2-09-17337/11 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-17337 Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu PankrS § 29 lg 5 sätestatud korras. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud Viru Maakohtusse saabus 20.04.2009.a Osaühingu BALTFISH GRUPP avaldus pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr. 2-09-17337). 21.04.2009.a kohtumäärusega algatas kohus Osaühingu BALTFISH GRUPP pankrotimenetlus. 23.04.2009.a Go Fish in Sweden AB seaduslik esindaja Jaan Kamm esitas kohtule avalduse Osaühingu BALTFISH GRUPP pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr. 2-09-18012). 29.04.2009.a kohtumäärusega võeti Go Fish in Sweden AB avaldus menetlusse. Viru Maakohus määras 29.04.2009.a liita ühte menetlusse Osaühingu BALTFISH GRUPP avaldus pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-09-17337) ning Go Fish in Sweden AB avaldus Osaühingu BALTFISH GRUPP pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-09-18012). Tsiviilasja numbriks jäi 2-09-17337. Ajutine haldur Tarmo Villman on kohtule esitanud ajutise halduri aruande ning kohus on tsiviilasja arutanud 07.05.2009.a kohtuistungil. Ajutisel halduril olevate andmete kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise hagide esitamise selgeid võimalusi. Käesoleval hetkel võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning olukorras kus ükski võlausaldaja ei ole nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankrotimenetluse edasise läbiviimise jaoks on vajalik deposiidi tasumine. Kui keegi tasub vastava deposiidi, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutise halduri hinnangul minimaalselt vajalikuks finantseeringuks, et viia läbi pankrotimenetlus ning selgitada välja täpsed asjaolud võlgniku majandustegevusega seoses, on 100 000 krooni tasumine kohtudeposiiti. Nimetatud summast toimuks põhiosas raamatupidamise kontrolli läbiviimise finantseerimine. 07.05.2009.a toimunud istungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et Osaühing BALTFISH GRUPP pankroti väljakuulutamiseks tuleb huvitatud isikutel (eelkõige võlausaldajatel) tasuda Viru Maakohtu tagatiskontole eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks 100 000 krooni. Seega tegi kohus 12.05.2009.a määrusega ettepanek Osaühingu BALTFISH GRUPP pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda Osaühingu BALTFISH GRUPP pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 100 000 (ükssada tuhat) krooni hiljemalt 22.05.2009.a (kaasa arvatud) ning samaks päevaks esitada pankrotimenetluse kulude ettemaksu laekumist kontrollida võimaldavad andmed. Määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 100 000 krooni keegi ei maksnud. Pankrotiavaldused Võlgniku poolt 20.04.2009.a esitatud pankrotiavalduse kohaselt Osaühing BALTFISH GRUPP (edaspidi võlgnik) on asutatud 29.06.2006.a. Võlgniku põhitegevuseks on kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük. Võlgnik tegeles jahutatud lõhe ja forelli ning kalatoodete hulgimüügiga Eestis. Kuni 2007.aasta sügiseni toimis ettevõte normaalselt, oli saavutanud juba märkimisväärse turuosa EV kalamüüjate seas, s.h. kaupluseketid nagu Prisma, OG Elektra. Praktiliselt kogu IdaVirumaa ja Tallinna väiksemad kauplused ja väike-hulgimüüjad. Edukas müügitegevus oli võimalik tasakaalustatud hindade olemasolul. 2007.aasta lõpul tekkisid kalanduses üldiselt finantseerimispõud, enamik tootjaid ja edasimüüjaid kasutas pankade abi, selleks, et aasta lõpul ja 2(7)

2-09-17337 alguses osta tooret, millest valmistada toodangut. Kuna 2007.aastal tekkinud keerulises majandusolukorras ei soovinud pangad enam kalandussektori ettevõtete majandustegevust finantseerida, siis paljud ettevõtted kasutasid ära oma vahendeid ja lühiajalisi kalleid laene. See tekitas turul olukorra, kus oldi sunnitud hinda alandama ja müüma kiiresti lühikeste makseaegadega, et saada tagasi vahendid ringlusesse ja maksta ära kõrged intressid laenude pealt. Lootus oli, et selline ebanormaalne olukord kalaturul ei kest kaua ja vähemalt poole aasta jooksul olukord normaliseerub. Kahjuks läks aga vastupidiselt, tekkis veelgi suurem majanduskriis ja lisafinantseerimised kadusid üldse ära. Paljud ettevõtted langetasid veelgi hindu ja aasta