Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.05.2008 esitas AS EMT Viru Maakohtusse hagi L S vastu võlgnevuse, kokku 4000.60 krooni nõudes. Eelnevalt on hageja poolt 2007.a. esitatud avaldus maksekäsu kiirmenetluses, milline jäeti rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada.

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS EMT sõlmis kostjaga liitumislepingu(d), mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Kostjaga sõlmiti leping nr 121193, 23.09.1998. Tasuma pidi kostja kasutatud teenuste eest hageja arveldusarvele koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja kasutas osutatud mobiilsideteenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu(te) tingimusi. Seisuga 30.11.1998 võlgneb kostja hagejale 2000.80 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule EMT mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimusi (üldtingimusi). Vastavalt Üldtingimustele p 4.1.2 alusel kohustus kostja tasuma arved 20 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste p 7.7 kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tegutsedes heas usus ja tulles vastu kostjale, vähendab hageja viivise nõuet ja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1999.80 krooni. Hageja tugineb oma nõude õiguslikul põhjendamisel lepingus VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p1 ja 6 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista põhivõla katteks summa 2000.80 krooni ja viivisvõla katteks summas 1999.80 krooni, s.o. kokku 4000.60 krooni, samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja tasutud menetluskulud vastavalt lisatud menetluskulude nimekirjale. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi tõendamiseks on hageja lisanud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud liitumislepingu, ärakirjad esitatud arvetest, ärakirja mobiilsideteenuste kasutamise üldtingimustest, menetluskulude nimekiri, esindajale väljastatud volikiri.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest vastavalt hagi esitamisel TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus kas omal algatusel või hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule, kuna kostja tegelikult nimetatud aadressil ei ela. Kohus kohustas hagejat TsMS § 315 ja 317 sätestatu alusel esitama andmeid kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise võimaldamiseks tema asukoha kindlakstegemiseks. Rahvastikuregistri andmetel kostjal kindel registreeritud elukoht puudus. Kohus tuvastas, et kostja on deklareerinud sotsiaalkindlustusametile oma elukohana xxxx. Nimetatud aadressil on kostja hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 27.04.2009. Seega, kostjal oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 11.05.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hageja on hagi esitamisel tuginenud VÕS §-ide 76 lg 1; 82 lg 1, 100; 101 lg 1 sätestatule ning on vastavaid seadusesätteid hagiavalduses ka kirjeldanud. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele võitoimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kohus leiab, et kuigi kostjal esinev võlgnevus on tekkinud enne 01.07.2002, millest tulenevalt kuuluvad kohaldamisele sel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi kohustisõiguse sätted, ei muuda see hageja esitatud nõuet veel iseenesest alusetuks. Hagis esitatud asjaoludel kohalduvad TsK § 173 ja 174 sätted, mis oma sisult on analoogsed VÕS § 76 ja 82 ning 100 sätestatule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest lubatud. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Kostja tegevusetus võlgnevuste likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hagiavalduses esitatud asjaoludel rikkus kostja lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tasuda õigeaegselt ja regulaarselt tema poolt kasutatud teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Vastavalt TsK § 222 lg 1-le vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditoriletekitatud kahju eest. Lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist Seega, kostjalt käesoleva ajani vastuväidete puudumisel on hageja nõue hagiavalduses esitatud asjaoludel põhjendatud hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 4000.60 krooni, millest 2000.80 krooni on põhivõlgnevus ning 1999.80 krooni sissenõutavaks muutunud viivis..

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb ka asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 -1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavaldusele lisanud tema poolt antud võlanõudega seoses asjas kantud menetluskulude nimekirja, milles taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 3000 krooni. Lisatud tõendite (maksekorralduste ja esitatud arve) kohaselt moodustab 500 krooni kokku sellest maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 2500 krooni hageja kantav õigusabitasu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 367; 386 lg 2; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 27. juunil 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.