ega katastriplaanil pole märgitud nimetatud erateed, ei vasta tegelikkusele. Kohtule on esitatud maaüksuse plaan (I t 7,114), riigimaa eraldamise projektplaan (I t 24), maaüksuse asendiplaan (I t 25) kus nimetatud eratee on selgelt märgitud. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei saa oma omandit vajalikus ulatuses käsutada - seda müüa, kuna kinnistule soovitakse määrata teeservituut ning seetõttu hind langeb ning ostjad loobuvad tehingust. Kohus märgib, juurdepääsutee olemasolu vajadus on absoluutne ning igal kinnistu omanikul kellel juurdepääs avalikule teel puudub omab õigust seda nõuda. Kohus märgib, et võimalikud ostjad loobuvad pigem olukorra selgusetuse tõttu ehk pooleli oleva kohtuvaidluse tõttu. Selguse mõttes oleks kõigile kasulik kui kokkulepe on saavutatud juurdepääsutee tagamise ja tasu osas. Kinnistu hind koosneb nii mitmest komponendist, et ainuüksi juurdepääsu õigus avalikult teelt ei määra kinnistu lõplikku hinda. Kohtu hinnangul kinnistu hinna määrab kinnistu turuväärtus.
27.Kohus asub seisukohale, et kõik hageja poolt taotletud viisil juurdepääsu nõude eeldused on täidetud ja kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Sellest tulenevalt võtab kohus seisukoha võimaliku tasunõude osas.
28.AÕS § 156 lg 1 2.lause kohaselt määrab tasu suuruse vaidluse korral kohus. Riigikohus on tasu osas väljendanud seisukohta, et kohtuotsusega otsustatakse tasu väljamõistmine kostjatest kinnisasja omanike kasuks. Tasu määratakse kinnisasja kasutamise eest. Kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/ või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist (vt RKTKo 3-2-1-33-04 p 22 ja p 23). Sellest tulenevalt tuleb kohtul käesoleva menetluse raames otsustada, kas hageja peab kostjale tasuma juurdepääsu eest ka tasu ning kui suur vastav tasu olema peab. Hageja leidis, et tasu peaks olema 1 200 krooni aastas. Kostja leiab, et tasu peaks olema 10 grammi kullas ehk ca 4 000 krooni aastas. Hageja leiab, et 1 200 kroonine aastatasu peaks tulenema sellest, et hageja kasutab teed ainult suvekuudel, eelmisel kalendriaastal käis hageja oma kinnistul 8 korral, seega kasutas hageja eelmisel kalendriaastal juurdepääsuteena kostja kinnistul asuvat teed 16 korral s.t. et üks kord juurdepääsutee kasutamise eest maksaks ca 75 krooni, mis on oluliselt suurem maksumus Euroopas keskmisest maksumusest erateede kasutamisel. Kohus tuvastas paikvaatluse käigus ja plaanidelt, et tee alla jääva kinnisasja osa on ca 380 m2 (95m x 4m=380) ning kostja maatüki-kinnistu üldpind on 3 290 m2 (I t 187),
eratee alune maatükk moodustab 11,55% kinnistu üldpindalast. Kinnistu üldpinna suurusega 3 290 m2 maamaks moodustab kostja enda selgituste alusel ca 1 000 krooni aastas. Arvutuslikult 1 000 kr maamaksu puhul tuleks aastas eratee aluse pindala (380 m2 – 11,55%) eest tasuda 115,50 krooni aastas maamaksu. Hageja pakub eratee kasutamise eest 1 200 krooni aastas (ca 10 korda suuremat tasu). Kostja vaidles hageja pakutud summale (1 200 krooni aastas) vastu ja nõudis 10 grammi kulla hinda ehk 4 000 krooni aastas, selget põhjendust esitamata, miks just sellist summat. Küll aga leidis kostja, et 1 200 krooni tasuna on ilmselgelt liiga vähe, st kostja leidis, et hageja poolt esitatud tasu arvestamise põhimõtteid ei saa tasu arvestamisel aluseks võtta. Kostja esitas väite, et 4 000 krooni suurune hüvitis kompenseeriks omandi kaotuse tõttu tekkiva kahju või tulu languse. Kostja ei ole oma väiteid selles osas tõenditega ei kinnitanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja väide omandi kaotuse kohta on väär, et talle tekib kahju ja tulu vähenemine. Kohus märgib, et juurdepääsutee võimaldamise korral hagejale üle oma kinnistu ei kaota kostja oma omandit, kostja kinnistu üldpind ei vähene selle tagajärjel, vaid kinnistu kasutamine kitseneb teatud piirides. Kohus märgib, et kuna käesolevat vaidlust lahendatakse hagimenetluses peab pool ise esitama kohtule tõendid oma väidete kinnituseks. Seega TsMS § 230 lg 1 sätestab et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas seda põhimõtet korduvalt kohtumenetluse käigus. Kostja ei ole esitanud ei arvestuskäiku, ei asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid seda, et kostjale tekib kinnisasja osa kasutamise kitsenemisest kahju, tulu langus või et tasu peaks muudel kaalutlustel hageja poolt pakutust suurem olema. Seetõttu leiab kohus, et kostja nõuet määrata tasuks 10 grammi kullas ehk ca 4 000 krooni ei saa rahuldada. See ei tähenda, et kostja ei võiks uutel asjaolude tekkimisel kohtusse pöörduda ja nõuda tasu suurendamist. Kuivõrd hageja pakkus tasuks välja konkreetse summa ja kostja ei ole suurema tasu määramiseks asjaolusid esile toonud ega suurema tasu väljamõistmise vajalikkust tõendanud, tuleb määrata tasu suuruseks hageja poolt pakutud 1 200 kroonine aastatasu.