lõpuks oli olukord selline, et kalaturul müüdi toodangut sisuliselt alla omahinna, et pisutki konkurentsis püsida. Kalandussektoris on juba viimased pool aastat toimunud miinusega kauplemine selle nimel, et püsida konkurentsis ja oodata üldise turusituatsiooni paranemist, et siis jälle arvestatavat kasumit teenida. Võlgnik oli sunnitud samuti üldise situatsiooniga kaasa minema ning pikendama ja suurendama tarnijatelt saadavat krediiti. Kuid käesoleva aasta algusest on olukord järjest halvenenud, kohustused kasvavad ning kui aasta algul ka suured kaubandusketid (Prisma, Rimi jne) loobusid ka oma kalanädalate ostudest, mis oleks suure käibe tõttu olnud üks päästerõngas ettevõttele ja võimalus teenida minimaalset kasumit, siis ei näinud võlgnik enam võimalust edasi selles situatsioonis töötada. Käesoleva seisuga on võlgniku majandustegevus lõppenud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Arvestades kujunenud olukorda, ei suuda võlgnik võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole enam ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust palub võlgniku seaduslik esindaja algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja kinnitas 23.04.2009.a esitatud pankrotiavalduses, et võlgnik võlgneb võlausaldajale esitatud arvete alusel 612 997,59 Eurot, mis vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile moodustab 9 591 328,09 (üheksa miljonit viissada üheksakümmend üks tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa kroon ja 09 senti) Eesti krooni. Nimetatud võlgnevust tõendab võlausaldaja avaldusele lisatud võlgniku poolt 08.01.2009.a allkirjastatud saldokinnitusega, sellele järgnevalt esitatud arvete ning võlausaldaja raamatupidamises kajastatud laekumistega. Võlgniku poolt tasumata arvete ajalugu ulatub 2007.aastasse. Võlgnik on alates 2008.a tasunud võlausaldajale pidevalt oluliselt väiksemaid summasid võrreldes ostetud kauba eest saadud arvetega. Võlgnik on korduvalt allkirjastanud erinevaid maksegraafikuid, kuid pole nendest kinni pidanud. Viimase kuu jooksul on võlausaldaja püüdnud pakkuda võlgnikule abi saneerimismenetluse algatamiseks ja läbi viimiseks, kuid võlgnik ei ole nimetatud ettepanekutele reageerinud püüdes erinevatel põhjustel konstruktiivseid kohtumisi edasi lükata. Võlausaldaja ei ole võlgniku ainus võlausaldaja. Krediidiinfo andmetel võlgneb võlgnik Maksu- ja Tolliametile põhisummana 1 709 587 krooni. Teada on veel mitmeid väiksemaid võlausaldajaid. Võlausaldaja esitas võlgnikule 19.03.2009.a pankrotihoiatuse, kus palus võlgnevus tasuda kümne päeva jooksul. Samuti edastas võlausaldaja soovi jätkata läbirääkimisi muude lahenduste leidmiseks. Võlgnik ei ole võlasummat pankrotiavalduse esitamise hetkeks tasunud ega esitanud muid konstruktiivseid ettepanekuid võlgnevuse likvideerimiseks. Eelnevatest faktidest tulenevalt, on võlausaldaja jõudnud seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksujõuetu. Seetõttu palub võlausaldaja esindaja kuulutada välja Osaühingu BALTFISH GRUPP pankrot ning viia läbi pankrotimenetlus. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt sai haldur nõutud võlgnikult andmeid majandustegevuse kohta viimse 3 aasta jooksul. Võlgnik esitanud bilansi 12.04.2009.a seisuga, esitanud vastuse ajutise halduri päringule ja edastanud veofirmaga kasti võlgniku majandustegevust iseloomustavaid dokumente (arved, saatelehed, maksekorraldused jne). Võlgnik ei ole esitanud nõutud raamatupidamise andmeid põhjusel, et kogu raamautupidamisarvestus on tehtud käsitsi. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 29.06.2006.a. Osakapital 40 000 krooni. Nõukogu on kogu aeg puudunud. Võlgnikul alates 08.08.2006.a on omanikuks Marko Loim, kes äriregistri 3(7)

