Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.08.2008 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused (reg.kood 10625474)) Viru Maakohtusse hagi M L`I vastu 11 205 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on omandanud nõude M L`i vastu summas 11 205 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen (esialgne võlausaldaja) ja Era Liisingu Inkassoteenused AS ́i vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206 (06.12.2006). Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja hageja pöördumistele ei ole reageerinud. SMS Laen OÜ ja M L sõlmisid interneti vahendusel 18.01.2007 lepingu nr 29628 , mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 18.01.2007 esitas kostja laenutaotluse 1000 krooni saamiseks 30 päevaks intressiga 300 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas esitatud taotluse ja kandis samal päeval kostja pangakontole 1000 krooni. Kostja kohustus laenusumma koos intressidega tagasi maksma hiljemalt 17.02.2007, kuid kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud meeldetuletustega kostja poole, paludes võlgnevuse tasuda. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust nr 29628 p 12 ja nõude loovutamise lepingust 061206 tulenevate õigustega. Hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude summa koosneb tagastamata laenu põhiosast summas 1000 krooni, tasumata intressist (lepingu p 4.2.3 – 1,0% päevas) seisuga 28.07.2008 kokku 5 570 krooni; tasumata viivisest (lepingu p 13 järgi – 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast) seisuga 28.07.2008 vastavalt 2 635 krooni; leppetrahvist (lepingu p 14 alusel kuni 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust) 500 krooni; nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud (lepingu p 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 alusel nõudekirjade väljastamisel kantud kulud, kirja väljastamine – 150 krooni, korduv nõudekiri – 350 krooni, hagiavalduse kohtusse esitamise kulu – 1000 krooni), s.o. kogusummas 1500 krooni. Seisuga 28.07.2008 moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 11 205 krooni. Samuti palub hageja jätta asjas esinenud menetluskulud kostja kanda. Hageja tugineb nõude õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 1, 396 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 158 lg 1, 397 lg 1 ja 164 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - leping nr 29628, maksekorraldus, võlateatised, nõude loovutamise leping, teenuse kasutamise leping, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus riigilõivu – 1000 krooni - tasumise kohta.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis hagi korraldava määrusega menetlusse ja väljastas kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja ettenähtud tähtajaks hagile vastust ei esitanud.

Tulenevalt TsMS § 174-1 sätestatust tegi kohus hagejale ettepaneku menetluskulude nimekirja esitamiseks. 13.10.2008 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt kokku kohtukuluna 6900 krooni väljamõistmist, millest 1000 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 5900 krooni hageja kantav tasu õigusabi eest (koos käibemaksuga 18%). II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile ega menetluskulude hüvitamise taotlusele kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, andes nii kostjale võimaluse osaleda kohtuasja läbivaatamisel ning olla ära kuulatud. Kohtuistungile 26.05.2009 kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud. Kohtukutse kohtuistungile ilmumiseks on kostja isiklikult vastu võtnud 14.05.2009. Hageja taotles taotles kostja kohtusse mitteilmumise tõttu asjas tagaseljaotsuse tegemist. tegemist Samas pidas hageja võimalikuks vähendada hagiavalduses esitatud nõuet intresside osas 5270 krooni võrra, mistõttu nõudeks jäi lepingu perioodi eest nõutud intress summas 300 krooni. Samuti vähendas hageja võla loovutamisest ja nõudekirjade väljastamisest tulenevat kulude nõuet, milleks jäi 500 krooni. Kokku jääb hageja poolt vähendatud nõudeks kostjalt 4935 krooni väljamõistmine, millest. 1000 krooni moodustab tagastamata laenusumma, 300 krooni lepinguline intress, viivis 2635 krooni, leppetrahv 500 krooni ja võla sissenõudmisega seonduvad kulud 500 krooni. Samuti vähendas hageja menetluskulude nõuet, nõustudes õigusabi kulude vähendamisega proportsionaalselt nõude vähenemisega, s.o. summas 2500 krooni, millele lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Riigilõivu oli hageja tasunud hagiavalduses märgitud nõude ulatuses (hagihinnalt kuni 15 000 krooni). III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna kostjal on käesolevas asjas olnud piisavalt aega oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on saatnud kostjale kohtukutse allkirja vastu kätteandmiseks. Kostja on kohtukutse isiklikult vastu võtnud, kuid vaatamata kohtukutse väljastamisel märgitud hoiatusele TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tagastamisel täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6

alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 158 sätestab lepingut rikkunud poolele kohustuse maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (leppetrahvi). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Nõude loovutamise õiguse ja alused sätestab

VÕS § 164.

Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ning hageja poolt kohtus vähendatud ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel hageja poolt kohtus vähendatud ulatuses tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda vastavalt vähendatud nõudele. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi eest tasutud summast (5900 krooni) on põhjendatud vastavalt haginõude vähendamisele hageja poolt kohtus vähendatud kulude ulatuses summas 2500 krooni, millele lisandub hageja tasutud riigilõiv summas 1000 krooni, s.o. kokku kuulub menetluskulude katteks väljamõistmisele 3500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 14. augustil augustil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.