Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

16.03.2009 esitas Rakvere Vald Viru Maakohtusse hagi S A` vastu kommunaalteenuste eest tasumisel võlgnevuse, kokku summas 70 824.85 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja S A sõlmisid xxxx korteri osas lepingu nr 464 veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise kohta ja lepingu nr 270 soojusenergia müügiks sooja veega. Koos muude kohustustega kohustus kostja tasuma õigeaegselt nimetatud kommunaalteenuste eest vastavalt lepingute punktide 1.4.4 ja 15 iga kuu 25.kuupäevaks. Alates augustist 2003.a. ei ole kostja tasunud teenuste eest regulaarselt. Seisuga 30.10.2008 on tekkinud võlgnevus 35 412.45 krooni. Võlgnevuse õigeaegselt tasumata jätmise eest lisandub viivis 23 412.45 krooni (lepingu nr 270 p 15. 04.06.2007 sõlmisid S A ja Rakke Valla Kommunaalasutus lepingu kommunaalteenuste võlgnevuse vähendamiseks. Lepingu mittetäitmise korral kohustus kostja maksma leppetrahvi 12 000 krooni (lepingu p 2). Kokku moodustab võlg 70 824.85 krooni. Hageja on saatnud kostjale arved ja meeldetuletuskirjad tekkinud võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud, samuti ei ole ta võlgnevuse olemasolu ega suurust vaidlustanud. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 100, 108 lg 1, 113 lg 1 ja 94 sätestatule ja palub kostjalt välja mõista kokku 70 824.85 krooni ning jätta hageja kantud kohtukulud kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud lepingute koopiad, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta, kommunaalteenuste tasu arvestus, viivise arvetus ja kostjale saadetud kirja koopia.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 04.05.2009 esitatud kirjalikus vastuses teatab kostja, et tunnistab tema vastu suunatud nõudeid osaliselt: ta ei tunnista leppetrahvi ja kohtukulusid, kuna tema ülalpidamisel on neli alaealist last ja tal puuduvad vahendid teenuste eest tasumiseks. Vallast sotsiaaltoetust ei anta, kuna tema sissetulekud seda ei võimaldavat. Kolmele lapsele laekub nende isalt elatusraha kokku summas 1896 krooni; noorima lapse isa lubas elatis maksta, kuid on pere juurest lahkunud ja elatist tegelikult ei maksa. Lastele makstav riiklik peretoetus moodustab kokku 3000 krooni. Hagejal on tasuda ka teisi laenuvõlgu ja hetkel ta hageja nõutud summat tasuda ei suuda. Kohus väljastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks, ühtlasi määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. 26.0 26.05 .05.2009 toimunud kohtuistungil hageja vähendab hagiavalduses esitatud leppetrahvi nõuet 8 344.70 krooni võrra ning samas summas suurendab kommunaalteenuste tasumisel peale kohtusse pöördumist alates 01.11.2008 kuni 30.04.2009 tekkinud võlgnevuse nõuet. Hageja nõudeks jääb kokku endiselt 70 824.85 krooni hüvitamine, millest põhivõlgnevus moodustab 43 757.15 krooni, leppetrahv 3 655.30 krooni ja viivisnõue summas 23 412.40 krooni. Täiendavat viivisnõuet perioodil 01.11.2008 kuni 30.04.2009 tekkinud võlgnevuselt hageja ei esita. Hageja palub hagi rahuldada, kuna võlgnevus suureneb. Kostjale sotsiaaltoetuste maksmiseks vastavate aluste olemasolul neid ka makstakse. Hageja esindajale teadaolevalt hetkel aga vastavad alused puuduvad: ka noorema lapse isa on kohustunud maksma lapsele elatist 1500 krooni kuus. Muid dokumente ei ole kostja seni sotsiaaltöötajale esitanud. Kostja peab ise vastavad dokumendid koguma ja toetusi taotlema. Hageja peab võimalikuks juhul, kui kostja asub võlgnevust tasuma, kustutama viivisnõude arvelt edaspidi jooksvate kuude eest esitatavaid arveid.

Kostja nõustub nõustub kohtuistungil hageja poolt täpsustatud ja täiendatud nõudega. Lastele makstavate elatusrahade osas lubab ta esitada noorema lapse isa vastu uue nõudeavalduse, samuti taotleb kolmele lapsele nende isalt makstava elatusraha suurendamist ning võtab ka ennast töötuna arvele. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seisukohad ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt kohtumenetluses täiendatud ja täpsustatud nõude ulatuses ning kuulub selles ulatuses ka täielikult rahuldamisele. Pooltevahelised võlasuhted tulenevad nende vahel kommunaalteenuste osutamiseks sõlmitud lepingutest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. Hageja on osutanud kostjale veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenust, samuti müünud soojusenergiat korteri kütmiseks. Kostja on vastavaid teenuseid tarbinud, kuid jätnud hagejale nende eest tasumata. Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole täitnud lepinguid korrektselt ning on jäänud hageja ees hageja poolt kohtus täpsustatud summas võlgnevusse. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt selle kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole hageja nõutud viivisnõude arvestamise aluseid ega määra vaidlustanud. Eeltoodud asjaoludel ning kohtumenetluses hageja poolt täpsustatud ulatuses on hageja nõue kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 70 824.85 krooni, millest põhivõlg moodustab 43 757.15 krooni, leppetrahv 3 655.30 krooni ning 23 412.40 krooni moodustab kohtusse pöördumisel sissenõutavaks muutunud viivis.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja on tasunud samas nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 28.11.2008 summas 354 krooni (maksekorraldus nr 657). Kostja vastuväitest tulenevalt hagimenetluses hagi esitamisel on hageja täiendavalt tasunud riigilõivu 11.03.2009 summas 1262 krooni ning 01.04.2009 summas 5884 krooni.

Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus veel TsMS § 442; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 4. juulil 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.