2-09-17337 registrikaardi andmetel on alates 09.10.2006.a võlgniku ainukeseks juhatuse liikmeks. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Osanikeks ja juhatuse liikmeteks Marko Loim. Võlgniku juhatus esitanud äriregistrile ainult 1 aastaaruande – seda 2006.aasta kohta, milles nähtub et võlgnikul tegevus puudub. Võlgniku esitatud dokumentidest nähtub, et võlgniku tegevus kalatoodete vahendamisel algas alates 2007.aasta veebruar, mil võlgnik registreeriti käibemaksukohuslaseks. Ajutine haldur on välja selgitanud, et tegeleti mitmesuguste kalatoodete hulgikaubandusega, vahendati erinevaid kalatooteid (peamisel vääriskala) Lätis, Soomes, Rootsist. Võlgniku esitatud dokumentidest ei selgu, kellele müüdi kalatooted, pangaväljavõtetest nähtub, et peamiselt teistele vahendusfirmadele. Võlgniku esitatud andmetest nähtub, et oli erinevatel perioodidel kuni 4 palgatöötajat. Võlgnik kinnitanud, et nüüdseks tegevus puudub, puuduvad töösuhted. Ajutine haldur ei ole tuvastanud ühtegi kehtivat lepingut. Võlgnik omab pangaarvet – Swedbank AS-s, SEB Pank AS-s avatud kontod, kus jäägid 0 krooni (võlg teenustasudest), konto blokeeritud Maksu- ja Tolliameti kasuks. Võlgnikul avatud arve DnB NORD Pangas, kus jääk 22.04.2009 seisuga 121,01 EEK ja 6,07 EUR. Võlgnikul on olnud avatud kontod Danske Bank ja Nordea Pank, mis nüüdseks suletud. Kohustused pankadele puuduvad. Maksu- ja Tolliameti seis: võlgnikul 04.05.2009.a seisuga võlg 1 779 313,73 krooni. Maksu- ja Tolliameti nõude osas alustatud sissenõudemenetlust. Võlgnikul täitmata maksukohustused oktoobrist 2007.a. Võlgnikul esitamata deklaratsioonid kõigi 2009.aasta deklareerimisel kuuluvate kuude osas. Vararegistrite andmetel võlgnikul registrites registreerimisele kuuluvad varad puuduvad, nimetatud varasid registriandmetel ei ole olnud. Pankade liisingfirmade andmed: lepingud ei ole kunagi olnud. Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole. Kohtutäituritel täitmisel nõuded: Maksu- ja Tolliamet nõue. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist (ju tuginedes võlgniku esitatule), siis kokku võlgnikul varasid 216 krooni eest. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on tal kohustused 8 võlausaldajale. Võlad järgnevad: SIA Zila Laguna 1 391 1434,05 EUR; GO Fish in Sweden AB 612 997,59 EUR; maksuvõlgnevused 1 709 586,73 EEK; Jokiseen Eväät Oy 16 261,31 EUR; OY Trio Trading AB 36 293,52 EUR; Nereus Transport AS 51 920 EEK; Spratfil AS 716 667,95 EEK; OÜ Mereranna 1 238 493,73 EEK. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on äriühingul kohustusi 37 191 469 EEK. Kõikide kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud, Maksu- ja Tolliamet nõude osas on alustatud ka sundsissenõudemenetlust. Võlausaldaja GO Fish in Sweden on esitanud pankrotiavalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Ajutisele haldurile võlgniku edastatud dokumentidest ei ole võimalik kindlaks määrata varadevõlgadega seonduvat. Võlgnik esitanud ajutisele haldurile suure hulga raamatupidamise algdokumente, millest ei ole võimalik aru saada võlgniku varade-võlgade suurust ja struktuuri. Võlgniku raamatupidamine vajab korrastamist. Esitatud dokumentide hulgas ei ole ajutine haldur tuvastanud kaupade müügiga seonduvaid dokumente, samuti mingitki laoarvestust või müügi arvestust. Võlgnik sellega seoses väitnud järgnevat - võlgniku raamatupidamist on peetud käsitsi, seetõttu ei ole hetkel võimalik kõikide nõutud andmete esitamist. Võlgnikul oli kokkulepe raamatupidamisfirmaga, kes pidi andmed raamatupidamisprogrammi sisestama, kuid majanduslikel põhjustel jäi see tegemata. Ajutine haldur ei ole võimeline võlgniku dokumente süstematiseerimata (täpsemalt viies raamatupidamise vastavusse raamatupidamise seaduses sätestatud nõutule), aru saada võlgniku majandustegevuse sisus, samuti varade-võlgade struktuurist/suurusest ning erinevate majandustehingute/toimingute sisust. Sisuliselt kogu võlgniku raamatupidamine vajab taastamist. Seda tegemata ei ole võimalik võtta seisukoha, kas võlgniku esindaja deklareeritu varade-võlgade kohta vastab tegelikkusele. Tuginedes võlgniku esitatule, siis võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, konservatiivse hinnangu kohaselt omakapital negatiivne summas 37 191 253 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade 4(7)

