Võlaõigus › Muud

Hageja nõuded seoses purjejahiga Crest 31 CREST 31 ebakvaliteetsetest töödest tulenevad nõuded on:

Kostja seisukohad, põhjendused ja tõendid Kostja esitatud hagi ei tunnista, on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendamatu ja vastuolus seadusega. Hageja väited jahtidega seotud probleemide ja kostjapoolse probleemidele mittereageerimise kohta on ebaõiged. Esmakordselt sai kostja väidetavatest lepingutingimustele mittevastavustest teada 10.08.2004. a. Kostja vastuväited seoses purjejahtidega BB15

Kostja vastuväited seoses purjejahiga Crest 31

Kostja vastunõuded Kostja on esitanud avalduse tasaarvestuse tegemiseks ning tema nõue hageja vastu moodustab kokku 90 083 NOK, sellest: 1) 5 435.00 NOK seoses transpordialustega; . 2) 761 NOK ühe jahi BB15 grootpurje poomikatte eest; 3) 16 300 NOK jahtide BB 15 mastide ümberehituse eest. Mastid ei kuulunud standardvarustuse hulka. Mastide ümberehitus tehti L Rønne tellimusel enne jahtide BB 15 lõpliku vastuvõtmist, jahtide vastuvõtmisel L Rønne aktsepteeris tehtud töid ning esitatud arvestusi; 4) 1811 NOK seoses jahi Cresti 31 lisavarustusega; 5) 2231 NOK L Rønne mobiilkõnede eest, mille kostja on tasunud AS-le EMT; 6) 20187 NOK seoses kostja arve nr.26 mittetasumisega; 7) 43 358.00 seoses jahiga Crest 31 tagastamisele kuuluv summa. Hageja seisukohad kostja vastunõuete osas 1) Hageja tunnistab kostja vastunõuet summas 5 435 NOK seoses transpordialustega täies ulatuses. 2) Kostja nõuet 761 NOK seoses grootpurje poomikattega hageja tunnistab. 3) Hageja tunnistab osaliselt kostja nõuet 16 300 NOK seoses mastide ümberehitusega. Arvestades ümberehituse iseloomu ning selleks vajalikke tööoperatsioone ja materjale tunnistab hageja nõuet summas 500 NOK; 4) Nõuet 1811 NOK jahi Crest 31 lisavarustusega seoses hageja tunnistab; 5) Hageja tunnistab kostja nõuet seoses mobiiltelefoni kasutamisega summas 2 231 NOK; 6) Hageja tunnistab kostja nõuet seose arve nr.26 mittetasumisega; 7) Hageja nõustub, et peab tagastama kostjale 43 358 NOK.

Kostja vastuhagi nõue Pärast vastastikuste nõuete tasaarvestamist menetluse käigus moodustab kostja nõue hageja vastu 22 928 NOK ja selles osas on kostja esitanud vastuhagi.

Kohtu põhjendused ja järeldus 25.06.2001. a BBVAS ja AS Rvahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja ehitama BBVAS instruktsioonide järgi viis valuvormi purjejahi BB15 tootmise optimeerimiseks. 30.08.2001.a. esitas AS RBBVAS-ile hinnapakkumise purjejahi BB15 tootmiseks. Poolte

nõusolekul võttis purjejahi BB15 tootmise, turustamise ja finantseerimisega seotud BBVAS-i kohustused üle hr. L Fr.Rønne. Alates 22.11.2001.a. oli hr. L Fr. Rønne ja AS Rvahel siduv kokkulepe purjejahtide BB15 tootmiseks AS-i Rpoolt viimase 30.08.2001.a. hinnapakkumises toodud tingimustel. Täiendavalt purjejahtidele BB15 tellis hr. L Fr. Rønne AS-ilt R purjejahi Crest 31 (Ridas 31). BOMon hr. L Fr. Rønne ärinimi, mille kaudu viimane füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseb. Tegemist oli töövõtulepinguga, kus nii töövõtja kui tellija on sõlminud lepingu oma majandustegevuses. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hageja väidab, et AS Rpoolt ehitatud purjejahid BB15 ja Crest 31 ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Pooltevahelise töövõtulepingu objektiks olevates purjejahtides ilmnenud puudustest informeeris hageja AS-i Rkoheselt peale puuduste avastamist ning tegi ettepaneku nende parandamiseks. Enamasti AS Rhageja pretensioonidele isegi ei vastanud. Kuna oli ilmne, et kostja avastatud puuduseid kõrvaldada ei soovi, oli hageja sunnitud laskma puudused ise parandada ning nõuab AS-ilt Rselleks tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja väidab, et poolte koostöös on ka tellija (hageja) jätnud osaliselt tööde ja kulutuste eest tasumata, millest tulenevalt on kostjal tekkinud vastunõuded. Menetluse käigus on pooled kokkuleppel tasaarvestanud nõuded, milles vaidlust ei ole ( hagi nõuded p.-d 4, 6, 7; kostja vastunõuded p.-d 1, 2, 4, 5, 6) ning kokku leppinud, et tasaarvestamise tulemusena võlgneb hageja kostjale 6628.00 NOK. Pärast tasaarvestust on vaidlus järgnevate hageja nõuete osas:

VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda ning § 643 sätestab oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijale tehtud töö viivitamata ülevaatamise või üle vaadata laskmise kohustuse. Sellel on olulised tagajärjed töö puudustest teadasaamise hetke määratlemisel. Kui tellija jätab tehtud töö üle vaatamata või ei tee seda vajaliku hoolsusega ning tööl on puudus, mille võinuks tavalise ülevaatuse käigus avastada, tekib tellijal tehtud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustus alates

