Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Eelnev menetluse käik 24.09.2008 otsusega rahuldas Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Töövaidluskomisjon AÜ’i avalduse Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) vastu ning mõistis avaldajale välja tulemuspalga 6720 krooni. Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule tulenevalt ITLS § 24 lg 4 taotluse avaldajate poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagiavalduse asjaolud ja nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista 2007 aasta eest aastatulemuspalk summas 6720 krooni ja menetluskulud. Esitatud hagiavalduse kohaselt hageja töötas RMK-s 24.10.2006 töölepingu alusel asjaajajana Valga metskonnas Valgamaal. Hageja tööleping lõpetati 31.01.2008 TLS § 86 p 3 alusel töötajate koondamise tõttu seoses RMK-s dokumendihalduse ja personalitöö ümberkorraldamisega ja metskondade asjaajajate ametikohtade koondamisega. Vastavalt töölepingu nr. 87 lisa nr. 1, 02.01.2007 sõlmitud töölepingumuutmise kokkuleppe p. 4.2 alusel oli alates 01.01.2007 hageja põhipalk 5600 krooni kuus palgaastmestiku 8. astme järgi. Töölepingu p 4.1 alusel rakendatakse hagejale kollektiivlepingut ja tema palgatingimused peavad vastama Eesti Metsatöötajate Ametiühingute ja Riigimetsa Majandamise Keskuse kui tööandja poolt sõlmitud kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppele. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu kui töötajaid esindava ühingu ja RMK kui tööandja vahel sõlmitud kollektiivlepingu punkt 4 alusel jõustub leping 01.01.2007 ja kehtib kuni 31.12.2008. Kollektiivleping laieneb kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul. Kollektiivlepingu lisana nr 1 on sõlmitud töötajate 2007 palgatingimuste kokkulepe, mis kehtib 01.01.2007-31.12.2007 ja nimetatud palgatingimuste kokkuleppe nr 5.2.1 alusel tulemuspalk on lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest ja palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.2 teise lõike kohaselt heade koondtulemuste saavutamise korral makstakse kõigile töötajatele RMK aastatulemuste tulemuspalka. RMK töötajate 2007 palgatingimuste kokkuleppe punkt 9.1 alusel tulemuspalka RMK aastatulemuste eest makstakse kogu RMK heade töötulemuste korral, kui eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja punkt 9.3 alusel RMK aastatulemuste eest tulemuspalgafondi määrab RMK nõukogu ja maksmine toimub RMK juhatuse esimehe käskkirja alusel. RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirja nr 2-50/6 punkti 1 alusel on otsustatud maksta RMK põhikohaga töötajatele tulemuspalka kostja 2007 töötulemuste eest 10% töötaja 2007 põhipalgast. Eeltoodu alusel hageja on seisukohal, et kostja peab talle välja maksma aastatulemuspalga 2007 töötulemuste eest 10% hageja 2007 põhipalgast. 15.04.2008 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus 2007 aastatulemuspalk välja maksta põhjendusel, et 2007.a. RMK töötulemused olid head ja hageja andis sellesse oma panuse. Hagejale ei ole siiani tulemuspalka välja makstud. RMK 06.05.2008 kirjaga nr 2-1/738 keeldus hageja tulemuspalga väljamaksmisest, kuna tulemuspalga väljamaksmine juhatuse esimehe käskkirja nr 2-50/6 alusel on kohaldatav RMK töötajatele, kes peavad olema kostjaga töölepingulises suhtes tulemuspalga väljamaksmise hetkel. Hageja tööleping lõppes 31.01.2008 ja ta ei olnud kostjaga töölepingulises suhtes 28.03.2008, s.o. 2007.a. aastatulemuspalga väljamaksmise hetkel. Teise vastuväitena märkis kostja, et hagejale maksti töölepingu lõpetamisel täiendavalt seaduses ettenähtule hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kostja vastuses sisaldub ka tööandja seisukoht, et kui hageja on õigustatud saama aasta tulemuspalka, siis on hageja aastatulemuspalga suuruseks 6720 krooni. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega ja leiab, et kostja keeldumine on vastuolus kollektiivlepingu puntiga 11, mille kohaselt palgatingimuste kokkulepe sõlmitakse igaks

