A. Ü. hagi Eesti Vabariigi vastu (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) saamata jäänud tulemuspalga saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. Ü. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX X,
XXXXXXX,
XXXXX
XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXXXX,
lepinguline esindaja Siiri Grünbaum (Vabaduse plats 6-404, 71020 Viljandi) Kostja: Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, registrikood 70004459, asukoht Viljandi mnt 18b, 11216 Tallinn), lepinguline esindaja Thea Rohtla (OÜ Labour Consulting Tööõigusbüroo, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.05.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellatsioonimenetlused kulud jätta apellandi Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Asjaolud ja menetluse käik
1.4.09.2008 otsusega rahuldas Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Töövaidluskomisjon A. Ü. avalduse Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) vastu ning mõistis avaldajale välja tulemuspalga 6720 krooni. Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-st 4 taotluse avaldaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 2007. aasta eest tulemuspalga summas 6720 krooni ja menetluskulud.
3.Hageja töötas RMK-s 24.10.2006 töölepingu alusel XXXXXXXXXXX Valga metskonnas, Valgamaal. Hageja tööleping lõpetati 31.01.2008 TLS § 86 p 3 alusel töötajate koondamise tõttu seoses töö ümberkorraldamisega.
4.Kollektiivlepingu lisana nr 1 on sõlmitud töötajate 2007. aasta palgatingimuste kokkulepe, mille p 9.1 alusel makstakse tulemuspalka RMK aastatulemuste eest. RMK juhatuse esimehe 28.03.2008 käskkirja nr 2-50/6 p 1 alusel on otsustatud maksta RMK põhikohaga töötajatele tulemuspalka 2007. aasta töötulemuste eest 10% töötaja 2007. aasta põhipalgast. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et kostja peab talle välja maksma aastatulemuspalga 2007. aasta töötulemuste eest 10% hageja 2007 põhipalgast. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi. Kohus leidis, et pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamisel täiendava hüvitise maksmises struktuuriüksuse asjaajamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest ajavahemikul 08.01.2008 kuni 31.01.2008, mitte 2007. aastatulemuste eest tulemuspalga maksmises.
7.Kostja ei ole selgitanud hagejale, et lõpparve koosseisus makstav täiendav hüvitis 2 kuu keskmise palga ulatuses on sisuliselt 2007. aasta jooksul tehtud töö äramärkimiseks või palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1. järgne tulemuspalk. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale on selgitatud täiendava hüvitise seost 2007. aasta töötulemustega.
8.Töölepingu lõppemine ei võta töötajatelt õigust nõuda väljateenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ettenähtud aastatulemuste tulemuspalk.
9.Hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt pidid palgatingimused vastama kollektiivlepingule ja palga kokkuleppele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta palgatingimuste p 5.2.1. kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest. Punkti 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade
koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; p 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. Punkt 9.4 näeb ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta. Hageja osas p-s 9.4 toodud piiranguid ei esinenud ja seega ei saanud kostja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada.
10.Asjaolu, et 2008. aastal jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista hageja õigust saada tulemuspalka, mille maksmine oli kollektiivlepingus ette nähtud ja hageja oli täitnud selle maksmiseks püstitatud näitajad ja tingimused. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel.
11.Vaidlusalust tulemuspalka tuleb käsitleda kui palgaseaduse (PalS) § 2 lg-s 4 ettenähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu. Palgatingimuste kokkuleppe p-de 5.2.2 ja p 9 alusel on hageja õigustatud saama 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka sõltumata sellest, millal see välja maksti. Vaidlust ei ole selles, et hageja tulemuspalk on arvestuslikult 6720 krooni. Apellatsioonkaebus
12.RMK ei nõustu maakohtuga selles, et hageja loeti õigustatud isikuks tulemuspalka saama ning mõisteti talle välja aasta tulemuspalk 6720 krooni. Ta palub tühistada maakohtu vaidlustatav otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule.
13.Apellant leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel, kohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.
14.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta kostja esmase põhjenduse tulemustasu mittemaksmise kohta. Kostja väitis, et Kollektiivleping ja selle lisaks olev Palgatingimuste kokkulepe kehtisid 28.03.2008 (tulemustasu maksmise otsustamise ajal) vaid sel ajal RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele ning kuivõrd hagejaga oli tööleping 31.01.2008 lõpetatud, siis ei kuulunud ta töötajate hulka, kellel olnuks õigus nimetatud tulemustasu saada.
15.Kohtu järeldus on ebaõige, nagu ei vabaneks tööandja töölepingu lõppemisel nendest kohustustest, millised olid tal tekkinud töötajate ees kollektiivlepingu alusel. Töölepingu lõppemisel lõpevad töölepingu pooltel teineteise suhtes kohustused (teha tööd ja maksta töölepingus või palgatingimustes sätestatud põhipalka).
16.Lisatasu ei muutu kunagi põhipalga osaks, mida töötajal on õigus igal ajal nõuda – selleks sätestas Kollektiivleping tingimused ning hageja neile pärast 31.01.2008 ei vastanud.
17.Kostja ei ole kunagi väitnud, nagu käsitlenuks ta täiendavat hüvitist kui tulemuspalka. Täiendava töölepingu lõpetamise hüvitist käsitleb kostja kui „hea tahte“ märki, millega tunnustas hageja 2007. aasta tööd. Seda hüvitist ei saanud käskkirjas nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus vastav RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid makstav summa otsustati siduda töötaja senise töötamise staažiga riigi metsamajandussüsteemis. Nõukogu otsuse kohaselt maksti RMK-s töötavatele isikutele 2007. aasta töötulemuste eest tulemuspalka 10% 2007. aasta põhipalgast. Koondatud töötajatele täiendava hüvitise nimetuse all 2007. aasta töötulemuste eest väljamakstud summad olid sellest oluliselt suuremad.