ajahetkest, mil korrektne ülevaatus pidanuks aset leidma. Puudustest, mida ei ole võimalik tavapärase ülevaatuse käigus avastada, tuleb teatada siis, kui need tegelikult ilmnevad. Samuti on oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija vastavalt VÕS §-le 644 lg 2 ja 3 kohustatud lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 644 lg 1 sätestab üldreegli – tellija peab teatama tehtud töö puudusest mõistliku aja jooksul alates puudusest teadasaamisest tellija poolt või alates hetkest, mil tellija pidanuks puudusest teada saama. Kui tellijaks on tarbija, sätestab seadus konkreetselt kahekuulise tähtaja avastatud puudusest teatamiseks. Kohus leiab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses nagu hageja seda oli ning sellest tulenevalt oli tal töö vastuvõtmisel selle ülevaatamise kohustus, peaks puudusest teatamise mõistlik tähtaeg olema reeglina lühem kui 2 kuud. Tellija võib VÕS § 646 lg 5 järgi puudused ise kõrvaldada ja nõuda töövõtjalt tehtud kulutuste hüvitamist, kuid seda juhul kui töövõtja satub puuduste kõrvaldamisel viivitusse. Tähtis on asjaolu, et VÕS § 646 lg 6 järgi tuleb puuduste kõrvaldamise nõue esitada lühikese aja jooksul pärast puudustest teatamist. Eeltoodust tulenevalt on vaja tuvastada, kas hageja teatas töövõtjale töö puudustest mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist ja esitas puuduste kõrvaldamise nõude. Poolte vahel puudub vaidlus, et jahtide ehitamise ajal ja järgselt suhtlesid pooled omavahel tihedalt isiklikel kokkusaamistel kui telefonitsi ning ka kirja teel. Samas kostja väitel ei teinud hageja AS-le Rkordagi ettepanekut hagis nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Kostjal ei olnud võimalust veenduda, kas ja milliste puudustega oli tegemist, milliselt ja millises maksumuses tulnuks väidetavad puudused kõrvaldada, millises summas kuulunuks puuduste tellija poolne kõrvaldamine hüvitamisele, kas puudused võinuks tuleneda lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja seaduslik esindaja on 22.10.2008 kohtuistungil vande all kinnitanud, et hagis kajastatud pretensioonidest saadi esmakordselt teada läbi advokaadibüroo. Esimesed sellekohased faksid saadi augustis 2004.a. 21.08.2003 faksiteate (t.l.41-42 I kd), milles on puuduseid osaliselt nimetatud, edastamist ei ole hageja tõendanud. 22.10.2008 kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et tal ei ole tõendeid selle kohta, et faksid oleks välja saadetud. Hageja seisukoht, nagu tõendaks kostja seadusliku esindaja poolt 09.09.2004 allkirjastatud kiri (t.l.32-34 I kd) hageja 21.08.2003 koostatud faksi kostja poolt kättesaamist aasta varem, ei ole põhjendatud. Kui ka eeldada eelnimetatud faksi „finantskalkulatsioonid“ edastamist kostjale, ei tõendaks see dokument seaduse nõude, töö puudusest teavitamiseks ja puuduse piisavalt täpseks kirjeldamiseks, täitmist hageja (tellija) poolt. Seega ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud, et oleks nõuetes toodud puudustest töövõtjat kohaselt teavitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, puudusi kirjeldanud ja nõudnud nende puuduste kõrvaldamist . 12.09.2001.a. on AS Rvälja andnud üldgarantii kirja, mille kohaselt kõikidel äriühingu Rtoodetud jahtidel BB 15 on üheaastane garantii, mis hõlmab kõiki osasid, mille on tootnud äriühing Rja mis ei tööta ebakvaliteetse töö või materjali tõttu. Hageja leiab, et kõik BB15 jahtide osas ilmnenud ning antud vaidluses jätkuvalt relevantsust omavad puudused ilmnesid kostja poolt antud müügigarantii kehtivusaja jooksul, mistõttu tuleb eeldada kostja vastutust vastavate puuduste kõrvaldamise eest.

Seega on kostja kohustuseks tõendada, et viimane ilmnenud puuduste eest vastutust ei kanna. Töövõtugarantiile kohaldatakse VÕS §-des 230 ja 231 müügigarantii kohta sätestatut. Müügigarantiiks on tootja lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Garantiijuhtumiks on toodetud asjal selle lepingutingimustele mittevastavuse kaasa toova puuduse ilmnemine garantiis ettenähtud tähtaja jooksul. Garantiijuhtumi saabumisel tekivad tellijal garantiis ettenähtud õigused, eelkõige nõuda asja asendamist või parandamist. Oma õiguste realiseerimiseks peab tellija töövõtjat garantiijuhtumi saabumisest informeerima ja seda mõistliku aja jooksul. Antud juhul ei ole hageja tõendanud töövõtja informeerimist mõistliku aja jooksul garantiijuhtumi saabumisest ja asja asendamise või parandamise nõude esitamist. BOMei ole andnud ASle Rvõimalust hinnata ilmnenud puuduse tekkepõhjusi ja otsustada jahi osade asendamise või parandamise üle. Garantii ei anna ostjale võimalust kulutuste nõudmiseks pärast asja iseseisvat parandamist. Erinevate nõuete põhistamiseks hageja poolt esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et hageja ei informeerinud töövõtjat BB 15 purjejahtidel väidetavalt ilmnenud väiksematest puudustest, vaid kõrvaldas puudused iseseisvalt. Alles pärast Crest 31 ümber poolte vahel puhkenud vaidluste kulmineerumist otsustas hageja esitada pretensioonid ka eelnevate puuduste osas ja asus 2004.a. sügisel selleks töö tegijatelt koguma täiendavaid tõendeid. Paraku olid selleks ajaks möödunud kõik puudustest teatamise mõistlikud tähtajad. Vastavalt VÕS § 644 lõikele 3 vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui tellija ei teata töö puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist. Puudustest mõistliku aja jooksul mitteteatamise tõttu kaotas BOMvõimaluse kasutada töö puudustest tulenevalt õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu. Hageja palub arvestada, et pooltevahelises praktikas kasutati telefoni teel suhtlemist igapäevaselt s.t. aktsepteeriti suulist suhtlemist. Sellest tulenevalt leiab, et isegi juhul, kui eeldada, et hageja ei teavitanud kostjat puudustest nõuetekohaselt (s.t. dokumentaalselt tõendataval viisil) VÕS § 644 lg 3 tähenduses, vaid suuliselt, tuleks sellist mitteteatamist lugeda mõistlikult vabandatavaks. Kohus leiab, et puudusest mitteteatamine on tellijale mõistlikult vabandatav eelkõige sellisel juhul, kui esinevad erakorralised asjaolud, mis välistavad puuduse õigeaegse avastamise või sellest õigeaegse teatamise. Antud juhul ei ole hageja tõendanud selliste erakorraliste asjaolude esinemist. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et VÕS § 644 lg 3 tulenev teatamiskohustus ei ole hageja poolt nõuetekohaselt täidetud (nõuded 1, 2, 3, 5, 10 ja 11).

Nõuded seoses purjejahtidega BB 15

29.10.2004 e-maili kohaselt WMAS nimel C With kinnitab, et 1,5 aastat tagasi pöörati nende tähelepanu laevanäitusel asjaolule, et purjed ei olnud hästi reguleeritud. BOM palvel reguleeris WMAS foka ahtriosa vastavalt arvele nr 16963, 14.04.2003 summas 1451.62 NOK. Hageja poolt on tõendamata, kas ja millest lähtuvalt oli üldse vajadus purjesid korrigeerida ning miks BOMei reguleerinud näitusel purjeid õigesti. Esitatud arve nr 16963 näol on tegemist müügiarvega, mille alusel on WMAS poolt müüdud fokk valges kotis. Arvest ei selgu, et oleks teostatud töid AS Rpoolt paigaldatud purjede juures või, et teostati töid jahi BB 15 osas. Hageja väitel on tegemist fokapurjega, kuid tunnistajad T Eidlina ja Kalev Kaal kinnitavad, et tõendina esitatud foto on tehtud mitte fokapurjest, vaid grootpurjest (t.l.25 ja 104, III kd), mis vastab nõuetele. Tunnistaja, OÜ SL juhatuse liikme T Eidlina, kohtus 18.09.2008 antud ütluste (t.l. 20-25, III kd) kohaselt purjelaeva BB 15 kõik purjed tehti L Rønne poolt antud mõõtude ja juhiste järgi. L Rønne oli kohal ja ise tegeles purjedega, kontrollis ja ise võttis valmis purjed vastu ning tal ei olnud mingeid pretensioone. Viimane puri L Rønnele tehti 2005.a. juulis. L Rønne ei ole pretensioone esitanud ka hiljem. Kohtu arvates on ebatõenäoline, et pärast väidetavalt purjede mõõtudele mittevastavuse avastamist 2003.a. kevadel, tellis hageja purjede valmistajalt jätkuvalt sama tööd ega avaldanud, et eelnevalt valmistatud purjed ei vastanud nõuetele. Hageja nõue põhineb väidetaval purjede lepingutingimustele mittevastavusel – purjed olevat olnud mittenõuetekohaste mõõtudega. Hageja kinnitusel sai ta mittevastavusest teada hiljemalt 2003.a kevadel Oslo laevanäitusel. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks puudustest AS-le R mõistliku aja jooksul teatanud ja teinud ettepaneku väidetavate puuduste parandamiseks. Seega eeltoodust lähtuvalt ei ole nõue, hüvitada purjede korrigeerimiseks tehtud kulutused summas 1 452, 62 NOK, tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et purunenud Jabsko pilsipump kuulus asendamisele garantiikorras. Vastavalt 12.09.2001.a. AS R üldgarantii kirjale hõlmab garantii jahtide BB 15 kõiki osasid, mille on tootnud äriühing Ridas Jaht. Jabsco pilsipumba tootjaks oli

