Kinnitada võlgniku L.M.-i suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt: B2 Impact OÜ (sõlmitud L.M.-i ja Multitude Bank p.l.c vahel, lepingu nr CLS-EE25595) 2531,05 eurot, millest 2352,66 eurot on põhinõue ja 178,39 eurot kõrvalnõuded. B2 Impact OÜ (sõlmitud L.M.-i ja Omaraha OÜ vahel, lepingu nr S246583696) 966,46 eurot, millest 882,28 eurot on põhinõue ja 84,18 eurot kõrvalnõuded. B2 Impact OÜ (sõlmitud L.M.-i ja Omaraha OÜ vahel, lepingu nr S236435631) 546,56 eurot, millest 506,61 eurot on põhinõue ja 39,95 eurot kõrvalnõuded. BB Finance OÜ (lepingu nr 1706332734622) 3174,22 eurot, millest 2806,38 eurot on põhivõlgnevus ja 367,84 eurot kõrvalnõuded; Bondora AS (lepingu nr 4268769) 260,21 eurot, millest 230,64 eurot on põhivõlgnevus ja 29,57 eurot kõrvalnõuded; AS LHV Finance (lepingu nr 5138333) 2151,56 eurot, millest 1959,95 eurot on põhivõlgnevus ja 191,61 eurot kõrvalnõuded;
Kohtutäitur Oksana Kutšmei (täiteasi nr 084/2025/2617) 8,74 eurot, mis on kohtutäituri tasu.
2.Kohus lõpetab E.M.-i suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, kuna tal puuduvad kohustused, mida võlgade ümberkujundamise menetlusse kaasata.
3.Kinnitada L.M.-i suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel: Võlausalda ja
Kohustuste kogusumm a/põhisum ma/kõrvaln õuded
Kohustus e tasumise sagedus
Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ kuupäev, millest alates hakatakse makseid teostama
Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR
Kohustuste täitmise summa kokku EUR
Kohustuse täitmise ulatus %-des / põhinõude täitmise ulatus %-des
1
B2 Impact OÜ (Multitude Bank p.l.c)
2531,05/ 2352,66/ 178,39
1x kuus/1
2.kp
20/12.02.202612.09.2027
19/126,55 1/126,60
2531,05
100/100
2
B2 Impact OÜ (Omaraha OÜ)
966,46/882 ,28/84,18
1x kuus/1
2.kp
20/12.02.202612.09.2027
19/48,32 1/48,38
966,46
100/100
3
B2 Impact OÜ (Omaraha OÜ)
546,56/506 ,61/39,95
1x kuus/1
2.kp
20/12.02.202612.09.2027
19/27,33 1/27,29
546,56
100/100
4
BB Finance OÜ
3174,22/ 2806,38/ 367,84
1x kuus/1
2.kp
20/12.02.202612.09.2027
19/158,71 1/158,73
3174,22
100/100
5
Bondora AS
260,21/230 ,64/29,57
1x kuus/
12.kp
20/12.02.202612.09.2027
19/13,01 1/13,02
260,21
100/100
6
AS LHV
finance
2151,56/19 59,95/191, 61
1x kuus/
12.kp
20/12.02.202612.09.2027
19/107,58 1/107,54
2151,56
100/100
7
Kohtutäitu r Oksana Kutšmei
8,74/8,74/0
1x kuus/1
2.kp
1/12.02.2026
1/8,74
8,74
100/100
KOKKU
9638,81/87 47,26/891, 55
1/490,24 18/481,50 1/481,56
9638,81
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
5.Kohustada L.M.-i esitama usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta järgmiste kuupäevadeks: 01. augustiks 2026.a , 01.
veebruariks 2027.a ja 01. oktoobriks 2027.a. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 20. oktoobriks 2027.a esitada kohtule aruanne.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
7.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaostus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Annika Rau tasuks 715 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 715 eurot tuleb välja maksta L.M.-i ja E.M.-i poolt tasutud ettemaksust.
3.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta Avitase OÜ arveldusarvele nr EE761010220233760220. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.L.M. esitas 27.06.2025 kohtule maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-10155). Kohus võttis avalduse 29.07.2025.a määrusega menetlusse ning määras võlgniku usaldusisikuks Annika Rau. E.M. esitas 31.07.2025 kohtule maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-12433). Kohus võttis avalduse 21.08.2025.a määrusega menetlusse ning liitis selle ühisesse menetlusse tema abikaasa L.M.-i maksejõuetusavaldusega. Kohus määras liidetud tsiviilasjade numbriks 2-25-10155. 01.09.2025.a määrusega määras kohus E.M.-i usaldusisikuks Annika Rau.
