Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Asjaolud ja hageja nõue

Kohtule 29.07.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt algatati OÜ C pankrotimenetlus 03.02.2005. a ning pankrot kuulutati välja 26.04.2005. a. Kostja on OÜ C(pankrotis) juhatuse liige. Hageja sai 21.08.2003. a Bulgaariast viis alust kilekotte väärtusega 102 141 krooni. Kauba kohale toimetamise eest maksis hageja OÜ R 15.09.2003. a 33 823 krooni ja kauba müüjale 03.07.2003. a ettemaksu 118 864 krooni, seega kokku 152 687 krooni. Hageja sai 05.08.2003. a Leedust 428 kasti juustu väärtusega 103 683 krooni, mille eest oli 29.07.2003. a ettemaksuna tasutud 98 482.99 krooni ja kauba kohale toimetamise eest AS A 07.10.2003. a 5500 krooni. 13.08.2003. a tasus hageja Rootsi firmale M AB ettemaksu kaupade eest 102 390 krooni. Hagejale saabus Rootsist, M AB-lt ajavahemikul 24.07.2003. a kuni 09.02.2004. a kaupu 145 557 krooni väärtuses. Kõik eelpool nimetatud kaubad kogusummas 402 227 krooni on kostja tollilaost välja võtnud, kuid jätnud need hagejale üle andmata. Neid kaupu ei ole müüdud hageja majandustegevuses, mistõttu hageja ei ole saanud kaupade eest tasutud ostuhinda ega teeninud kasumit. Hagejal on tekkinud kahju. Kostja hageja juhatuse liikmena korraldas hageja majandustegevust ja käsutas tema käibevahendeid ning oli kohustatud käsundi täitmisena saadu hagejale üle andma. Hageja nõue on suunatud kostja kui osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisena tekitatud kahju hüvitamisele ÄS § 187 lg 1, VÕS §§ 127, 128, 626 lg 1 ja TsÜS § 35 alusel. Kostja vastus Kohtule 26.01.2009. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kostja ei olnud väidetava kahju tekitamise ajal enam OÜ C juhatuse liige. Kostja valiti hageja juhatuse liikmeks 19.04.2000. a. seadusega ettenähtud aeg sai läbi 19.04.2003. a. Hagi on põhjendamatu ka seetõttu, et hagiavalduses märgitud kaubad on lahti tollitud tollimaakleri poolt hageja volikirja alusel ja hageja lattu toimetatud sama transpordivahendiga. Kaupade toimetamist hageja lattu kinnitab 01.04.2005. a. inventuuri akt, mis koostati ajutise pankrotihalduri I Proosi poolt. 24.07.2003. a kaubadeklaratsiooni järgi saabunud kilekottide ja paberkottide osas on nõue aegunud, kuna on möödunud 5 aastane hagi aegumise tähtaeg. Kohtuistung Kohtuistungil 04. mail 2009. a jääb kostja esitatud vastuväidete juurde. Raamatupidamisdokumendid on üle antud. Kostja tegevus juhatuse liikmena oli lõppenud hagiavalduses toodud perioodil. Kaup on müüdud, raha laekus panka hageja arvele. Isegi kui JS pidada juhatuse liikmeks on hagi aegunud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. OÜ C(pankrotis) pankrotimenetlus algatati võlausaldaja AS S avalduse alusel 03.02.2005. a, pankrot kuulutati välja 26.04.2005. a. Pankrotiotsus jõustus 25.08.2005. a. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale juhatuse liikme kohtuste täitmata jätmisega kahju tekitanud sellega, et kaubad kogusummas 402 227 krooni on kostja tollilaost välja võtnud, kuid jätnud need hagejale üle andmata. Kostja hageja juhatuse liikmena korraldas hageja majandustegevust ja käsutas tema käibevahendeid ning oli kohustatud käsundi täitmisena saadu hagejale üle andma.

Kostja vastuväite kohaselt ei olnud ta vaidlusalusel perioodil juhatuse liige. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude väidetavalt perioodil 24.07.2003. a kuni 09.02.2004. a tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 17-24). Äriseadustik §184 lg 2 kohaselt juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Kostja valiti juhatuse liikmeks 19.04.2000. a osanike otsusega, kanne registrisse tehti 08.05.2000. a (tl 58). ÄS § 184 lg 2 järgi lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. Kohus nõustub kostjaga selles, et Äriseadustiku § 184 lg-s 2 on ette nähtud juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue ja seadus välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes tema kohustused juhatuse liikmena lõpevad. ÄS § 184 lg 1 kolmanda lause järgi peab juhatuse liikmeks valimiseks olema isiku nõusolek. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega oleks hageja pidanud käesolevas menetluses esitama tõendid selle kohta, et kostja jätkas juhatuse liikmena tegutsemist ka pärast 19.04.2003. a. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole, kuigi hageja pankrotihaldurina on hageja esindajal juurdepääs kõigile äriühingut puudutavatele dokumentidele. Kuna käesolevas menetluses ei ole tõendeid esitatud selle kohta, et JS oli C(pankrotis) juhatuse liige ajavahemikul 24.07.2003. a kuni 09.02.2004. a ei kuulu OÜ C(pankrotis) hagiavaldus juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata eeltoodud põhjendustel, et pea kohus vajalikuks analüüsida kostja poolt esitatud hagi aegumise vastuväidet. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Harju Maakohtu 08.12.2007. a määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu 19 750 krooni tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.