MMAB.

Poolte vahel sõlmitud jahi müügilepingu p.5 kohaselt leppisid pooled kokku, et jahi omandiõigus ja vastutus lähevad ehitajalt ostjale üle, kui ostja on aktsepteerinud ja inspekteerinud jahi ning selle eest täies osas tasunud. Tunnistaja Kalev Kaalu 22.10.2008.a. kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et jaht Aüle augustis 2003.a., vastavalt lepingule Pirita Jahisadamas. Jaht tõsteti vette ja L Rønne oli ise kohal ja kontrollis kõik üle. Toimus 2-tunnine proovisõit Tallinna Lahel. L. Rønnel ei olnud mingeid pretensioone. Kalev Kaal väidab, et pilsipumba kontrollis ta kindlasti üle, proovisõidu ajal oli kütusepaak poolest saadik täis, et näha, kas on lekkeid, kõik sai kontrollitud, ei avastanud vigu. Seega kliendile jahi üleandmisel oli jaht, s.h. pump töökorras. Kui pilsipump ei oleks töötanud, poleks ostja jahti vastu võtnud. Garantiitähtajal tooteil ilmnenud puuduste olemasolu ei pruugi ilmneda koheselt. Hagiavaldusest selgub, et pilsipumba väidetava rikke ilmnemise ajaks oli hageja jahi AS-lt R mitte ainult et vastu võtnud, üle kontrollinud, täies osas tasunud, vaid oli selle ka omakorda edasi võõrandanud oma kliendile. Jahi 04.12.2001.a. müügilepingu kohaselt oli vastutus AS-lt R üle läinud hagejale. Pilsipumba vahetamise kohta on hagejale esitatud arve 29.07.2003, seega sai hageja mittevastavusest teada hiljemalt 29.07.2003.a. Töö tegija selgitus on sügisest 2004.a. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks puudusest AS-le R mõistliku aja jooksul teatanud ja teinud ettepaneku pilsipumba vahetamiseks. Kostja väitel teatas hageja pilsipumba vahetamisest talle 10. augustil 2004.a. ehk üle aastat hiljem. Eeltoodud põhjendustel tuleb nõue summas 1715,40 NOK kui mittetõendatud jätta rahuldamata.

nõuetele, väidab hageja, et talle töövõtja poolt üleantud jaht ei vastanud projektile ega tehtud hinnapakkumisele. Kuna laevakere sisemise raami ja kiilu ehitamisel oli kasutanud roostevaba terase asemel tavalist terast, ei vastanud Crest 31 kiilu konstruktsioon ka kostja enda poolt esitatud spetsifikatsioonile. Kere paksus oli ettenähtud 20 mm asemel vaid 9 mm. Kostja on seisukohal, et Crest 31 kahjustuste tegelikud põhjused olid tormiga karile sõit, mis tulenes jahi kapteni L Fr Rønne raskest hooletusest. Kostja ehitatud jaht Crest 31 vastas nõuetele, vigastused, mis tingisid kiilu ja laevakere sisemise raami ümberehituse, ei tulenenud puudustest kostja töös. Jaht Crest 31 valmistati kostja poolt ja Atellijale üle Pirita jahisadamas augusti lõpus 2003.a. Hageja soovis viia jahi Oslosse ja näidata seda septembri algul algaval näitusel. Kuna pooltel olid edasiseks koostööks pikemaajalised koostööplaanid, oli kostja jahi näitusel eksponeerimisest huvitatud ja aitas laeva toimetamisel Oslosse. Viimane osa jahi hinnast pidi makstama Oslos. 26. augustil 2003.a lahkus jaht Pirita jahisadamast, kusjuures jahimeeskonna moodustasid hageja, Kalev Kaal ning Küllo Arjakas. Teisel päeval tõusis tõsine torm. 27.-28. augustil 2003.a otsustati minna tormivarju lähimasse sadamasse, mis paiknes Gotlandi saarel. Sadamasse sisenemisel sõitis jaht Crest 31 madalikule. 28. augustil 2003.a (s.o madalikule sõitmisele järgneval päeval) tõsteti jaht Crest 31 vigastuste iseloomu ja nende ulatuse kindlakstegemiseks kraanaga veest välja kaile ning Kalev Kaal fikseeris visuaalsel vaatlusel märgatavad vigastused tehes vigastustest fotod. Otsustati sõitu jätkata, kuna vigastused ei olnud nii tõsised. Pragusid täideti hermeetilise mastiksiga ja päeva pärast jätkati sõitu. Oslosse jõuti päev enne näitust ja jaht osales meremessil näidisjahina. Oslos tekkisid pooltel erimeelsused jahi vigastuste kõrvaldamise osas, mistõttu hageja ei nõustunud ka laeva eest viimast osamakset tasuma. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Hageja teavitas jahi Crest 31 kindlustanud kindlustusseltsi asetleidnud kahjujuhtumist ning kooskõlastas kindlustusseltsiga remonttööde teostamise aja ja koha. Ajavahemikus 07.-12. september 2003.a (täpset kuupäeva ei võimalda kogutud tõendid tuvastada) toimetas hageja jahi Crest 31 kindlustusseltsi poolt väljapakutud Bærum Plastservise AS-i töökotta, kus jaht tõsteti 15. septembril 2003.a parandustööde teostamiseks veest välja. 16. septembril 2003.a vaatas jahi Crest 31 üle kindlustusseltsi poolt valitud asjatundja (sürveier) GTørmoen, kes fikseeris ülevaatuse tulemused fotodel (t.l.84-93, I kd) ning informeeris ülevaatuse tulemustest ja enda järeldustest kindlustusseltsi 17. septembril 2003.a e-kirja teel (t.l. 32-35, II kd) juhtides muuhulgas tähelepanu asjaolule, et madalikule sõitmisest tingitud vigastus on suhteliselt väike võrreldes remondivajadusega, mis on tingitud laeva valmistaja poolsetest vigadest. Jahi Crest 31 ülevaatuse järgselt pöördus Bærum Plastservise AS-i esindaja järelepärimisega jahi konstruktori D Blank poole (t.l. 81-83, I kd) kirjeldades ülevaatuse käigus ilmnenud puudusi, muuhulgas asjaolusid, et kiil on õõnes ja selles on augud, kiilu kinnitamiseks on kasutatud tina asemel mitteelastset täitematerjali, mis on pragunenud ning laevakeres on tühimik ja põrandad on õõnsad, mis on viinud vee tungimiseni laevakeresse.