kalendriaastaks eraldi. Seega 2007 palgakokkuleppe osas ei ole mõeldud töötamist 2008. Kollektiivlepingus puudub vastavasisuline piirang selle kohta, et töötaja peaks olema kostjaga töösuhtes aastatulemuspalga väljamaksmise hetkel, s.o. järgmisel aastal, juhul kui väljamaksmine toimub pärast selle aasta lõppemist, mille eest tulemuspalka makstakse. Kollektiivlepingu punkt 4 mõte ei ole piirangute seadmine, et aastatulemuspalga saamiseks peaks töötaja olema töösuhtes väljamaksmise hetkel, vaid selle punkti mõte on töötajate kaitse selles, et tööandja peab kõikidele töötajatele tagama kollektiivlepingu tingimuste täitmise kokkulepitud kujul, sealhulgas töötajatele, kes ei ole ametiühingu liikmed. Kollektiivlepingu teine pool, s.o. Eesti Metsatöötajate AÜ mõistis palgatingimuste kokkuleppe punkti 5.2. ja punkti 9 sisu nii, et aasta tulemuspalga peavad saama kõik töötajad, kes töötasid terve 2007. aasta ning samaaegselt kehtib piirang, et töötajal ei tohi olla distsiplinaarkorras karistust. Kollektiivlepingu punktide 4 ja 11 ja kollektiivlepingu lisana 1 sõlmitud palgatingimuste kokkuleppe punktide 5.2.1, 5.2.2 lg 2 ja p 9 koosmõjust tuleneb, et palgakokkuleppe mõte on selles, et arvesse võetakse töötamine 2007.a., s.o. kalendriaastal, mil kostja eelarvega kavandatud kasumi eesmärk on ületatud ja mil töötaja sellesse oma panuse andis, mitte töötamine järgmisel aastal, juhul kui väljamaksmine toimub hiljem. RMK juhatuse esimehe 20.01.2008.a. käskkirja nr 2-59/1 alusel maksti töölepingu lõpetamisel hagejale lõpparve koosseisus täiendavalt hüvitust selle eest, et hageja pidi lühikese tähtaja jooksul lõpetama oma struktuuriüksuse dokumendihalduse toimingud õigeaegselt ja korrektselt. Hagejale teatati töölepingu lõpetamisest 31.01.2008 alles 04.01.2008.a. Seega pidi hageja tegema 2008.a. jaanuaris oma tavapärase – lepingujärgse töö ning peale selle lisaks tavapärasele tööle tegema ka lisatööd oma struktuuriüksuse dokumendihalduse lõpetamisega seonduvate toimingute näol. 2008.a. jaanuaris pidi hageja tööd tegema suure pingega ja intensiivsusega ning töötama regulaarselt üle tööaja. Sellise suure koormusega töötama nõustus hageja tingimusel, et kostja lubas jaanuarikuu töö eest tasuda tavalisele kuupalgale lisaks veel täiendavat ühe kuupalga. See lisatöö eest lõpparve koosseisus makstud tasu ongi makstud täiendava töölepingu lõpetamise hüvitusena 2008 jaanuarikuu lisatöö eest. Täiendavalt makstud üks kuupalk ei ole makstud 2007 töötulemuste eest, mis on tõendatud ka RMK juhatuse esimehe 29.01.2008.a. käskkirjaga nr. 254/1. Seega palgaseaduse mõttest tulenevalt ei saa töölepingu lõpetamise hüvitus asendada tööga väljateenitud palka. Saamata palga saamise ja nõudmise õigus ei ole palgaseaduse mõtte kohaselt seatud sõltuvusse töösuhte lõppemisest või kehtivusest väljamaksmise ajal. Hageja poolt olid täidetud kõik palgatingimuste kokkuleppes sätestatud tingimused ja kriteeriumid. Hageja töötas terve 2007 aasta ja andis oma 2007 aasta tööga oma panuse RMK 2007 aasta kasumi ületamisse. Ei kollektiivlepingus ega palgatingimuste kokkuleppes ega üheski muus otsuses ei ole sätestatud kostja poolt esitatud tingimust nagu oleks hageja pidanud väidetavalt olema kehtiva töölepinguga töösuhtes 28.03.2008.a. või tulemuspalga väljamaksmise hetkel. Hageja palub välja mõista kostjalt 2007 aasta eest aastatulemuspalga 6720 krooni TLS §-de 1, 49 p. 2 alusel, see on 10 % 2007 aasta põhipalgast ( 12 x 5600 = 67 200 x 10 % = 67200). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja töötas RMK-s alates 24.10.2006 kuni 31.01.2008, mil temaga tööleping lõpetati TLS § 86 p. 3 alusel koondamise tõttu. Lõpparve koosseisus maksti hagejale kollektiivsest koondamisest tulenevalt vastavad hüvitised; töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest keskmine palk 21 tp eest 9857 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitis 1 keskmise kuupalga ulatuses 9937 krooni ja 1 keskmine kuupalk maksti Töötukassa poolt. Lisaks seadusest tulenevatele hüvitistele maksti avaldajale veel tööandja-poolset hüvitist keskmise kuupalga ulatuses 9937 krooni.