18.Kohus ei ole arvestanud ega hinnanud kostja seisukohti kollektiivlepingu tõlgendamise kohta ning seetõttu teinud ebaõiged järeldused VÕS § 29 lg-st 5. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §-s 75 sätestatud üldistest tõlgendusreeglitest. Selle järgi arvestatakse tahteavalduse tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kollektiivlepingu allkirjastamisel 2005. aastal ning hiljem, sh. ka 2007-2008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled isikutena, kel on õigus saada aasta tulemustasu, just töötajaid, kes selle maksmise ajal on RMK-ga töölepingulises suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning kaevatav kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, sealhulgas ka tõendite hindamise osas. Kolleegium ei tuvastanud kaebuses väidetud TsMS § 436 lg 1 ega ka § 442 lg 8 nõude rikkumist. Maakohus põhjendas, mis asjaoludel ta hagi rahuldas. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st-6 ei korda otsuses olevaid seisukohti.
21.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgnevat. Vastavalt kollektiivlepingu seaduse § 6 lg 1 p-le 1 võib kollektiivlepingus kokku leppida palga-tingimustes. Maakohus tuvastas, et hagejale laienes 2007.a. RMK kollektiivleping, milles olid kokku lepitud RMK töötajate palgatingimused lepingu lisas nr 1.
22.Vaidlusalusel perioodil kehtinud palgaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
23.Palgatingimuste kokkuleppe p 3.3 kohaselt on kollektiivlepingu pooled avanud tulemuspalga mõiste, mille kohaselt tulemuspalk on lisapalk, mida tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale vastavalt tööandja poolt kehtestatud palgatingimustele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta Palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1 kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest.
24.Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et nimetatud Kollektiivlepingu Palgatingimuste kokkuleppe lisa nr 1 p 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele. Lisa nr 1 p 9 sätestas tulemuspalga maksmise korra, mille p 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel.
25.RMK nõukogu 28.03.2008 koosoleku protokollist ilmneb, et otsuse punkti 2.2 kohaselt otsustati maksta 2007.a. Palgatingimuste kokkuleppe punkti 9 alusel kõikidele RMK töötajatele 2007.a tulemuste eest tulemuspalka 10 % töötaja 2007.a. põhipalgast (t.lk. 73-77). Seega ka nimetatud nõukogu otsuses on lähtutud Palgatingimuste kokkuleppe punktist 9.
26.Nimetatud lisa 1 punktist 9.4 ilmneb, et tulemuspalka ei olnud õigustatud saama töötajad, keda on jooksval aastal karistatud distsiplinaarkorras või kes on tulnud tööle jooksva aasta teisel poolel. Maakohus tuvastas, et hageja töötas kogu 2007.aasta ning ei ole esitatud ka väiteid, et hagejat oli karistatud distsiplinaarkorras. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et eelnimetatud Palgatingimuste kokkuleppest ei tulene alus hagejale tulemuspalga väljamaksmisest keeldumiseks.
27.Kostja on tuginenud nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses asjaolule, et 2007.a. tulemuspalga väljamakse otsustamise ajaks oli tööleping hagejaga lõppenud ning tegemist ei olnud enam kostja töötajaga.
28.Kolleegium nõustub maakohtuga, et 2007.a. majandusnäitajad tulenesid RMK töötajate tööpanusest ning väljamakse aluseks saab olla töösuhte olemasolu tulemuspalga arvestuse perioodil, mitte aga asjaolu, kas väljamakse otsustamise või selle maksmise ajal töösuhe jätkus või mitte. Vaieldamatult oli hageja RMK töötaja 2007.a ning andis oma panuse tööandja edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Seega oli hagejal õigustatud ootus 2007.a. tulemuspalga saamiseks ning teda tuli võrdselt kohelda teiste töötajatega, kellega koos oli oma panuse andnud 2007.a. heade töötulemuste saavutamiseks. Asjaolu, et kostja ei ole eelnevatel aastatel ka teistele töötajatele, kes lahkusid töölt enne väljamakse tegemist, tulemuspalka maksnud, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Riigimetsa Majandamise Keskuse kollektiivlepingule on ametiühingu esindajana alla kirjutanud K. Prozes. Eesti Metsatöötajate Ametiühingu 18.08.2008 kirjast nr 31, millele on alla kirjutanud K.Prozes, ilmneb, et Palgatingimuste kokkuleppes lepiti kokku, et tulemuspalga saamise õigus oli kõigil 2007.a. RMK-s töötanud töötajatel (Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasi nr. 2-02/1782-2008). Seega on kollektiivlepingu üks pooltest ka oma tahet selgitanud ning tõlgendanud seda sarnaselt hagejaga. Asjaolu, et apellant sellega ei nõustu, ei tähenda, et kohus on andnud kollektiivlepingule ja selle lisale ebaõige tõlgenduse.
29.Kostja väidetel on hagejale välja makstud suuremas ulatuses hüvitist, kui on seda hagis nõutud. Kolleegium leiab, et tööandja poolt koondamisele kuuluvale töötajale täiendava hüvitise maksmine on tööandja vabatahtlik otsustus ning see ei välista hageja nõuet 2007.a.tulemuspalga saamiseks. Arvestusliku tulemustasu suuruse osas pooltel vaidlust ei olnud. Seega on kohus põhjendatult hageja nõude rahuldanud.
30.Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
G. Kivinurm
E. Liiv
U. Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.