kõrvaldamiseks ning 12.03.2004.a lasti jaht Crest 31 tagasi vette. Teostatud tööde ulatus, koosseis ja maksumus nähtub 12.05.2004.a koostatud tööde kirjeldusest (t.l. 94-99, I kd). Hageja on väitnud, et on faksi teel kostjat jahi Crest 31 vigastustest teavitanud, oma väiteid tõendanud ei ole. Tunnistaja Kalev Kaal, kes oli kostja müügijuht ja laevaõnnetuse ajal ning selle järgselt viibis laeval, väitis kohtuistungil (t.l.103-104 III kd), et kuna vigastused ei olnud suured otsustati Oslos, et Rønnega jätkavad vaidlusi hiljem. Kiilu oleks pidanud ära vahetama ja oleksime saatnud odavalt uue kiilu. Rønne arvas, et meie kiil ei ole piisavalt hea ja loobus sellest võimalusest. Suhted pingestusid ja Rønnelt tuli nimekiri puudustest ja probleemidest. Hageja on kohtuistungil ( t.l. 139-141 III kd) vande all kinnitanud, et tegi kostjale ettepaneku võtta jaht tagasi. Kostja nõustus võtma, kuid väitis, et raha ei maksa. Väidab, et tal olid enda eksperdid ja usaldas neid 10 korda rohkem kui Ridas Jahti. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et AS Roli purjejahi Crest 31 laevaõnnetuses saadud vigastustest teadlik alates madalikule sõidust. Telefoni teel korduvalt erinevate puuduste üle vaieldi ja kumbki pool jäi oma seisukohale. Samas ei olnud hageja poolt kostjale esitatud täpset kirjeldust puudustest, mis viitaks nende tulenemisele töövõtja ebakvaliteetsest tööst. Seetõttu kostjal oli õigus eeldada, et puudused tulenevad jahi karile sõidust. Hageja oma usaldamatuse tõttu ei soovinud puuduste kõrvaldamist kostja poolt, seepärast ei teinud ta ka sellekohast ettepanekut. Nimekirja jahi parandamise töödest ja nende maksumusest esitas hageja kostjale menetluses tuvastamata ajal, pärast selle koostamist 12.05.2004.a Bærum Plastservise AS-i poolt. Kulutuste hüvitamisest kindlustusandja poolt hageja kostjale informatsiooni ei jaganud ja sellekohaseid dokumente ei esitanud. Oma seisukohta selles osas väljendas hageja 18.novembri 2008.a kohtuistungil, et ei olnud kostja asi, miks maksti kindlustuse poolt selline summa. Hageja hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ning asjas kogutud tõenditest kogumis üheselt, et jahi Crest 31 madalikule sõitmise tagajärjel sai vaidlusalune jaht üksnes pindmisi kahjustusi, mille parandamine ei oleks tavapärases olukorras olnud kuigivõrd mahukas töö. Jahi ülevaatuse käigus ilmnesid põhimõttelist laadi probleemid kostja poolt jahi ehitamisel kasutatud konstruktsiooniliste lahendustega, kusjuures jahi Crest 31 kiilu konstruktsioonilised elemendid ei vastanud kostja enda poolt esitatud joonistele. Jahi ülevaatusele kaasatud sõltumatud asjatundjad (sealhulgas jahi originaalprojekti autor D Blank) pidasid jahi merekõlbulikkuse taastamiseks hädavajalikuks nii kiilu kui laevakere ümberehitamist. Hageja on oma nõude põhistamiseks jahi Crest 31 kiilu ja laevakere konstruktsioonilise lahenduse puuduste osas esitanud järgmised tõendid: kindlustusseltsi poolt jahi Crest 31 kahjujuhtumi käsitlemisse kaasatud asjatundja GTørmoen 16. augustil 2004.a antud kirjalik hinnang jahi Crest 31 ülevaatuse käigus tuvastatud puuduste kohta (t.l.79-80, I kd). Asjatundja GTørmoen kuulati jahi Crest 31 vigastuste tekkepõhjuste osas tunnistajana üle Harju Maakohtu 22.-23. oktoobri 2008.a kohtuistungil (t.l. 91-112, III kd); - rahvusvaheliselt tunnustatud asjatundja GLönngreni 16. augustil 2005.a antud seisukoht (t.l. 36-42, II kd) jahi Crest 31 konstruktsiooniliste elementide kohta, mis tugineb kindlustusseltsi poolt kaasatud asjatundja GTørmoeni poolt tehtud fotodele ning kostja poolt esitatud joonistele. GLönngren leidis, et kiilu joonised ei vasta piltidel kujutatule, kiilu alal puudub loogiline ja jäik struktuur ning laevakere paksus 10 mm ei ole piisav; - kindlustusseltsi If Sakdeforsikring NUF 15.detsembril 2007.a kiri, (t.l. 180-181, II kd) milles hagejale teatati, et jahi Crest 31 õnnetusega seoses algatatud kahjukäsitlusjuhtumi

käigus tuvastati jahi merekõlbulikkust mõjutavad asjaolud, mistõttu nõudis kindlustusselts enne jahi kindlustamist asjakohaste ümberehitustööde teostamist. Kostja leiab, et AS Rpoolt ehitatud alus Crest 31 vastas kiilu struktuuri ja kasutatud konstruktsiooniliste lahenduste osas mereohutuse nõuetele. Primaarne on jahil tekkinud kahjustuste hindamisel eelkõige arvestada augustis 2003 tormi füüsikaliste mõjuritega. Saadud vigastustega meresõidu jätkamine suurendas kahjustusi ettearvamatult. Pildid jahist, mis on läbi teinud tugevas tormis karile sõidu ning jätkanud meresõitu Gotlandilt Oslosse, ei saa anda adekvaatset ülevaadet jahi ehituslikest iseärasustest ja seisundist enne karile sõitu. Oma seisukohtade tõendamiseks on esitanud järgmised tõendid: -

diplomeeritud laevaehitusinseneri M 201-212, I kd);

-

laevaarhitekti D Blanki kinnitused RJ ehitusjooniste õigsusele (t.l. 213-214, I kd);

-

rahvusvaheliselt tunnustatud jahi disainer ja CE-Inspektor E (t.l.250-252, I kd);

-

hr E Still „Aruanne Ridas 31/Crest 31 „Prototype“ kiilu kahjustused“ (t.l. 122-129, III kd).

Freitag tugevusarvutused 08.05.2005 (t.l.

Stilli arvutused

Hageja on taotlenud jätta kostja poolt esitatud E Still’i 29. septembri 2008. a aruanne (t.l. 113-129, III kd) kui tõend tähelepanuta. Hageja leiab, et nimetatud tõendi vastuvõtmisega kostjalt pärast määratud menetlustähtaegade möödumist on kohus rikkunud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ning oluliselt kitsendanud hageja võimalusi enda seisukohtade tõendamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu. 18.septembri 2008.a eelistungil taotles hageja kohtult võimalust nimetatud tõendi vastuvõtmiseks kohtuistungil, kuna eelistungi lõpetamiseks ei olnud E Still hageja poolt tehtud pöördumisele veel vastanud. Kohus rahuldas hageja taotluse ja lubas hr.E Stilli vastused esitada tõendina kohtule nende saabumisel. 22.oktoobri 2008.a. kohtuistungil hageja teatas, et hr.E Still on oma vastuse temale saatnud, kuid kuna see ei oma tähendust vaidluses, ei soovi hageja selle tõendina esitamist. Kuna hageja keeldus tõendit esitamast, tõlkis kostja E Stilli vastuse ja taotles tõendi vastuvõtmist. Kohus rahuldas taotluse. Kohus leiab, et sisuliselt oli tegemist hageja poolt varemesitatud (taotletud) tõendist loobumisega. TsMS § 242 kohaselt võib tõendi esitanud või tõendi kogumist taotlenud pool tõendist loobuda üksnes vastaspoole nõusolekul. Antud juhul kostja tõendist loobumiseks nõusolekut ei andnud. Asjaolu, et nimetatud tõendit ei olnud reaalselt kohtule esitatud ja selle esitas lõpuks kostja ei muuda antud hinnangut. Taotlust nimetatud tõendi vastuvõtmiseks ei olnud kostjal varem vajadust esitada, sest sama taotlus oli esitatud juba hageja poolt. Seega kostja taotluse rahuldamine vastavalt TsMS §-le 331 oli igati põhjendatud. Kuna tegemist on mahuka ja keerulise tsiviilasjaga spetsiifilises valdkonnas – jahtlaeva ehitus ja konstruktsioon, koos sellest tuleneva tehnilise terminoloogiaga, määras kohus laeva ehitustehnilise ekspertiisi ja eksperdiks üle 23-aastase laevaehituse staažiga kõrgema haridusega mehaanikainsener Boris Jakovlevi. Hageja vastuväite, et ta nimetatud eksperdi kandidaadiga ei nõustunud jätab kohus tähelepanuta, kuna hageja jättis menetluse käigus kasutamata kohtu antud võimaluse temapoolsete eksperdi kandidaatide esitamiseks. Samuti peab kohus hageja väiteid eksperdi erapoolikuse ja kallutatuse osas subjektiivseteks ja põhjendamatuteks.

Pärast mõlema menetlusosalise ettepanekuid eksperdile küsimuste esitamiseks, esitas kohus eksperdile ja ekspert vastas 40 küsimusele (eksperdi arvamus t.l.162-167, vastused kohtu ja menetlusosaliste küsimustele 10.02.2009 kohtuistungil t.l.169-172 III kd). Kuna jahi Crest 31 kiil ei ole säilinud, on ekspert on andnud arvamuse menetlusosaliste poolt esitatud fotode ja teiste dokumentaalsete tõendite, tunnistajate ütluste ning poolte vande all antud seletuste alusel. Hageja väide, et jahi Crest 31 vigastuste iseloom ja karile sõitmisega seotud asjaolud ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust, kuivõrd vaidluse all on purjejahi ehitustööde nõuetele vastavus, on ümber lükatud asjas kogutud tõenditega. Ekspert on seisukohal, et jaht oli ehitatud igati nõuetekohaselt ja normidest isegi suurema tugevusvaruga. Tekkinud kahjustuste põhjuseks oli karilesõit ning jahi väär ekspluatatsioon karile sõidu järgselt (eksperdi arvamus, kohtuistungil antud eksperdi ütlused t.l. 170-171 vastused 30, 33, 37, 38, III kd). Ekspert väidab, et kohtutoimikusse lisatud E Stilli kiilu struktuuri (ballastkiil, kanderaam) tugevusarvutused ja järeldused (koostatud 29.09.2008) on teostatud vastavalt standardile ISO 12215-9 ning on veel veenvamad kui M Freitagi arvutused, kuna sisaldavad tugevusarvutusi dünaamiliste koormuste tingimustes (karidele sõit). Arvutused ja järeldused näitavad, et AS Rpoolt ehitatud alus Crest 31 on kiilu struktuuri osas merekindel ka ekstreemsetes olukordades. Kõik vigastused toimikus olevatel fotodel 1A – 13A on eksperdi arvates tekkinud karile sõidu ja avariijärgse jahi ekspluatatsiooni tagajärjel. Laevaehitusinsener M Freitag kinnitab, et kiilukarkassi konstruktsioon jahil on OK. Jahtide projekteerija, CE-inspektor E Still on teostanud arvutused, mille alusel kinnitab, et kiilu konstruktsioon ja kiilu kere külge kinnituse konstruktsioon on kindlad, antud juhul on karile sõidu tulemusel laevasisesed purustused väga väikesed. Kahjustused olid koondunud tinakiilu alumisele tipule, kiilu uime ühendust kere põhjaga ja kiilu kinnituse ühendust ülemise plaadiga voolundavale kitile. Kiil ja laevasisesed konstruktsioonielemendid on väga hästi teostatud. On seisukohal, et kindlustusselts ei saa vastutusest lahti öelda, väites, et laeval olid tõsised konstruktsioonivead, sest see ei ole nii. Leiab, et konstruktsioonis on elemente, mida saab kritiseerida, kuid ta ei näe, et need oleksid madalikule sattumise korral kahju suuruse seisukohalt otsustava tähtsusega. Hageja seisukoht nagu tuleneks jahi ehitustööde mittekvaliteetsus asjaolust, et kostja on teinud iseseisvalt muudatusi D Blanki projekti järgi jahti Crest 31 ehitades ei ole põhjendatud. Kostja seadusliku esindaja RK poolt 18.11.2008 kohtuistungil vande all ütlusi andes on ta selgitanud, et jooniseid võime muuta, sest kuni 12 m veesõidukid ehitatakse ehitaja vastutusel, kes deklareerib toodete vastavuse, annab välja deklaratsiooni, mis vastab ISO standarditele. Antud kohtuvaidlusega puudutatud laevad olid kõik alla 12 meetri. Blanki jooniseid oli vaja disaini pärast, kuna Eestis on raske leida sellist disainerit. Siselahendus on tehtud täielikult Ridas Jahi poolt. Blank oli alati nõus ehitaja poolt tehtud muudatuslahendustega. Kostja ütlusi kinnitab ka eksperdi arvamus, et AS Rvõib tegutseda talle väljastatud tegevusloaga määratud piires. Purjejahi Crest 31 ehitusel pidi AS R lähtuma CE „A” klassi sertifikaadist ja projektdokumentatsioonist. Jahi omanikul on õigus teostada väikelaeva ümberehitustöid, kuid CE „A” klassi sertifikaadi säilitamiseks peab ta kooskõlastama tööd sertifikaadi väljastajaga.

Eksitav on hageja väide nagu poleks disainer D Blank olnud nõus kostjapoolsete ehitustöödega. Seisukoht, mille D Blank esitas e-kirjaga 24.09.2003.a vastusena P.Gustafsoni järelpärimisele ei võta arvesse karile sõitu ega jahi väärekspluatatsiooni karile sõidu järgselt, sest P.Gustafson seda ei maini. D Blanki vastusest järeldub, et talle esitati pildid jahist ja P.Gustafsoni e-kirjas selgitused vaid kirjeldustena jahil avastatust. Pärast kostjalt M Freitagi arvutuste saamist leidis ka D Blank 09.05.2005.a, et ehitusjooniste järgi ehitatud kiilustruktuuri võib kasutada (t.l.213-214, I kd). Hageja on seadnud kahtluse alla jahi vastavuse Crest 31 ehitamise aluseks olevatele joonistele. Vaidlus puudub selles, et kohtutoimikus olemasolevate piltide järgi ei ole võimalik tuvastada kiilu ja kiilukonstruktsiooni (s.h. kiiluraam) vastavust joonistele ja spetsifikatsioonile. Toote vastavust joonistele ja spetsifikatsioonidele võib kinnitada ainult mõõdistamiste teel. Samas väidab ekspert Boris Jakovlev, et käsitletav kiilustruktuuri konstruktsioon on kasutusel jahiehituses vähemalt 15-18 a. RAS kasutab antud konstruktsiooni alates 1993.a ning mingeid konstruktsiooni füüsilise vananemise tunnuseid eksperdile teada ei ole, isegi jahtidel, mis on olnud analoogsetes avariilistes olukordades. Ühtlasi märgib ekspert, et tuvastada jahi täielikku vastavust spetsifikatsioonile (ükskõik millise ja kelle poolt ehitatud) üleandmise hetkel on praktiliselt võimatu varjatud konstruktsioonide olemasolu tõttu. Negatiivsed kõrvalekalded ilmnevad tavaliselt jahi ekspluatatsiooni käigus. Toimikus esitatud tõendid näitavad põhimõtteliselt mis võib juhtuda jahiga väära ekspluatatsiooni korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et jahi täielikku vastavust ehitamise aluseks olevatele joonistele ei ole enam võimalik tuvastada. Samas puudub ka vajadus, sest kohtutoimikus olevate materjalide alusel on ekspert kategooriliselt väitnud, et jahi Crest 31 kere, kiilu kandekonstruktsioon ja ballastkiil olid ehitatud nõuete kohaselt ja kindlalt. Seega ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et jaht Crest 31 ei vastanud CE nõuetele, mis tingiski vajaduse suuremahuliste ümberehitustööde teostamiseks. Hageja väited, et - AS Ron laevakere sisemise raami ja kiilu ehitamisel kasutanud roostevaba terase asemel tavalist terast, mille tulemusena olid laevakere metallosad juba vähem kui kuuajalise ekspluatatsiooni järel roostes ja kiilu karkassile oli kantud mõni kiht epoksüvärvi; - tavalise metalli kasutamine kiilukonstruktsioonis tingis sisemiste õhutaskute tekke, mis nõrgendasid oluliselt konstruktsiooniliste detailide vastupidavust muutes laeva ekspluatatsiooni eluohtlikuks ; - jahi kere oli ehitatud mittenormikohase paksusega, on tõendamata. Asjaolu, et jahi kiilu raam oli tsingitud, tõendab kiilu raami valmistanud OÜ TSRZ kinnituskiri nr 18, 14.05.2008 (t.l. 212, II kd). Ekspert on veenvalt ja professionaalselt selgitanud nn tavalise terase kasutusala, samuti rooste tekkimise asjaolusid. Eksperdi arvamuse kohaselt “tavaliste” s.t. korrodeeruvate metallide kasutamine kiilu sisekonstruktsioonides on laialt levinud ja teatud tingimustel

(näiteks väga efektiivsetes ballastkiiludes, kus kiilu armatuur töötab väga suurtel koormustel) lausa nõutav. Tuginedes toimikus olevatele piltidele märgib ekspert kvaliteedi suhtes ainult valudefektide olemasolu kiilu lehel (pildid 3A, 4A, 6A, 7A, 8A, 11A, 12A), mis on küllalt levinud jahiehituses kokillvalu kasutamisel. Samas kinnitab, et antud defekte ei saa lugeda määravateks kiilu kvaliteedi hindamisel. Selliseid defekte esineb ekspluatatsioonis olevatel jahtidel tihti. Eksperdi väitel on ballastkiilude pahteldamine praktiliselt möödapääsmatu, kuna jahiehituses kasutatavad valutehnoloogiad ei võimalda saavutada absoluutselt puhast ja täpset valu. Pahteldamisega parandatud valudefektide kogus ja maht jahiehitusnormidega piiratud ei ole. Ballastkiil peab vastama tugevusarvutustele, ettenähtud kaalule, kujule ja pinna kvaliteedile. Toimikusse lisatud tugevusarvutused on tehtud tinakeha tugevust arvesse võtmata ning rahuldavad täielikult tugevusnõudeid. Karilesõidust tulenenud löögi tagajärjel tekkisid kiilu kehas elastsed ja jääkdeformatsioonid mistõttu valudefektide täitepahtel pragunes (epoksüüdpahtel on tunduvalt rabedam kui tinasulam) ja osaliselt eemaldus kiilu tinast. Avanenud valudefektide kaudu pääses merevesi kontakteeruma mustast metallist kiilu konstruktsioonidega. Kiilu kandeplaadil tekkisid roostekolded ja peale jahi väljatõstmist tühimikes moodustunud rooste emulsioon valgus mööda kiilu alla jättes vastavad jäljed (pildid 5A, 9A, 11A, 12A).Teada on, et avariijärgselt tekkis jahis leke. Merevesi suundus mööda tekkinud lekkekanalit jahi sisemusse haarates kaasa koldest rooste osakesi, mis sadestusid löögi tagajärjel tekkinud pragudes jahi plastikust kere ja raami kandeplaadi vahele (pildid 4B- 6B). Peale selle on kiilu kanderaami plaadi servadel märgata mõningaid rooste koldeid, mis on moodustunud nähtavasti liikumiste tõttu kahjustatud protektorkihiga kohtades. Eeltoodu põhjal järeldab ekspert, et kiilu ja kiilu kandekonstruktsioonide roostetamine on jahi karilesõidu tagajärg. Ekspert kinnitab, et pindkorrosioon metallide mehaanilisi omadusi ei muuda. Jahi kere täpse paksuse kohta ei ole kohtule esitatud veenvaid tõendeid. Ekspert Boris Jakovlev, kui ka E Still on kinnitanud, et jahi kere paksus olnuks võimalik määrata vaid mõõtmiste teel, seda ei ole võimalik hinnata kohtu käsutuses olevate piltide alusel. Eksperdi väitel ei ole jahi kere paksus iseenesest aluse meresõidukõlblikkuse näitaja. Määravad on aluse kere kooriku valitud konstruktsiooni ja materjalide tugevusarvutused ja katsetused. Eeldada, et purjejahi Crest 31 „solid” kere koorik kiilu kinnituskohas oli lubatust õhem on põhjendamata kuna toimikus ei ole esitatud tõendeid kere kahjustuste kohta vaatamata ekstreemsetele koormustele karilesõidu hetkel. Täiendavalt märgib ekspert, et kere koorik kiilu kinnituskohas, nõudekohaselt pingutatud kiilupoltide puhul, on surutud kordades jäigemate kiilustruktuuri elementide vahele ning kannab põhiliselt kontaktkoormusi. Oluline on materjali paksus väljapoole kanderaami toetusplaati. Vastates menetlusosaliste küsimustele on ekspert kohtuistungil samuti kinnitanud, et laevakoorikul on oluline jäikus, mitte tugevus, seetõttu kooriku paksust ei limiteerita kusagil. Crest 31 kere pidas lubamatutes ekstreemtingimustes vastu, jaht jäi vee peale, mis näitab, et kere oli ehitatud tingimuste järgi. Kohtu käsutuses olevate tõendite alusel on ekspert tuvastanud tingimused, millised valitsesid laeva karilesõidul (tuule kiirus, laeva kiirus) ja arvutuste tulemusena leidnud, et laev on projekteeritud kordi leebematele tingimustele võrreldes tingimustega, mis valitsesid antud karilesõidu ajal. Asjaolu, et jaht pani neile tingimustele vastu ja ei uppunud, kinnitab, et laev oli ehitatud korrektselt (t.l. 170, III kd). Puudusi võib täheldada kiilu tinasulami valus (poorid, tühimikud), kuid need ei olnud määravad kiilu väljavahetamiseks. Kohtutoimikus olevate materjalide alusel väidab ekspert kategooriliselt, et jahi Crest 31 kere, kiilu kandekonstruktsioon ja ballastkiil olid ehitatud nõuetekohaselt ja kindlalt. Karilesõidu momendil kasvas koormus kiilul ja kiilukonstruktsioonidel Soome Tehniliste