29.Kohus leiab, et kuna kostja peab teest tulenevaid kitsendusi taluma koheselt, st juurdepääsu talumiskohustuse tekkimisest alates, mistõttu leiab kohus, et tasu maksmise kohustus tekib hagejal sellest hetkest, kui kostjal tekib juurdepääsu talumise kohustus. Kuivõrd juurdepääsu tasumise kohustus tekib kostjal käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates, peab hageja ka tasu sellest ajast alates tasuma. IX Kokkuvõte
30.Asjas olevate tõenditega on tõendatud, et hageja puhul esineb AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldused. Hagejal puudub juurdepääs kinnisasjalt avalikule teel. Taotletav juurdepääs kostja kinnistu kaudu on maakorralduslikult võimalik ja hageja juurdepääsu vastu omatav huvi on ülekaalukas võrreldes kostja õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Juhul, kui hageja peaks rajama juurdepääsu kinnistule L.Koidula 42B kaudu, oleks selle maksumus üle 126 433 krooni, mis oleks ilmselgelt hagejale oluliselt koormavam kui kostjale see asjaolu, et hageja kasutab juurdepääsu kostja kinnistu kaudu.
Asjas esitatud materjalidega on tuvastatud, et juurdepääsutee (kostja kinnistul) on juba olemas olnud pikemat aega. Iseenesest on kostja väide õige, et juurdepääs üle tema kinnistu riivab mingil määral tema privaatsust, kuid kohtu hinnangul see riive ei kaalu üle hageja huvi juurdepääsu vastu oma kinnistule. Kuna kostja kinnistul olevat teed on kasutatud aastakümneid ning selle kasutamine ei ole eelnevalt takistanud kostjal kasutamast oma kinnistut tervikuna, siis on alusetu kostja väide, et kostjal ei ole seetõttu võimalik oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kostja pole tõendanud, et hageja juurdepääsu võimaldamine on mujalt vähem koormavam ja mõistlikum. X Menetluskulude jaotus
31.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (jõustus 01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolev tsiviilasi on kohtu menetluses alates 08.09.2005 aastast. Seega tuleb rakendada enne 01.01.2006 kehtinud seaduse redaktsiooni. Tulenevalt TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, lg 3 sätestab, et kui pool ei esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 ja 3 alusel peab poolte menetluskulud kandma kostja. Hageja kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ega kuludokumente ei esitanud. Seega kannab kostja ainult enda menetluskulud. XI Selgitused
32.Kostja esitas kohtule elektrooniliselt 19.05.2009 aastal „väljasõidu protokollist leitud ebatäpsused“. Kohus edastas nimetatud dokumendi ka teistele menetlusosalistele. Viru Maakohtu Narva kohtumajas 12.05.2009 toimunud kohtuistungi lõpus selgitas kohus TsMS § 53 lg 2 sisu. Kohus teatas, et allkirjastab kohtuistungi protokolli 13.05.2009 aastal ning menetlusosalistel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul. Kohus selgitab, et kohus pole pidanud väljasõidu kohtuistungit ega koostanud ka väljasõidu kohtuistungi protokolli. Kohus on 5. mail 2009 läbi viinud vaatluse mitte väljasõidu kohtuistungi ning koostanud selle kohta menetlustoimingu protokolli (TsMS § 290-292). Vaatlust
korraldaval kohtunikul on suur diskretsioonivoli, otsustamaks, mida konkreetselt protokolli kanda. Vaatlusprotokolli mõte on kajastada kirjelduse kaudu esmajoones kohtu poolt vahetult tajutud asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-41-08 p 16). Vaatluse kohta koostatud protokolli kannab kohus subjektiivselt kohtu enda poolt tajutud olustiku kirjelduse mitte teiste menetlusosaliste poolt tajutavat. Kohus võtab 19.05.2009 a kostja poolt elektrooniliselt esitatud dokumendi materjalide juurde ja arvestab ainult selle osaga dokumendist mis puudutab TsMS § 291 lg 5 mõistes märkuseid. Kostja ei saa nimetatud dokumendiga muuta kohtu poolt tajutut, kostjale oli tagatud selgituste, arvamuste ja seisukohtade andmine kohtuistungil. Kohus protokollis kohtuistungil menetlusosaliste poolt öeldu menetluse seisukohalt vajalikus ulatuses. Kohus selgitas ka kohtuistungi lõpus, et kohtuistungi protokoll pole stenogramm. Menetlusosalisel pole võimalik esitada täpsustusi või parandusi kohtu poolt tajutu kohta vaatluse käigus ega esitada vaatlusprotokolli selles osas parandamiseks ettepanekuid. Tulenevalt TsMS § 449 lg 2, § 51 lg 1 II lause – alusel tegi kohus vaatluse käigus märkmeid. Vormikohane peab protokoll olema hiljemalt selle allkirjastamisel. Seaduses ei ole üldist tähtaega mille jooksul tuleb protokoll allkirjastada (vt Riigikohtu otsus 3-21-41-08). Kohus allkirjastas protokolli vahetult pärast vaatlust.
33.Viru Maakohtu 12.mail 2009 toimunud kohtuistungi protokolli kohta kostja konkreetseid ja § 53 mõttes sisulisi parandusettepanekuid ei esitanud.
Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.