2-09-17337 olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub seetõttu reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Kogutud andmete järgi võlgnik on selgelt ja püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt täita oma kohustusi ja/või vara ei katta kohustusi, seejuures see olukord ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust (PankrS § 31 lõige 4). Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti kalatoodete hulgikaubandusega. Tegevus lõpetatud pankrotiavalduse esitamise momendiks. Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjusteks negatiivne olukord turul, seda just 2007.aastal ning mis jätkus ka 2008 aasta 1.poolaastal. Ajutise halduri kogutud info ei võimalda kinnitada ega lüka ümber võlgniku väidetut. Võlgniku esitatud raamatupidamise dokumentidest ei ole võimalik aru saada, mis oli võlgniku püsivalt maksejõuetuks muutumise põhjuseks. Võlgnik esitanud ajutisele haldurile bilansi 12.04.2009.a seisuga, millest nähtub negatiivne omakapital summas 37 191 469 krooni. Võlgnik samas esitanud võlausaldajale bilansi 31.09.2008.a seisuga, millest nähtub positiivne omakapital summas 1 510 298 krooni. Nimetatud võlgniku bilansi 31.09.2008.a seisuga on GO Fish in Sweden AB esindaja edastanud ajutisele haldurile faksi teel, võlgniku esindaja on väitnud et see bilanss ei vasta tegelikkusele ning see ei ole esitatud võlgniku esindaja poolt (võlausaldaja esitaja lubanud esitada nimetatud bilansi ka pankroti otsustamiseks määratud istungile). Ajutisel halduril ei ole olnud võimalik kontrollida, mis oli võlgniku omakapitali suuruseks seisuga 31.09.2008.a, seda on võimalik ainult kindlaks teha põhjaliku raamautupidamise kontrolli käigus. Tulenevalt pankrotiseaduse § 22 lg 5 sätestatust ajutise halduri arvamuses tuleb näidata maksejõuetuse põhjused. Võlgniku esitatust tuleneb, et maksejõuetuse põhjused tulenevad muudest asjaoludest. Ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda nii on kuriteo tunnustega tegudest, rasketest juhtimisvigadest või muudest asjaoludest. Olemasolevatest andmetest ei ole võimalik selgitada välja täpseid maksejõuetuks muutumise põhjusi. Et nimetatus selgust saada on vajalik teostada võlgniku majandustegevuse kontroll. Ajutise haldur hinnangul on võlgniku juhatuse liikme tegevuses juhtimisvea tunnused järgnevas – ei ole peetud raamatupidamise arvestust vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele; võlgniku juhatuse liige on viivitanud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega. Nimetatud tegevused on käsitletavad juhtimisvigadena, kuid need siiski ei ole otsesed maksejõuetuse põhjustajad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise hagide esitamise selgeid võimalusi. Pangakontode väljavõtete kohaselt on toimunud tehinguid võlgniku ja tema lähikondsete vahel (erinevad rahasiirded), kuid nimetatust ei ole võimalik aru saada kas on sellest tekkinud mingit kahju võlausaldajate huvidele. Hetkel ei ole ajutine halduri ka tuvastanud tagasinõudmise nõuete esitamise võimalust. Ilma raamatupidamise ja majandustegevuse kontrolli korraldamata ei ole võimalik võtta ka seisukohta asjaolude osas, kas on toimunud tahtliku võlgniku maksejõuetuse põhjustamist ja/või võlgniku varade varjamist pankrotimenetluses. 5(7)

2-09-17337 Käesoleval hetkel võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning olukorras kus ükski võlausaldaja ei ole nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankrotimenetluse edasise läbiviimise jaoks on vajalik deposiidi tasumine. Kui keegi tasub vastava deposiidi, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutise halduri hinnangul minimaalselt vajalikuks finantseeringuks, et viia läbi pankrotimenetlus ning selgitada välja täpsed asjaolud võlgniku majandustegevusega seoses, on 100 000 krooni tasumine kohtudeposiiti. Nimetatud summast toimuks põhiosas raamatupidamise kontrolli läbiviimise finantseerimine. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub haldur: 1) juhul kui keegi võlgniku pankroti välja kuulutamisest huvitatud isiku tasub kohtu deposiiti kohtu nõutud summa – kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata haldur (ajutine haldur kinnitab, et on nõus jätkama haldurina), määrata esimese üldkoosoleku aeg ning avaldada pankrotiteade; 2) juhul kui keegi ei ole nõus tasub kohtu deposiiti kohtu nõutud summat – lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Marko Loim ning vabastada ajutine haldur oma kohustustest; 3) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1, 2 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 100 000 krooni keegi ei maksnud. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb 6(7)