lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-16310/18

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-16310/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1906
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-16310

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2009 Tallinnas

Tsiviilasi

Svetlana Lapina hagi Natalja Romanova ja Valentina Solovjova vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

425 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.10.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentina Solovjova apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Svetlana Lapina (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx xxxxxxx), esindaja Valentina Timofejeva Kostja Valentina Solovjova (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja Suido Västra Kostja Natalia Romanova (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 24.10.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta apellandi Valentina Solovjova kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.Hageja esitas 28.04.2008 Harju Maakohtusse hagi, milles palus lõpetada hagejale ja kostjatele kuuluvate Xxxxxxxx xxx xx-xx asuva korteriomandi ja hooneühistus xxx asuva garaažiboksi x-xxx liikmelisuse kaasomand ja need müüa. Hageja on kohustatud tasuma korteri üüriarvetest pool ning samuti pool garaažiboksi ülalpidamise eest, kuid tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Hageja tegi Natalja Romanovale ettepaneku välja osta hageja mõtteline osa, kuid kostja keeldus sellest rahapuuduse tõttu. Hageja palus nimetatud objektid müüa enampakkumise teel ning müügist saadud raha jagada vastavalt kaasomandi osade suurusele. Kostjate vastuväited
2.Valentina Solovjova oli nõus Xxxxxxxx xxx xx-xx Tallinnas asuva korteriomandi ja hooneühistu xxx asukohaga Xxxxxxxx xxx xx Tallinnas liikmelisuse lõpetamisega vara müümisega avalikul enampakkumisel ja müügist saadava raha jagamisega kaasomanike vahel proportsionaalselt nende kaasomandi osade suurusele. Natalia Romanova tunnistas hagi. V.Solovjova esitas 17.10.2008 kohtule taotluse menetluse taastamiseks. Kostja palus menetluse taastada seetõttu, et käesoleva menetlusosaliste ringi vahel esineb veel täiendavaid tsiviilõiguslikke suhteid, mis annavad aluse alusetu rikastumise alusel või muul alusel nõuete esitamiseks seetõttu, et Andrei Romanov on sisuliselt kinkinud hagejale 1995 Xxxxxxxxxx xx-xx Tallinnas asuva korteri asustamisõiguse, mis annaks võimaluse esitada hageja suhtes nõudeid. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ning lõpetas poolte kaasomandi Tallinnas Xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomandile ja hooneühistus Xxx garaažiboksi nr x-xxx liikmelisusele nimetatud vara müümisega täitemenetluses avalikul enampakkumisel. Enampakkumisel saadud ja kaasomanike vahel jagamisele kuuluv raha jagada 1⁄2 ulatuses S. Lapinale, 1⁄4 ulatuses N. Romanovale ja 1⁄4 ulatuses V. Solovjovale. Kohus jättis rahuldamata V. Solovjova taotluse menetluse taastamiseks. Hageja menetluskulud 36 250 krooni mõistis kohus solidaarselt välja kostjatelt. Täitemenetluse seadustik (TMS) näeb §-s 74 ette, et juhul, kui kohtutäitur on õigustatud ja kohustatud kinnisasja enampakkumist läbi viima, siis määrab vastava hinna täitur. Samas paragrahvis on ette nähtud ka hinna vaidlustamise võimalused kuni kohtu poolt eksperdi määramiseni välja. Sellist võimalust, et kinnisasja enampakkumise alghind määratakse mingil muul moel, kui TMS §-s 74 sätestatud viisil, kehtiv õigus ette ei näe. Seetõttu ei saa kohus määrata müüdavate esemete alghinda. V.Solovjova taotlus menetluse taastamiseks tuleb jätta rahuldamata TsMS § 437 p 1 alusel, kuna kohus ei ole pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastanud

viga, mis mõjutab konkreetse kohtuasja lahendamist. Asjaolu, et menetlusosaliste vahel võib esineda veel täiendavaid õigussuhteid, mis annavad võib-olla võimaluse mingite täiendavate nõuete esitamiseks, ei tähenda, et käesolev tsiviilasi oleks lahendatud valesti või et need asjaolud mõjutaksid käesoleva asja lahendamist. V. Solovjova ei ole viidanud asjaoludele, mis välistaksid kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamise või võimaldaksid hagi rahuldamise mingite muude kohustuste täitmisest sõltuvusse seada. V. Solovjova ei ole esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et käesolevas kohtumenetluses tuvastatud asjaolud oleksid valed. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja V. Solovjova on teinud N. Romanovale ettepaneku kaasomandite lõpetamiseks, kuid viimane ei ole sellele reageerinud. Seega esines õiguslik alus hagejal kohtusse pöördumiseks ning N. Romanova on kohustatud kandma hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 kohaselt. V.Solovjova leidis, et menetluskulud tuleb jätta tervenisti N. Romanova kanda, kuna tema oli nõus asja lahendama kohtuväliselt. Asja materjalidest nähtub aga, et V. Solovjova esindaja saatis hagejale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks 23.04.2008, s.o mõned päevad enne hagiavalduse kohtusse jõudmist. Hageja ei ole kinnitanud, et ta on nimetatud ettepaneku kätte saanud. Samuti nähtub asjaoludest, et kuigi V.Solovjova on esitanud erinevaid seisukohti ning ettepanekuid, mis sisaldavad erinevaid kaasomandis olevate varaesemete müügi tingimusi, ei ole kostja siiski hageja nõudega kohtuväliselt nõustunud ja V.Solovjova käitumine ja tegevus ei ole olnud selline, et see oleks viinud hageja ja V.Solovjova kokkuleppeni või siis nende isikute osas hageja nõude vabatahtliku täitmiseni. See asjaolu, et V. Solovjova on väljendanud põhimõttelist nõusolekut kaasomandis olevate esemete müümiseks, ei tähenda veel, et hagi oleks esitatud põhjendamatult ning et V.Solovjovaga oleks saanud kaasomandi lõpetamise küsimused lahendada kohtuväliselt. V.Solovjova seadis müügi suhtes erinevaid tingimusi, mistõttu hageja oli sunnitud esitama kohtusse hagi. Ka kohtumenetluse ajal kuni kohtuistungini ning ka kohtuistungi ajal ei suutnud hageja ja V.Solovjova omavahelisele kokkuleppele jõuda. V. Solovjova küll tegi formaalselt ettepaneku kaasomandi jagamiseks, kuid esitas selles erinevaid tingimusi ja ettepanek ei vastanud üks-üheselt kohtusse esitatud haginõudele (haginõue on müüa kaasomandis olevad asjad avalikul enampakkumisel täitemenetluses aga ettepanek oli korraldada vabakäeline müük). Ka vabatahtlikus müügis ei suutnud hageja ja V. Solovjova peale hagi esitamist kuni kohtuotsuse tegemiseni kokku leppida, mis näitab, et hagejal oli põhjus hagi esitada ja V. Solovjova poolt esitatud asjaolud ei viita sellele, et hagi esitamine hageja poolt oleks olnud põhjendamatu ja alusetu. Selleks, et vastavaid väiteid veenvalt esitada, oleks V.Solovjova pidanud kohtu jaoks usutavaks muutma selle, et tema suhtes oleks saanud käesoleva vaidluse lahendada kohtuväliselt. See asjaolu aga, et isik väljendab valmisolekut läbirääkimisi pidada, ei tähenda veel seda, et ta oleks nõude vabatahtlikult täitnud või et ta oleks oma käitumisega loonud olukorra, et ta ka sisuliselt nõude kohtuväliselt täidab. Samuti esitas V.Solovjova kaasomandi jagamise ettepaneku, mis tingimuste poolest oluliselt erineb hageja nõudest. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis kostja V.Solovjova poolt esitatud tingimused ei olnud põhjendatud ning nende esitamine oli piisavaks aluseks selleks, et hageja sai asuda seisukohale, et kohtuväliselt ei ole võimalik käesolevat tsiviilasja lahendada ning et hagi esitamine ka V.Solovjova suhtes on põhjendatud. Kuigi V.Solovjova on hagi õigeks võtnud, tuleb menetluskulud jätta ka tema kanda. Hagejal oli mõistlik alus eeldada, et esitatud ettepanekud ja läbirääkimiste pidamise valmisoleku väljendamine ei vii mõistliku aja jooksul ja mõistlikel tingimustel reaalselt kaasomandi lõpetamiseni, mistõttu oli käesoleva hagi esitamine põhjendatud ja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.

Tuginedes TsMS § 1741 lg-le 1 tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhjendatud menetluskulud 36 250 krooni (riigilõiv 21 250 krooni ja õigusabikulu 15 000 krooni). Õigusabilepinguga kokku lepitud 15 000 krooni õigustab see, et vastava lepingu kohaselt kohustus hageja esindaja selle summa eest osutama õigusabi sellises ulatuses nagu asja lahendamiseks on vaja, st õigusabi mahu riski võttis enda kanda hageja esindaja. Õigusabi koosnes hagiavalduse koostamisest, mille käigus tuli tutvuda asjaoludega ning teha kindlaks vara koosseis, samuti kohtuistungil osalemisest ning vahepealsetest kompromissiläbirääkimistest, mis tõepoolest toimusid ning mille pidamine oli kohane ja põhjendatud. Hageja esindaja pidi läbi töötama ka menetlusosaliste vastused. Õigusabikulude sellises suuruses väljamõistmist toetab ka hagihind. Apellatsioonkaebus