ga 28.03.2008 lõppenud, siis ei olnud ta isikute ringis, kellel olnuks õigus saada tulemus-palka 2007 töötulemuste eest. Kostja vastuväite kohaselt asjaajaja ametikoht likvideeriti 01. jaanuarist 2008.a. ja sellest ajast oli metskonna asjaajamine metsaülema või tema poolt määratud isiku täiendav ülesanne. Ametikoha koondamisest sai AÜ teada 04.12.2007.a. ja 2007.a. dokumendihalduse toimingute sujuvaks üleandmiseks ja lõpetamiseks anti aega 1 kuu, mistõttu oli asjaajajate töö sisuks asjaajamise üleandmine ja 2007.a. toimikute ettevalmistamine arhiveerimiseks, mis ei olnud uus ega täiendav töö. Seega tegemist ei olnud lisatööga, kuivõrd asjaajamine tuleb kokku võtta igal aasta lõppedes. Kostja väitel, kuna RMK nõukogu oli teatanud, et 2007 töötulemuste eest tulemuspalga maksmine või mittemaksmine otsustatakse pärast 2007 töötulemuste auditeerimist oletatavasti 2008 märtsikuus, mil koondatavate asjaajajatega on töösuhted lõppenud, siis otsustas juhatus maksta koondatavatele töötajatele nende poolt 2007 jooksul tehtud töö äramärkimiseks töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitist. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis. Juhatus otsustas 2007 tehtud töö tunnustamiseks maksta asjaajajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse dokumendihalduse toimingud õigeaegselt ning korrektselt, töölepingu lõpetamisel täiendavalt hüvitist. Kui 2007 tulemuspalk RMK töötajatele oli 10 % põhipalgast, siis koondatud töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007 töötulemuste eest makstud summad olid sellest suuremad. Ei metsaülema teates ega juhatuse otsuses pole väidetud, et nimetatud täiendatud hüvitist makstakse seoses suurema töökoormusega või täiendavate tööülesannete täitmisega, vaid hüvitise maksmine oli seotud struktuurüksuse raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamisega. Nimetatud toimingud, mis oli vaja lõpetada, hõlmasid 2007 töö lõpetamist. Kostja on seisukohal, et hagejale maksti lõpparvena TLS § 74 kohaselt välja kõik summad, mis hagejal oli saada. Kostjal oli kollektiivlepingust tulenev kohustus maksta aasta tulemuspalka, kui olid täidetud kõik selleks sätestatud tingimused. RMK, lähtudes kollektiivlepingust, otsustas maksta tulemustasu oma töölepingulises suhtes olnud töötajatele ja on selle maksmise üldised põhimõtted sätestanud RMK töötajate palgatingimuste kokkuleppes. Tulemustasu maksmise lõplik otsustamine oli RMK nõukogu ja juhatuse esimehe pädevuses ning see 28.03.08 käskkirjaga ka fikseeriti. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud Palgaseaduse (PaS) § 31 lg 5 nõuet s.t. et hagejatele on kogu palk välja makstud. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu olnuks kostja otsus siduda tulemuspalga maksmine sõltuvusse töölepingulise suhete olemasoluga tulemuspalga maksiste otsuse tegemise ajal, vastuolus PalS ja VÕS põhimõtetega. Maakohtu põhjendused Hageja AÜ töötas alates 24.10.2006 töölepingu alusel asjaajajana Riigimetsa Majandamise Keskuses (edaspidi RMK) Valga metskonnas Valgamaal. Hageja tööleping lõpetati 31.01.2008.a. TLS § 86 p 3 alusel töötajate koondamise tõttu seoses RMK-s dokumendihalduse ja personalitöö ümberkorraldamisega ja metskondade asjaajajate ametikohtade koondamisega. Hageja esitas töövaidluskomisjonile nõude saamata jäänud 2007 aasta tulemuspalga väljamõistmiseks. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24.09.2008.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-02/1783-2008 mõisteti tööandjalt RMK-lt hageja AÜ’i kasuks välja tulemuspalk 6720 krooni. RMK esitas kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