2.Avalduste kohaselt soovisid võlgnikud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnike varasuhteks on ühisvara. Võlgnikel ei ole ülalpeetavaid. L.M.-i sissetulekuteks on töötasu 1000 eurot ja pension 560 eurot, kokku 1560 eurot. Kuludeks 1560 eurot ning kohustusi on 14 110,05 eurot. L.M. selgitas, et tema nimel on hulga laene võtnud tema enda tütar, kes aitas võlgnikul kasutada internetiteenuseid. Tütre käes olid tema Smart-ID paroolid ja muud andmed. Tal puudus teadmine laenudest. Tütar tegi talle uue e-posti aadressi ja lasi luua pangakontod LHV panka. Ta sai laenudest teada selle aasta jaanuaris ning ta vahetas ära igasugused paroolid. Ta on püüdnud suhelda laenufirmadega, aga nad pole nõus vastu tulema. Tütar käis tööl ja sai töövõimetoetust, tasus ise laenusid ja seetõttu L.M. laenudest ei teadnud. Tütre tervislik seisund on nii kehva, et ta on kodune (100% töövõimetu) ja pole näha, et ta suudaks tööturule naasta.
E.M.-i sissetulekuteks on töötasu 1000 eurot, vanaduspension Eestist 637,55 eurot ja Soomest 1106,15 eurot, kokku 2743,70 eurot. Kuludeks on 1320 eurot ning kohustusi on 14 557,38 eurot, millest tema nimel on 1047,33 eurot. Võlgnikele kuulub nende elukohaks olev korter väärtusega 30 000 eurot, garaaž väärtusega 1200 eurot, väikelaev väärtusega 2000 eurot ja haagis 600 eurot. Võlgnikud soovivad säilitada oma vara.
3.Usaldusisik esitas kohtule omapoolse hinnangu võlgnike varale, kohustustele ja menetlusele, lisaks võlgnike võla- ja varanimekirja. Võlgnike ühisvarasse kuulub võlgnike elukohaks olev korter väärtusega 40 000 eurot, garaaž väärtusega 1200 eurot, haagis väärtusega 600 eurot ja väikelaev väärtusega 1000 eurot. E.M.-i lahuvarasse kuulub elamumaa väärtusega 10 000 eurot. L.M.-i sissetulekuteks on töötasu 1000 eurot ja pension 560 euro ning E.M.-i sissetulekuteks töötasu 1000 eurot, pensionid Eestist 637,55 eurot ja Soomest 1106,15 eurot, võlgnike sissetulekud kokku 4303,70 eurot. Võlgnike kohustused kokku on eeldatavalt 15 056,60 eurot. Võlgnike igakuised kulud on 2765 eurot. Võlgnikud suudaks igakuiselt maksta 500 eurot. Võlgnikud on makseraskustes ning võimalik on algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus arutas 09.09.2025 võlgnike ja usaldusisikuga võlgnike võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnikud soovisid võlgade ümberkujundamist. L.M.-i sõnul hakkas ta võlateateid saama eelmise aasta lõpus. L.M. on sooduspensionär, sest tema tütar on diabeetik. E.M. on pensionär ja saab vahest ka palka veel. Võlgnikud saavad hakkama sellega, et 500 eurot kuus maksavad. Vara nad müüa ei soovi. Usaldusisiku sõnul lõpeb Luminori liising ära järgmine kuu. Usaldusisik on teinud esmase ülevaate ning rikkumine on. Ümberarvestamisele lähevad kõik nõuded. L.M. maksis enda kontolt midagi tagasi ka, selle peab üle vaatama. Samuti on usaldusisik suhelnud võlgnike tütrega, kes lubas koostööd teha, et usaldusisik saaks kõik andmed kätte. Võlausaldajad ei taha eriti anda õigeid andmeid, annavad n.ö korrigeeritud andmed. Kava võib tulla isegi lühem kui kolm aastat.
5.Kohus määras 11.09.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1375 eurot, mille võlgnikud olid kohustatud tasuma kahe osamaksega. Võlgnikud tasusid ettemaksu.
6.29.09.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.05.01.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavasse olid märgitud üksnes L.M.-i kohustused. Kavast jääb välja E.M.-i kohustus Luminor Liising AS-i ees, kuna nõue on E.M.-i poolt täidetud. Kavaga täidab L.M. kõik nõuded 100 % 20 kuu jooksul, v.a kohtutäituri nõue 8,74 eurot, mille võlgnik tasub ühe kuuga. B2 Impact OÜ esitas usaldusisikule alternatiivselt ümberarvestatud nõuded. Usaldusisik leidis analüüsi tulemusena, et B2 Impact OÜ nõuete osas on esialgsed võlausaldajad (Omaraha OÜ nõuded) rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Multitude Bank p.l.c samuti rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik arvestas nõude ümber. Kavasse läksid B2 Impact OÜ nõuded ümberarvestatud ulatuses. AS LHV Finance on samuti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Usaldusisik arvestas nõude
ümber. BB Finance OÜ esitas vajalikud dokumendid ning usaldusisik leidis analüüsi tulemusena, et BB Finance OÜ järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Usaldusisik märkis, et L.M.-i sissetulekuks on töötasu 1000 eurot ja pension 560 eurot. E.M.-i sissetulekuteks on Eesti pension 637,55 eurot ja Soome pension 1106,15 eurot. Võlgnike ühisvaras on kaks kinnistut väärtusega umbes 41 200 eurot ning üks sõiduk ja üks väikelaev väärtusega kokku umbes 1600 eurot. E.M.-i lahusvarasse kuulub üks kinnistu väärtusega 10 000 eurot. Võlgnikele jääb kahepeale kokku igapäevasteks kuludeks umbes 2821,76 eurot (3303,70-481,94). Võlgnikud avaldasid, et neil oleks võimalik maksta kava alusel umbes 500 eurot. Usaldusisik arvestas kava koostamisel võlgnike sissetulekuid, elamiskulusid, elatusmiinimumi ja vanust, samuti üldist majanduskliimat.
9.Kavaga nõustus B2 Impact OÜ, BB Finance OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei. AS LHV Finance ei esitanud seisukohta ja ta loetakse kavaga vaikimis nõustunuks.
10.Kavale esitas vastuväite Bondora AS, kes polnud nõus sellega, et ta on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja esitas laenu andmisel koostatud dokumendid. Usaldusisiku sõnul pangakonto väljavõte ei avanenud. Usaldusisiku päringule võlausaldaja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Usaldusisik ei nõustunud vastuväitega. Usaldusisik tutvus võlgniku pangakontoga perioodil 01.07.202330.01.2024. Bondora AS väidab infopäringu vastuses, et võlgniku sissetulek oli 1826,04 eurot, kuigi tegelik 7 kuu keskmine sissetulek oli 1522,44 eurot. Võlausaldaja on väitnud, et võlgniku kohustuste kogusumma kuus oli 34,80 eurot, kuid krediidivõime hindamisel arvestanud võlgniku poolt esitatud andmetega, kus sissetulekuks loeti 1500 eurot ja kohustusteks 100 eurot. Pangakonto väljavõttelt on selgelt näha, et võlgnik on eelneva 1,5 kuu jooksul võtnud kolmel korral laenu, kokku 4089,40 eurot, mis on märkimisväärselt suurem summa kui võlausaldajalt saadud laen. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et võlgniku kontole laekub ka eraisikutelt raha, samuti kannab võlgnik eraisikutele märkimisväärseid summasid. Võlausaldaja ei ole esitanud ühtki tõendit finantskohustuste tegelike suuruste kohta, samuti mitte lisainfot laenude vajalikkuse kohta nii lühikese perioodi jooksul. Laenud on võetud siiski nn kiirlaenufirmadest, mitte pankadest, mis peaks samuti tõstatama küsimusi võlgniku krediidivõime kohta.
11.Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajatele saadetud kirjad ning võlausaldajate seisukohad kava osas ja võlausaldajate esitatud dokumendid nõuete kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine
12.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
13.Võlgnikud ja 4 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja ümberarvestatud nõuete osas. Kohus leiab, et 4 võlausaldajat (B2 Impact OÜ, BB Finance OÜ, AS LHV Finance, kohtutäitur
Oksana Kutšmei) suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
14.Bondora AS esitas vastuväite, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Bondora AS nõude osas on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et L.M.-i ja Bondora AS-i vahel sõlmiti tarbijakrediidileping (30.01.2024 krediidikontoleping nr 4268769, dtl 400-409). VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Laenutaotluse ja otsuse aluseks olevate andmete (dtl 437-451) kohaselt oli võlgniku sissetulekuks 1500 eurot, kohustusteks 100 eurot ja elamiskuludeks 200 eurot. Võlausaldaja sõnul küsis võlausaldaja võlgnikult pangakonto väljavõtte ja tegi päringu creditinfo.ee maksehäireregistrisse. Maksehäireid võlgnikul polnud. Kontoväljavõtte alusel oli võlgniku sissetulekuks 1826,04 eurot ja kohustusi kokku 34,80 eurot. Võlausaldaja arvutas võlgniku elamiskuludeks kokku 450 eurot. Võlausaldaja arvestas võlgniku sissetulekuks 1500 eurot, kohustusteks 101,74 eurot ja elamiskuludeks 450 eurot. Võlausaldaja tegi võlgnikule pakkumise laenule 956 eurot kuumaksega 33,33 eurot, mille järel oleks võlgnikule jäänud vaba raha 914,93 eurot. Võlausaldaja poolt saadetud võlgniku pangakonto väljavõte ei olnud avatav ei usaldusisikule ega kohtule. Võlgniku pangakontolt Swedbank AS-s EE572200221011879973 (periood 01.09.202331.12.2023, dtl 279-285) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töövõimetoetus ja töötasu, mis nelja kuu keskmisena oli 1672,25 eurot. Muid sissetulekuid kontolt näha pole. Seega vastab võlausaldaja poolt laenu andmisel laenuvõime hindamise aluseks võetud sissetuleku suurus tegelikule sissetuleku suurusele. Kontolt on näha, et võlgnik võttis 18.12.2023 laenu Omaraha OÜ-lt summas 1089,40 eurot. Kontolt ei olnud näha, et võlgnik tasuks osamakseid laenuandjatele. Küll aga nähtus kontolt märkimisväärses ulatuses makseid kolmandatele isikutele ja vastupidi ning tegemist oli regulaarsete maksetega, st igakuistega. Näiteks kandis võlgnik Sirelin Nikolenkole väga suurtes summades raha, vastu saamata peaaegu midagi. Nelja kuu jooksul tegi võlgnik Sirelin Nikolenkole makseid kokku 3844,40 eurot, keskmiselt ühes kuus 961,10 eurot. Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks sellistele ülekannete tähelepanu pööranud ja küsinud võlgnikult, kes nimetatud isik on ja miks võlgnik talle nii palju raha kannab. Kui võlausaldaja oleks täiendavalt teavet küsinud, oleks ta teada saanud, et tegemist on võlgniku tütrega, kes laenu andmise ajal oli täiskasvanud. Võlausaldaja oleks aga pidanud ka kontrollima maksete eesmärki või alust. Samuti olid regulaarsed maksed Kaire Kiivrile, kelle maksete osas oleks võlausaldaja pidanud samuti täiendavalt andmeid koguma. Kohus märgib, et võlgnik sai nelja kuu jooksul kolmandatelt isikutelt 2265 eurot, keskmiselt 566,25 eurot kuus ning samal ajal tegi makseid kolmandatele isikutele 5709,40 eurot, keskmiselt 1427,35 eurot kuus. Oli võimalik, et tegemist oli mõne muu laenu tagasimakse või püsikohustusega, mida laenuandaja aga ei kontrollinud. Kohtu hinnangul on kolmandate isikutega tehtud
tehingute arv ja väärtus kahtlustäratav ning laenuandmisel vajanuks see täiendavat kontrolli ja võlgnikupoolseid selgitusi. Kontot analüüsides saab kindlaks teha veel regulaarsete kuludena korteriühistu arvete maksmine ning annetus lastefondi (15 eurot kuus). Need kulud olid kokku nelja kuu jooksul 744,20 eurot, keskmiselt 186,05 eurot kuus. Seega olid võlgniku kulud minimaalselt 186,05 eurot kuus (arvestamata kaarditehinguid poodides ja mujal). Kontolt nähtub lisaks makseid võlgniku enda kontole LHV Pangas ning ka veel teiselegi kontole. Puudub teave, et võlausaldaja oleks kõikide võlgniku kontode väljavõtteid analüüsinud. Nimetatud kontolt nähtuvad aga veel täiendavad võlgniku kohustused: võlgnik oli võtnud veel laenu 10.10.2023 LHV pangast 3365,32 eurot ja 20.10.2023 Ühisraha OÜ-st 1425 eurot (nähtav võlgniku LHV Panga kontolt nr EE304204278628731204 perioodil 01.09.2023-31.12.2023). Kokku võttis võlgnik laenu enne uue laenu võtmist neljakuisel perioodil 5879,72 eurot- seega olid tal oluliselt suuremad kohustused kui võttis krediidivõime hindamisel arvesse krediidiandja. Kuna krediidiandja ei pööranud tähelepanu sellele, et võlgnikul on veel kontosid ja ei analüüsindu üldse teistel kontodel toimuvaid tehinguid ja eelkõige sealt nähtuvaid kohustusi, on krediidiandja rikkunud andmete ammendava kogumise kohustust ja teinud valed järeldused. Märkimist väärib ka asjaolu, et võlgniku pangakontodelt nimetatud perioodil ei nähtu ühtegi makset ühelegi laenuandjale, kuigi võlgnik laene võttis. Sellist asjaolu pidanuks võlausaldaja kindlasti täiendavalt uurima. Kohtu hinnangul viitab võlgniku pangakontodel toimunu asjaolule, et võlgnikule ei oleks pidanud laenu andma ning Bondora AS-i antud laen halvendas võlgniku majanduslikku seisu veelgi. Kontode analüüsi alusel tuvastas kohus, et võlgniku keskmiseks sissetulekuks oli 1672,25 eurot. Võlgniku igakuised keskmised püsikulud olid minimaalselt 186,05 eurot ning kohustuste täpset suurust sellel hetkel polnud võimalik kindlaks teha. Võlgnik tasus regulaarselt oma tütrele, aga ka muudele isikutele kokku keskmiselt 1427,35 eurot. Seega vaba raha muudeks eluliselt olulisteks kuludeks (nt toit, hügieenitarbed, riided, transport jm) ja kohustuste täitmiseks (laenukohustusi võlgnikul ju oli) jäi 58,85 eurot, millest võlgnik pidi hakkama maksma veel Bondora AS-le igakuiseid osamakseid. Kohus leiab, et tegemist ei ole üldse elamisväärse summaga ning sellises olukorras poleks võlausaldaja pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud täpsustavad andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole piisava põhjalikkusega hinnanud. Pangakontolt nähtuvalt on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised kohustused ja kulud ületasid tegelikult tema sissetulekuid. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida võlausaldaja pole käesolevalt teinud.
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Bondora AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama Bondora AS-i nõude ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3.
15.Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1).
16.E.M.-il oli juulis 2025 koostatud vara – ja võlanimekirja kohaselt üks kohustus Luminor Liising AS ees summas 1047,33 eurot. Kava koostamise ajaks oli kohustus täidetud ja jäi kavast välja. Selle tulemusel on E.M.-i kohustuste suuruseks 0 eurot. Kuna võlgnikul kohustused puuduvad, tuleb tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetlus ära lõpetada. II Ümberkujundamiskava kinnitamine
17.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 9638,81 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 260,21 eurot. 3 võlausaldajat nõustus kavaga. 1 võlausaldaja, kes seisukohta üldse ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 9378,60 eurot.
18.Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
19.Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul L.M. ei ole pandiga tagatud nõudeid.
20.Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.
21.Vastuväite esitas Bondora AS, kes ütles, et ta pole nõus kavaga. Sisulisi vastuväiteid kavale ta ei esitanud. Võlausaldaja vastuväited olid seotud vastutustundliku laenamise põhimõttega. Seega leiab kohus, et võlausaldaja vastuväide kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate nõuded täidetakse 100% ulatuses. Ühelgi võlausaldajal ei vähendata nõudeid kõrvalnõuete võrra. Samuti märgib kohus, et
võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Enamasti, nagu ka käesoleval juhul, on see ajendatud sellest, et võlgnikule jääks alles tema elukoht ja vara, mis kohtu hinnangul on kõige olulisem menetluse lõppeesmärk. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kui kava täitmine tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks ja selle käigus vara võõrandamiseks. Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil. Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.
22.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1000 eurot kuus, lisaks pension 560. Võlgniku abikaasa sissetulekud on 1743,70 eurot. Seega on võimalik koos vajalikke kulusid kanda. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks 481,50-490,24 eurot. Võlgnik ja tema abikaasa maksid usaldusisiku tasu ettemaksu kahes osamakses (688 eurot ja 687 eurot), mis näitas nende maksevõimet ja -tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 20 kuud, mis võimaldab nõuded 100% ulatuses täita. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.
24.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.
25.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise
menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule regulaarselt, milleks kohus määrab konkreetsed ajad. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20. oktoobriks 2027.a. Menetluskulude jaotus
26.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
27.Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 715 eurot (6,5h x 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.
28.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot.
29.Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 715 eurot. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Usaldusisiku ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja arvestab usaldusisiku poolt tehtud toiminguid. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 110 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
30.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 715 eurot, mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgnike poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/
Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.