4.V.Solovjova palub tühistada maakohtu otsuse Xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomandit käsitlevas osas ning saata asi uueks menetlemiseks maakohtule. Garaažiboksi puutuvas osas kostja maakohtu otsust ei vaidlusta. Samuti palub V.Solovjova jätta temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud hageja enda kanda või alternatiivselt vähendada temalt hageja kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid summa võrra, mida ringkonnakohus õigeks peab. Maakohus on materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ja menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Kohtuotsus on ebaõige, sest kohus peab hagejat korteri õiguspäraseks kaasomanikuks ega lahendanud V.Solovjova nõuet hagejale kuuluv korteri mõtteline osa või selle müügist saadav raha jagada kostjate vahel. Kohtuotsus on ebaõige ka V.Solovjovalt hageja menetluskulude väljamõistmise osas, sest kostja esindaja jõupingutusi lõpetada kaasomand kohtuväliselt on kohus tõlgendanud selliselt nagu oleks V.Solovjova ja tema esindaja püüdnud kaasomandi lõpetamist ja vara müüki hoopis takistada. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2, sest oleks pidanud arvestama V.Solovjova väiteid ja tõendeid selle kohta, et hageja kaasomand korterile ei ole õiguspärane. Kaasomandi lõpetamise lõplikult jõustunud kohtulahend oleks S.Lapinale parim võimalik tõend selle kohta, et ta on Xxxxxxxx xxx xx-xx korteri õiguspärane omanik. Kaasomandi õigusliku aluse küsimuse lahendamine koos kaasomandi lõpetamise nõudega oleks kõige õigem viis saada õigusselgus pooltevahelistes varalistes suhetes, et vältida hilisemaid vaidlusi nende vahel. Käesolevas asjas on S.Lapinale kuuluva korteri kaasomandi tekkimise ja/või selle müümisest laekuva raha saamise õiguse aluse väljaselgitamine enne/koos kaasomandi lõpetamise lahendamisega samas menetluses õige ja hädavajalik. Maakohus on põhjendamatult menetluskulude kindlaksmääramisel mõistnud hageja menetluskulud välja solidaarselt ka V. Solovjovalt. Maakohtu põhjendusest ei saa järeldada muud, kui et V.Solovjova esindaja jõupingutused kaasomandi müümiseks poolte kokkuleppel ilma kohtupoolset sundi rakendamata olid asjatud või veelgi enam, isegi muutsid V.Solovjova olukorda raskemaks. Kohtu põhjendusest järeldub, et kui kostja esindaja oleks jätnud oma jõupingutused tegemata ja teistele kaasomanikele vara müügiettepaneku tegemata, oleks olnud suurem tõenäosus, et maakohus oleks jätnud hageja menetluskulud osaliselt või isegi täies mahus V.Solovjovalt välja mõistmata. Esindaja ettepanekutest, millise hinnaga võiks vara müüki alustada, ei ole õige järeldada, et V.Solovjova püüdis liiga kõrgete alghindande pakkumisega vara müüki tegelikult takistada. V.Solovjova esindaja leitud kinnisvarahindaja lubas korterit vaatama minna septembris 2008 ja seega alles siis tekkis V.Solovjoval tõepärane arusaamine korteri

eeldatavast kiirmüügihinnast. V.Solovjova ja tema esindaja eesmärk on kogu aeg olnud lõpetada kaasomand kokkuleppega ja vaidlust ei ole selles, et poolte huvides oli V.Solovjova selgesõnaline kinnitus selle kohta, et ta on kaasomandi lõpetamise ja vara müügiga nõus. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Svetlana Lapina vaidleb apellatsioonkaebusele apellatsioonkaebust õigeks ja taotleb selle rahuldamist.

vastu.

N.Romanova

peab

Ringkonnakohtu seisukoht

6.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas kaasomandi garaažiboksi nr x-xxx liikmelisusele. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi kaasomandi lõpetamise osas Xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomandi suhtes. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ja ei põhjenda oma otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kostja on esitanud samu väiteid, milliseid asja menetlemisel maakohtus ja neile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Hageja on korteriomandi kaasomanik ja tema õigust nõuda kaasomandi lõpetamist kohtu kaudu ei ole põhjust seada kahtluse alla. Kohus on menetluskulude jaotamist piisavalt põhjendanud ja puudub igasugune alus teha seda maakohtust erinevalt ja apellandile soovitud viisil. Apellandi esindaja väidetavad jõupingutused vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ei ole tõendamist leidnud, sest ta ei tõendanud, et hageja sai 23.04.2008 saadetud ettepanekud kaasomandi lõpetamiseks enne hagi esitamist kätte (hageja seda eitab) ja ta ei nõustunud ka menetluse kestel hageja nõude vabatahtliku täitmisega. Menetluskulude väljamõistmine kostjatelt solidaarselt on õige ja õiglane.

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja