Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-87259 jooksul käesoleva otsuse jõustumisest alates. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista laenu ja käenduslepingu alusel tekkinud võlgnevus: põhivõlg 230 600 krooni ja viivised seisuga 10.12.2008.a 99 335.50 krooni. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista pärast hagi esitamist kogunev viivis 0, 15% päevas viivituses olevalt summalt. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 23.10.2007.a laenu- ja käenduslepingu. Lepingu kohaselt andis hageja Trakman Grupp OÜ-le laenu summas 230 600 krooni, mis tuli tagastada 31.12.2007.a. Lepingu p 1.3. kohaselt kohustus kostja tasuma laenusummalt intressi 13% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatiseks Mxxx Kxxxxxxxx isiklik käendus. Trakman Grupp OÜ ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Trakman Grupp OÜ on tasunud hagejale järgmised summad: 04.03.2008 intress 5667 krooni, 27.04.2008.a 10 000 krooni ja 28.04.2009.a 10 000 krooni. Hageja arvestas 20 000 krooni viivise katteks. Hageja on pöördunud Trakman Grupp OÜ poole korduvalt nõuetega võla tasumiseks, kuid kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja pöördus 05.08.2008.a nõudega ka Mxxx Kxxxxxxxx poole, kuid ka käendaja kohustust ei täitnud. Kostjad võlgnevad hagejale põhivõla 230 600 krooni. Hageja on arvestanud viivist järgmiselt: perioodil 01.01.2008- 10.12.2008 119 335.50 krooni, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud 20 000 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad võtsid hagi õigeks täies ulatuses ja avaldasid soovi sõlmida asjas kompromiss. Kostjad selgitasid, et ei ole hoidnud kõrvale kohustuste täitmisest. Seoses halva põllumajandusaastaga 2008.a, jäi kostja Trakman Grupp OÜ-l palju saaki koristamata ja seetõttu ka kohustusi täitmata. Tulenevalt majandusraskustest vajab Trakman Grupp OÜ lisaaega, et oma kohustusi täita nii hageja kui teiste võlausaldajate ees. Kostjad on püüdnud hagejaga kompromissi saavutada, kuid see osutus hagi esitamisel võimatuks. Kostjad soovisid jätkata kompromissiläbirääkimisi menetluse ajal. Kohus andis pooltele võimaluse pidada läbirääkimisi. Kuna kompromissi ei saavutatud, määras kohus istungi. Ka kohtuistungil ei saavutanud pooled kompromissi, sest kostjate väitel ei ole neil võimelik seda sõlmida, sest teises tsiviilasjas on Trakman Grupp OÜ varad arestitud. Hageja leidis, et kompromissi ei ole võimalik sõlmida, sest enne istungit tehtud pakkumise korral toimuks kohustuse täitmine 13 aastat. Hageja ei olnud nõus ka kompromissi sõlmimist edasi lükkama, sest leidis, et arvestades võla suurust, selle tekkimise aega ja kostjate senist käitumist, ei ole see mõistlik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-08-87259

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostjad sõlmisid 23.10.2007.a laenu- ja käenduslepingu (t lk 8-10), mille p 1.1. kohaselt andis hageja laenusaajale, kelleks oli Trakman Grupp OÜ laenu 230 600 krooni. Lepingu p 1.2 kohaselt oli laenu tagasimakse tähtaeg 31.12.2007.a ja p 1.3 kohaselt laenu kasutamise eest arvestati intressi 13% aastas. Lepingus on märgitud, et intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikult tagasimaksmisel laenuandjale. Trakman Grupp OÜ ei ole lepingust tulenevalt kohustust täitnud nõuetekohaselt ja on tasunud vaid intressi. Põhivõlg on tasumata. Kostjad on nimetatud asjaolu omaks võtnud. Pooled ei vaide selle üle, et kostjad on tasunud lepingus kokku lepitud intressi, kuid tasumata on põhivõlg. Hageja on saatnud kostja Trakman Grupp OÜ-le meeldetuletusi nõudega täita kohustus 02.04, 28.04 ja 05.08. 2008.a (t lk12-14, 17-18). Trakman Grupp OÜ on ise pöördunud hageja poole kirjalikult ning tunnistanud oma võlgnevust ja teinud ettepanekuid võla tasumise tähtaegade kohta (t lk 11, 21). Samas ei ole kostja kohustust täitma asunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et võlausaldaja on võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Seega kuulub nõue põhivõla 230 600 krooni osas rahuldamisele. Menetluse pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu p 1.4 on kokku lepitud viivise tasumise kohutuses: kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,15% viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. VÕS § 101 lg 1 p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15 % tasumata võlasummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2008.a. Enne hagi esitamist 10.12.2008.a olid kostjad viivituses 345 päeva. Nimetatud perioodi eest on kokku arvestatud viivist 119 335.50 krooni. Kostja on tasunud 2008.a aprillis 20 000 krooni, mille hageja on arvestanud viivise katteks ning on sellest teatanud kostjale 28.04.2008 kirjas (t lk 14). Tasumata viivise osas on 99 335.50 krooni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga olid kostjad viivituses lisaks veel 166 päeva (11.12.200825.05.2009). Seega on nimetatud perioodi eest tasumisele kuuluv viivis 57 419.20 krooni. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks viivis summas 156 754.90 krooni, mis tuleb ka välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus arvestas lähtudes nimetatud paragrahvi teisest lausest viivise kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, siis tuleb alates otsuse tegemisele järgnevast päevast viivis välja mõista protsendina põhinõudest. Eelnimetatud lepingus on lepingu pooled kokku leppinud laenu tagamise abinõud: lepingu p

2-08-87259 VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlasusaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas lepingus ei ole ette nähtud põhivõlgniku ja käendaja omavahelise vastutuse piiranguid, seetõttu on põhivõlgnik ja käendaja solidaarvõlgnikud. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna laenusaaja Trakman Grupp OÜ kohustusi ei täitnud, vastutab temaga solidaarselt käendaja Mxxx Kxxxxxxx. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostjate kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.