2-08-18888
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg
26. mai 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-18888
Tsiviilasi
OÜ PE(pankrotis, endine ärinimi OÜ A ) hagiavaldus OÜ A(endine ärinimi SCE ) vastu põhivõlgnevuse summas 2 621 860,95 krooni ja viiviste nõudes. 2 621 860,95 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
Hageja: OÜ PE(pankrotis, registrikood xxx), Hageja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Kalev M (OÜ Pankrotihalduribüroo M & Partnerid ); Hageja lepinguline esindaja Ingrid Kullerkann (Advokaadibüroo Leppik & Partnerid, ) Kostja: OÜ A(reg kood xxx, aadress xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige OK Kostja lepinguline esindaja: advokaat Janek V (AB Laus ja Partnerid ). 28.04.2009 Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Kalev M Hageja lepinguline esindaja Ingrid K Kostja esindaja advokaat Janek V
Rahuldada OÜ PE(pankrotis, endine ärinimi OÜ A ) hagiavaldus OÜ A(endine ärinimi SCE ) vastu põhivõlgnevuse summas 2 621 860,95 krooni ja viiviste nõudes. Mõista välja OÜ-lt A2 621 860,95 (kaks miljonit kuussada kakskümmend üks tuhat kaheksasada kuuskümmend krooni ja 95 senti) krooni, viivis kuni otsuse tegemiseni 1 034 662,50 (üks miljon kolmkümmend neli tuhat kuussada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti) krooni ja edasi viivist 0,03% põhinõudest OÜ PE(pankrotis) kasuks.
Menetluskulud jätta OÜ Akanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue OÜ PE(pankrotis) pankrot kuulutati välja 01.03.2007. Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et hagejale on suures ulatuses võlgu hagejaga seotud äriühing OÜ A. Hageja ainuosanikuks on OÜ SI, kelle ainuosanik on OK, kes on samaaegselt ka kostja juhatuse liige. Kostja on vastu võtnud hageja poolt teostatud töid, mille järgi on esitatud ja kostja poolt vastu võetud arved summas 2 061 745,81 krooni. Lisaks on hageja teostanud kostjale töid, mille kohta on tehtud teostatud tööde aktid, kuid arvet ei ole esitatud. Teostatud tööde aktide alusel on tasumata makseid 560 115,14 krooni ulatuses. Kokku on võlgnevus 2 621 860,95 krooni. Viivisvõlgnevus on 13.05.2008 seisuga 751 717 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2 621 860,95 krooni ja hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis 751 717 krooni ja edaspidi viivis arvestusega 0,03% põhivõlgnevuse suurusest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on hagejale tasunud vastavalt sõlmitud töövõtulepingutele, tehtud ja vastu võetud töödele ning aktsepteeritud arvetele. Hageja ei ole oma nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja ei ole esitanud pooltevahelist töövõtulepingut, mistõttu puudub hagejal alus kostjalt mingit raha nõuda. Hageja poolt esitatud aktid ja arved ei ole allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt. Jääb arusaamatuks, miks peaks kostja vastutama hagis loetletud arvete tasumise eest. Viivise arvestus on arusaamatu, kuna ei ole näha arvestuse käik. Viivise nõue on esitatud esmakordselt alles 3 aastat peale tööde väidetavat tegemist. Viivise summa väljamõistmisel palub kostja arvestada hageja pahatahtliku käitumisega ja vähendada sellest tulenevalt viivist. Juhul, kui kohus leiab, et hageja on tõendanud tööde tegemise ja kostjale üleandmise, siis kostja leiab, et tal puudub hageja ees võlgnevus. Nimelt 2004-2005 ehitati mitmeid objekte, mille elektritöid tegi A OÜ. Tellijad olid SCE OÜ ja T . 2004 oli T OÜ võlgnevus SCE OÜ-le 5 329 001,56 krooni. 2005 tegi SCE OÜ juhatuse liige OK ettepaneku T OÜ juhatuse liikmele RJvormistada T OÜ võlgnevuse vähendamiseks tasaarvelduse akt või kokkulepe T OÜ, A OÜ ja SCE OÜ vahel. Sügisel 2005 andis RJ loa ja korralduse OKile koostada ja kirjutada alla kokkulepe, mille kohaselt T tasub otse A OÜ-le elektritööde eest SCE asemel 3 000 000 krooni piires. Nimetatud kokkulepe sõlmiti 26.10.2005. Seega on kõik hagis nimetatud ehitusobjektid ja nende eest esitatud arved ja aktid hõlmatud 26.10.2005 kolmepoolse kokkuleppega, mille kohaselt nende objektide eest pidi A OÜ-le tasuma T OÜ, et likvideerida oma võlgnevust SCE ees. Seega SCE OÜ-l puudub kohustus nimetatud objektide eest tasuda A OÜ-le, kuna vastav kohustus on T OÜ-l kolmepoolse kokkuleppe alusel. Hageja seisukoht
Hageja vaidlustab nimetatud kolmpoolse kokkuleppe kui dokumentaalse tõendi ehtsuse ja esitab taotluse selle tõendina mittearvestamiseks. Dokumendi võltsitusele viitab asjaolu, et Nikolai Viralaineni poolt haldurile antud selgituste kohaselt ei ole Nikolai Viralaineni allkiri nimetatud kokkuleppel tema antud. Kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks Nikolai Viralaineni volitus hageja esindamiseks sellises tehingus. Kostja poolt esitatud tõendist ei nähtu, et kolmepoolse kokkuleppe sõlmimise tulemusena vabaneks kostja maksmise kohustusest. 28.04.2009 toimunud istungil jäi hageja haginõude juurde ja lisas, et viiviste võlg on kasvanud 1 025 439 kroonini. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ PE(pankrotis) pankrot kuulutati välja 01.03.2007 (tl 5-6). Lisaks ei ole vaidlust selles, et hageja ainuosanikuks on OÜ SI (tl 7-9), kelle ainuosanik on OK (tl 10-11), kes on samaaegselt ka kostja juhatuse liige (tl 12-13). Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kas kostja peab hagejale arvete alusel saadud töö eest maksma või sõlmisid pooled omavahelise kokkuleppe, millega määrati, et kostja kohustuse peab hagejale täitma kolmas isik OÜ T . Kohtule esitatud kokkuleppest (tl 186) nähtub, et T OÜ võlgneb SCE OÜ-le (praegune kostja) 5 329 001.56 krooni ja T OÜ tasub A OÜ-le (praegune hageja) tema poolt teostatud elektritööde eest SCE OÜ-le (praegune kostja) 3 000 000 krooni piires, kuid mitte hiljem, kui aasta jooksul, s.t hiljemalt 01.11.2006. Antud kokkuleppele on alla kirjutanud hageja esindajana Nikolai Viralainen, kostja esindajana OK ja T OÜ esindajana OK. Hageja väidab, et kostja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks Nikolai Viralaineni volitus hageja esindamiseks sellises tehingus. Kuivõrd Nikolai Viralainen ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal hageja juhatuse liige, samuti ei ole kohtule esitatud Nikolai Viralaineni volikirja hageja esindamiseks, on vaidlusalune kokkulepe tühine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et tal ei ole hagejaga sõlmitud lepingut, teisest küljest väidab kostja, et tööde eest pidi tasuma OÜ T . Kohtu arvates on kostja tunnistanud kohustuse olemasolu väitega, et
tööde eest pidi maksma kolmas isik ehk T OÜ. Kuivõrd kostja on tunnistanud kohustuse olemasolu, puudub vajadus hinnata ja võtta seisukoht hageja poolt esitatud tõendite osas, mis puudutavad kostja väidet, et hageja poolt esitatud aktid ja arved (tl 14-47, 95-96, 149) ei ole allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt. Samuti ei ole kokkuleppe tühisuse tõttu asjakohased kostja poolt esitatud saldoteatis (tl 181), kostja võlad hankijatele (tl 182-185) ega volikiri OK`ile (tl 187-188). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohus, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal pole kohustust maksta hageja poolt hagiavalduses nõutud võlgnevus. Kuna hageja oli tehtud töö üleandmisega lepingujärgse kohustuse täitnud ja kostja keeldus tehtud tööde eest maksmast, siis rikkus viimane sellega lepingust tulenevat omapoolset kohustust. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 621 860,95 kooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega on kohtul diskretsiooniõigus otsustada hageja ja kostja huve kaaludes viivise alandamise üle. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuivõrd Riigikohus on 14.06.2005 otsuses nr 3-2-1-66-05 rõhutanud, et kui viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Seega asub kohus seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud nimetatud asjaolu, on põhjendatud välja mõista kostjalt ka viivis. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt välja viivis kuni otsuse tegemiseni 1 034 662,50 krooni ja edasi viivist 0,03% põhinõudest hageja kasuks. Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.