ITLS § 24 lg. 4 ja 25 kohaselt on pärast töövaidluskomisjoni otsust töövaidluse läbivaatamisel hagimenetluse korras hagejaks töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostjaks kohtule taotluse esitanud pool. Seega on AÜ käesolevas hagis hageja ja RMK kostja. Hageja nõudeks käesolevas asjas on välja mõista kostjalt saamata jäänud tulemuspalk summas 6720 krooni .

2007 aasta

Kostja hagi ei tunnista, leiab selle olevat põhjendamatu ja palub jätta hagi rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Vaidlust ei ole selles, et AÜ töötas RMK-s 24.10.2006 töölepingu alusel asjaajajana Valga metskonnas Valgamaal (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/17832008 toimik lk nr 5-7) ja tööleping on lõpetatud 31.01.2008 seoses koondamisega, millest teatati hagejale ette 04.01.2008 kirjaga (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.202/1783-2008 toimik lk. 10-11). Töölepingu lõpetamisest seoses koondamisega on hagejale kirjalikult ette teatatud 04. jaanuaril 2008.a. Töölepingu nr. 87 lisaga nr. 1 on 02.01.2007 pooled allkirjastanud töölepingu muutmise kokkuleppe alates 01.01.2007.a. Nimetatud lisa punkti 4.2. kohaselt on hageja põhipalk 5600 krooni palgaastmestiku 8 astmel vastavalt Palgatingimuste kokkuleppele. RMK kollektiivleping kehtib 01.01.2007.a. kuni 31.12.2008.a. Kollektiivlepingu lisaga nr. 1 on kindlaks määratud RMK töötajate 2007.a. palgatingimused ajavahemikul 01.01.2007 kuni 31.12.2007 (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/1783-2008 toimik lk 8, 28-32, 41-47). TLS § 14 kohaselt võib töötajale seaduse või haldusaktiga antud õigusi laiendada kollektiiv- ja töölepinguga, samuti tööandja ühepoolse otsusega. RMK teatisest nr. 2-1/2, 4.01.2008 nähtuvalt on RMK ära näidanud töölepingu lõpetamise aluse ja põhjendanud töölepingu lõpetamise vajadust TLS § 87 lg. 11 järgi ja teavitanud hagejat lõpparve koosseisus täiendava hüvitise 1 kuu palga ulatuses maksmise tingimustest. Täiendavat hüvitist maksab RMK juhul, kui hageja lõpetab oma struktuuriüksuse asjaajamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt ja töö on vastu võetud. Hüvitise maksmise otsus on vastu võetud RMK juhatuse esimehe käskkirjaga nr 2-59/1, 29.01.2008 (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/1783-2008 toimik lk 11-12). Seega on RMK oma ühepoolse otsusega hagejale ette näinud hüvitise uuremad määrad võrreldes TLS § 90 lg. 1 sätestatuga ning on hüvitise lõpparve koosseisus hagejale välja maksnud, kuna hüvitise maksmine suuremas määras oli eelnevalt kokku lepitud. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamisel täiendava hüvitise maksmises struktuuriüksuse asjaajamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest ajavahemikul

palgatingimuste kokkuleppe punkti 5.2.1. järgne tulemuspalk ning täiendava hüvitise teistmoodi nimetamiseks puudub nõukogu otsus RMK töötajatele 2007.a. töötulemuste eest tulemuspalga maksmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale on selgitatud täiendava hüvitise seost 2007 aasta töötulemustega. Kohus leiab, et hageja on õigel seisukohal, et töölepingu lõppemine ei võta töötajatelt õigust nõuda väljateenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ettenähtud aastatulemuste tulemuspalk. Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt pidid palgatingimused vastama kollektiivlepingule ja palga kokkuleppele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007 palgatingimuste punkt 5.2.1. kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Punkti 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; punkti 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. Punkt 9.4 näeb ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta. Hageja osas punktis 9.4 toodud piiranguid ei esinenud ja seega ei saanud kostja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada. Asjaolu, et 2008.a. jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale (RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirja nr 2-50/6) ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista hageja õigust saada tulemuspalka, mille maksmine oli kollektiivlepingus ette nähtud ja hageja oli täitnud selle maksmiseks püstitatud näitajad ja tingimused. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel. Palgaseaduse (PalS) § 2 lg 1 sätestab palga mõiste, mille kohaselt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse– või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kohus on seisukohal, et vaidlusalust tulemuspalka tuleb käsitleda kui PalS § 2 lg 4 ettenähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Kohus leiab, et palgatingimuste kokkuleppe punktide 5.2.2 ja p 9 alusel on hageja õigustatud saama 2007 aasta töötulemuste eest tulemuspalka sõltumata sellest, millal see välja maksti. Vaidlust ei ole selles, et hageja tulemuspalk on arvestuslikult 6720 krooni, millele RMK viitab ka oma 06.05.2008 kirjas nr 2-1/738 hagejale (Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/1783-2008 toimik lk 15). Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ettenähtud suuruses tasu ja sama § p 7 kohaselt on tööandja kohustatud täitma kollektiivlepingus ette nähtud kohustusi. Asjaolu, et tööandja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitust, ei vabasta tööandjat kollektiivlepingust tulenevast kohustusest 2007 aasta töötamisega oma panuse andnud hagejale tulemustasu maksmisest. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees K P , kes oli Riigimetsa Majandamise Keskuse töötajate 2007 palgatingimuste kokkuleppe osapooleks, on 18.08.2008 hageja järele-pärimisele saadetud vastuses selgitanud nimetatud kollektiivlepingu olemust ja eesmärki (Tööinspektsiooni

Lõuna inspektsiooni töövaidlusasja nr 9.2-02/1783-2008 toimik lk 104-106). K P ’e, kui palgatingimuste kokkuleppe allkirjastaja, tõlgenduse kohaselt „Töötajad koondati jaanuarikuus 2008, valdavalt oli töösuhte lõpetamise kuupäevaks 31.01.2008, mis tähendab, et aastal 2007 olid nad tööandjaga töösuhtes ning andsid panuse ettevõtte heade koondtulemuse saavutamise nimel Palgatingimuste kokkuleppe p.5.2.2 ja 9.1 mõttes. PalS § 2 lg 1 ja lg 4 tulenevalt on tööandja kohustatud töötajale töö eest palga välja maksma vastavalt töö- või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel“. Seega puudub vaidlus selle üle, et hageja töötas kogu 2007 aasta ja andis oma panuse RMK-s 2007 aasta heade aastatulemuste kujunemisel. Kostja väide, et varasematel aastatel ei ole ükski endine töötaja tulemustasu nõudnud, ei puutu antud asjasse. 2007 kollektiivlepingust ja palgatingimustest tulenevalt on hageja õigustatud oma õigusi kasutama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2007.a. tulemuspalk arvestuslikus summas 6720 krooni (12 x 5600 = 67 200 x 10 % = 67200). Töövaidluse läbivaatamine on mõlema poole jaoks riigilõivuvaba Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.