2-09-17336/5 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Välja mõista OÜ-lt S OÜ Maagrupp (registrikood XXX) kasuks 22 000 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 2 000 krooni, kokku 24 000 krooni. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus OÜ S esitas 20.04.2009 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Äriühingu põhitegevusalaks oli sporditeemalise telekanali tootmine. 18.02.2009. omandas äriühingu ainsa osa V OÜ ning vahetati juhatus. Uus juhatus asus välja selgitama äriühingu tegelikku majanduslikku olukorda. Osa omandamistehingule eelnenud läbirääkimistest oli teada, et äriühingu majanduslik olukord on keeruline, kuid täpset selgust uuel juhatusel ei olnud. Samal ajal osaühingu majandusliku olukorra selgitamisega, asus uus juhatus otsima investoreid, kes võiksid osaühingu edasisse tegevusse investeerida summasid, mille arvelt oleks võimalik taastada osaühingu netovarad ning tasuda võlad. Investorit ei leitud ning uus juhatus tuvastas, et osaühingu esialgse bilansi kohasel on osaühingu netovara negatiivne summas 59 142 219 krooni. Osaühingu varad kokku on 10 410 000 krooni, millest 8 079 0000 krooni moodustavad varud, millest omakorda suurema osa moodustavad soetatud saadete ja filmide esitamisõigused. Samal ajal on osaühingu kohutused 69 552 000 krooni, ületades seega varade realiseerimisväärtust märkimisväärselt. Osaühingu tegevus on ka pärast bilansi koostamist olnud jätkuvalt kahjumlik, vaatamata mõningale reklaamimüügi suurenemisele. Osaühing on seisukohal, et maksejõuetuse on põhjustanud ettevõtte tegevuse ebaõige juhtimine ja kontrolli puudumine. Võlgnik on seisukohal, et kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik maksejõuetu ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus algatas 28.04.2009.a. OÜ S pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks A Tootsmani. Kohtuistung Kohtuistungil 25.05.2009. a. jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule ja tehtud kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ S pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus A Tootsmani. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt alustas võlgnik tegevust 2007.aasta teises pooles, mil selle omanik oli KAS (tänase nimega VC). Äriplaaniks oli sporditeemaliste teleprogrammide tootmine ja eetrisse andmine. Telepildi tootmise ja edastamisega alustati 12.11.2007, kui „KS“ nime all avati spordisuunitlusega uudiste- ja meelelahutuskanal.

Ettevõtmine kujunes kahjumlikuks. Võlgniku 30.04.09 bilansis on varasid kokku 8 002 311 krooni väärtuses. Sealhulgas on käibevaras real “varud” arvel vara jääkväärtuses 7 406 648 krooni, mis koosnevad telesaadete/sarjade näitamisõiguse litsentsidest. Kuivõrd need näitamisõigused pole edasimüüdavad siis on nende väärtus pankrotivarana null. Materiaalse põhivara väärtuseks on bilansis 595 663 krooni. Varade nimekirjas loetletud seadmete väärtus on bilansilisest jääkväärtusest väiksem, spetsialisti hinnangul vaid 176 037 krooni. Ajutise halduri hinnangul on nende varade müügiväärtus ca 100 000 krooni, sest stuudio sisseseade (sealhulgas põranda- ja seinakatted, tulekindlad kardinad jne.) ei ole edasimüüdav ega isegi demonteeritav ruume kahjustamata, seadmed on omavahel ühe suure süsteemi osad, eraldivõetuna on nende müügiväärtus üsna tühine, seadmete müügil alandab hinda garantiide puudumine ostjal, lisanduvad demonteerimise, hoiustamise ja transpordi kulud, näiteks hoone katusel asuvad antennid jne. Kokkuvõtteks: võlgnikul on vara kuni 300 000 krooni: pangas raha 108 142.89 krooni, materiaalset vara ca 100 000 krooni väärtuses; nõuded ostjate vastu 69 148 krooni. Keerulisemaks teeb olukorra AS L kiri 18.maist 2009, milles nõutakse võlgnikult üüripinna vabastamist 202 909.26 kroonise üürivõlgnevuse tõttu ja teatatakse kavatsusest kasutada üürileandja ruumides asuva võlgniku kogu vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust. Võlgniku võlgade suuruseks on 30.04.09 bilansis 64 098 701 krooni, sealhulgas: laenukohustus AS L ees 42 587 647 krooni, koguvõlgnevus teistele tarnijatele 24 472 886 krooni, võlad töötajatele 1 787 005 krooni, maksuvõlad 1 309 399 krooni, Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 23.05.09 maksuvõlg summas 268 946 krooni, millele lisanduvad intressid ca 15 000 krooni. Erinevus bilansis näidatud maksuvõlgadega tuleneb võla deklareerimisajast. Võlgnikul on vara vaid kuni 300 000 krooni väärtuses, kuid kohustusi oli juba seisuga 30.04.2009 kokku vähemalt 73 429 995 krooni. Võlad kasvavad veelgi, sest viiviseid ja intresse arvutavad võlausaldajad jooksvalt edasi kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni. Võlgnikul piisab vara menetluskulude katmiseks, kuid kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sellest ei jätku. pole mingit võimalust, sest võlgnikul ja võlgniku omanikul puuduvad selleks vahendid. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul põhjustas maksejõuetuse vale äriplaan (või selle puudumine). Äriühingul jäi välja arendamata oma müügikava, oma müügistrateegia. Ajutise halduri hinnangul ei saa äriühing, kus kulud 10-kordselt ületavad tulusid, olla pikas perspektiivis jätkusuutlik. Võlgnikul oli 2008.aastal kulusid ca 40 ja tulusid vaid 4 miljonit. Veelgi kiirendas maksejõuetuse teket 2008.aastal alanud majanduslangus. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga maksejõuetuse tekke põhjuste osas. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga ning vara tagasivõitmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 24 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 22 000 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 2 000 krooni, mille palub kanda OÜ Maagrupp arvele. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71) § 1 lg 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult OÜ Maagrupp kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu 22 000 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 2 000 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.