Uuringute Keskuse andmetel vähemalt 230 kN, mis ületab ISO standardi karilesõidu kalkulatsioonides kasutusel olevat koormust 31,5 kN 7,3 korda. Sellised ekstreemsed koormused tingivad deformatsioonide tekkimist kiilustruktuuris ja jahi keres. Tagajärjeks on epoksüüdpahtli purunemine kiilu kehas, kiilu ja kere liitmikus, siseraami kandeplaadi tasanduskihis. Jaht saab lekke, kaitsmata tavaterasest konstruktsioonid hakkavad korrodeeruma. Probleeme süvendas edaspidine sõitmine purjede all. Kogutud tõendite alusel võib väita , et kiilu eraldumine kerest ja prao tekkimine kiilu ülaosas (kiiluflantsi kniide piirkonnas) tekkis karilesõidu tagajärjel. Hageja palub arvestada, et kohtu poolt määratud eksperdi Boris Jakovlevi seisukohad ei ole kaalukamad ega usaldusväärsemad teistest asjas kogutud tõenditest, sealhulgas eelkõige asjatundja GTørmoeni poolt antud ütlustest ning hageja poolt esitatud laevaehituse asjatundjate kirjalikest seisukohtadest. Hageja on pidanud oluliseks GTørmoeni võimalust jahi vahetuks ülevaatamiseks ja rõhutanud asjaolu, et nähtuvalt Norra kindlustusseltside poolt esitatud soovituskirjadest (t.l. 4-10, III kd) peetakse GTørmoeni Norras üheks pädevaimaks ja tunnustatuimaks kahjukäsitlejaks paadikahjude osas, kusjuures mitmed suuremad kindlustusseltsid on tema teenuseid kasutanud juba mitmekümne aasta vältel. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatus tehniline konsultant GTørmoen on andnud kohtus ütlusi (t.l. 91-112, III kd)), mille kohaselt on ta lõpetanud tehnilise kooli, merenavigatsiooni alast tehnilist haridust ega kõrgharidust ei oma. On töötanud eelnevalt autode remondi töökojas, jahtide ja laevade alal eriharidust ei oma. Tugevusarvutusi teinud ei ole, selleks on teised isikud. Kohtu hinnangul kirjeldatud ettevalmistusega isik ei vasta eriteadmistega isikule esitatavatele nõuetele. Lisaks on G Tørmoen 22.10.2008.a kohtuistungil selgitanud, et Crest 31 ülevaatuse eest septembris 2003 maksis talle IF Kindlustus. Kuna tema ei koosta kalkulatsiooni, pöördus BOMteiste poole. Tunnistaja väitel ei pea olema suur ekspert tuvastamaks, et kiilu konstruktsioon ja tekil olevad augud osutavad sellele, et jaht oli kehvasti ehitatud. Jaht ei näinud hea välja. Tugevusarvutusi tunnistaja ei näinud ja ei mäleta, kellelt sai andmed laeva kere paksuse kohta. Kirjaliku arvamuse kirjutas 1 aasta hiljem. Toodud väidetest tulenevalt on põhjendatud kahtlus tehnilise konsultandi GTørmoeni pädevuses jahil tekkinud vigastuste asjaolude ja nende põhjuste otsustamiseks. Kahtlust ei kõrvalda ka GTørmoeni võimalus jahi vahetuks ülevaatamiseks. Samas oli GTørmoen kindlustusfirma poolt palgatuna asjast huvitatud isik, mitte erapooletu ekspert. Ekspert Boris Jakovlev on vastanud ka küsimusele, miks tema hinnang vigastuste tekkimise aspektist ei ühti kindlustusseltsi asjatundja GTørmoeni omaga ja leidnud, et viimase hinnangud on tehtud pika aja möödudes avariist ja ei arvesta reaalselt karilesõidu tõsidust ning jahi väära ekspluatatsiooni peale karilesõitu. Ekspert Jakovlev on samuti 10.02.2009.a kohtuistungil andnud hinnangu väärekspluatatsioonile ja GTørmoeni arvamusele (t.l. 171, III kd). Ta on väitnud, et ei nõustu GTørmoeniga, kuna vaatab juhtunut teisest aspektist ja on seisukohal, et peale avariid oli jaht vääras ekspluatatsioonis. Jahti, mis sai kahjustusi karile sõiduga, vahepeal ei remonditud ega kontrollitud, vaid sõideti edasi. Kõik pahandused on selle tulemus. Rooste ei teki 5 minuti möödumisel. GTørmoeni väited on üles ehitatud piltidele, mida ta nägi, kui laev oli lahti lõhutud, ta võttis summaarse kahjustuse aluseks. Aga oli toimunud karile sõit ja ekspluatatsioon peale karile sõitu. Laev karile sõitmisega kaotas kiilu ja kere jäikuse ära. Kui jaht lastakse jälle vette peale karile sõitu ja sõidetakse teatud miilide arv, siis ei saa enam öelda, kui suured kahjustused olid löögi tagajärjel.

Tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus nimetatud seisukohaga ja eeltoodud asjaolusid arvestades peab põhjendatuks jahi Crest 31 tehnilisele seisundile eriteadmisi vajavate hinnangute andmisel lähtuda GTørmoeni ja Boris Jakovlevi arvamuste lahknemisel ekspert Boris Jakovlevi arvamusest. Hageja väidab, et asjatundja GTørmoen leidis jahi ülevaatuse tulemusena, et madalikule sõitmine ei tekitanud jahile Crest 31 erakorralisi vigastusi ning vigastuste ulatus oli tingitud mitte niivõrd madalikule sõitmise raskusest kuivõrd jahi enda halvast kvaliteedist. Samal ajal ekspert Boris Jakovlevi arvamus madalikule sõitmise asjaolude kohta põhineb ainuüksi jahi pardal olnud isikute subjektiivsetel hinnangutel. Kohus ei pea hageja väiteid põhjendatuks. Eksperdi antud hinnangud madalikule sõidu olude osas põhinevad tunnistaja Kalev Kaalu ja hageja vande all antud ütlustel tormi ja selle füüsikaliste näitajate kohta, samuti teistel kogutud tõenditel, mida ei saa pidada subjektiivseteks. GTørmoen, oma arvamuse andmisel nimetatud informatsiooni ei omanud. Hageja tugineb oma väidete tõestamisel ka jahti remontinud firma BPAS 24.09.2003.a emailile, D Blanki 24.09.2004 e-mailile ja GLönngreni 16.08.2005 e-mailile. Jahti remontinud firma juhataja, P.Gustafsoni, e-kirjast D Blankile selgub, et arvesse ei ole üheski aspektis võetud karile sõitu. Seda olulist asjaolu kirjas ei märgita. GLönngren püüab 16.08.2005.a e-mailis anda hinnangut kiilu ala ehituskvaliteedile L Rønne 08.08.2005 telefoni teel tehtud järelpärimise alusel. Nagu GLönngren kinnitab, põhineb tema hinnang piltidel, mille advokaat J.Ploom saatis. Milliseid pilte ja millistest jahtidest on silmas peetud, on tõendamata. GLönngren kinnitab, et peale mõningate põhijooniste kiilust pole tal jahi kohta mingeid muid andmeid (s.h. standardmõõtusid, asetuse skeemi, jooniseid). Jahi kere paksuse kohta selgitab GLönngren, et joonise kohaselt on paksus 20mm, talle olevat öeldud 10 mm. Kokkuvõtvalt loodab GLönngren, et tema märkused aitavad ehk leida kahjustuste põhjuseid. Seega pole hageja ka antud juhul maininud karile sõitu. On edastanud pildid ja suuliselt andnud informatsiooni, s.h. väitnud jahi kere paksuseks 10mm, mis ka GLönngren enda kinnitusel ei ole piisav teave adekvaatse hinnangu andmiseks. Tõendina ei ole nimetatud e-kiri arvestatav, sest hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, kellega GLönngreni puhul tegemist on ning millest lähtuvalt peaks kohus selle tõendiga arvestama. Kohus leiab, et eeltooduga on ümber lükatud hageja väited jaht Crest 31 ehitustööde mittekvaliteetsusest. Jahil kahjustuste tekkimise põhjuseks olid laeva karile sõit ning peale karile sõitu jahi väärekspluatatsioon Gotlandilt Oslosse. Hageja on esitanud väite, et jahi Crest 31 osas esitatud nõudest arvab maha kindlustushüvitise 32 000 NOK. Seega kindlustushüvitis kattis vaid 12% väidetavalt tehtud töödest. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, millest lähtuvalt ei hüvitanud kindlustus remonditöid teostanud firma BPAS reklamatsioonis märgitud töid summas 262 228 NOK. Nii spetsialist hr. E Still kui ekspert Boris Jakovlev on seadnud kahtluse alla antud juhtumi kindlustushüvitise määramise kohasuse. Seega kindlustuse poolt hüvitise määramise kohasus ei ole hageja poolt tõendatud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et nõue summas 232 299,40 NOK purjejahi Crest 31 laevakerel ja kiilul tekkinud kahjustuste hüvitamiseks on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Seoses nõude põhjendamatusega ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut hageja poolt esitatud tööde maksumust põhistavatele tõenditele.

Hageja väitel selgus hiljem, et mõõdik ei töötanud ja vajas vahetamist. Seega Kalev Kaal (AS Rostu-müügijuhina) sai küll teada kütusepaagi kaane praost merereisi ajal, kuid ta ise remontis prao sama reisi ajal, 2003.a. augustis. Hageja väide, et Kalev Kaalu poolt tehtud töö ei olnud tulemuslik, on tõendamata. Kütusetaseme mõõdiku väidetavast rikkis olekust sai AS Rteada esmakordselt 25.11 2004.a (s.o. rohkem kui aasta hiljem) BOMesindaja saadetud kirjast, kus teatati, et olevat olnud vastav puudus, mis kõrvaldati ning selleks tehtud kulutusi soovitakse AS-lt Rsisse nõuda. Puuduste kõrvaldamise ettepanekut kütusetaseme mõõdiku osas hageja kostjale ei teinud. 18.11.2008.a kohtuistungil on L Fr Rønne väitnud, et puudusest teatamine ja arvete esitamine jäi siiski aasta piiridesse, kuid väiteid teiste tõenditega tõendanud ei ole. Hageja esitatud 07.10.2004.a arvest nr.161 (2230 NOK) selgub, et on teostatud diislitangi lekke remont, ostetud värvi, instrumente ja mõõdik. Tõendamata on, milline on seos kostjal arve alusel ostetud materjalidesse ja teostatud töödesse. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et puudusest teadasaamisel oleks ta saanud tuvastada, milline vigastus mõõdikul oli, kas seda rikuti teiste remonditööde käigus. Mõõdik maksab umbes 1000 EEK ja olenevalt vigastusest oleks kostja saanud selle ka ise ära parandada. Seoses defektidega kajuti lae paneelides selgitas hageja Harju Maakohtu 18. novembri 2008. a kohtuistungil vande all seletusi andes, et kajuti lae vinüülpinnale tekkisid mullid, mis rikkusid kajuti siseviimistluse. Leiab, et defekti tekkepõhjuseks olid töövõtja ebaõiged (ebakvaliteetsed) töövõtted, mistõttu kostja vastutab kajuti laepaneelide vahetamisega seotud kulude 1995.97 NOK hagejale hüvitamise eest. Hageja poolt esitatud 28.09.2004.a arve nr.1829 (2475.- NOK laevakere kate, tarnitud plaate 2 tk) ei tõenda, mida antud arve alusel tasuti või osteti. Töövõtjale teatati puudusest esmakordselt 25.11.2004.a pärast väidetavate puuduste kõrvaldamist. Kostjal ei olnud võimalik väidetavat kahjustust näha. Lähtuvalt VÕS §-st 644 lg 3 on hageja nõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

on ebatõenäoline, et hagejal enam kui aasta jooksul puudus võimalus teatada töövõtjale ilmnenud puudustest. Seetõttu nõustub kohus kostja seisukohaga, mille kohaselt töövõtjal puudus võimalus veenduda, kas leke reelingu kruvide aukudest tulenes töö lepingutingimustele mittevastavusest või teistest põhjustest, näiteks löökidest vastu kaid ehk teisi jahte. Nimetatud asjaolu ei muuda ka BP AS-i 10. augusti 2005. a seletuskiri lekke iseloomu ja ulatuse kohta (t.l. 43-44, II kd). Puuduse ilmnemine vahetult pärast Piritalt lahkumist, ei ole hageja poolt tõendatud, sest kohus ei pea piisavaks hageja vande all antud seletust lekke ilmnemise kohta. Samal ajal on kostja seaduslik esindaja RK vande all kinnitanud, et Rkontrollib alati lekke võimalikkust survepesuga üle, töökojast ei lähe enne väljagi. Tunnistaja Kalev Kaal kinnitas kohtuistungil, et jahi Crest 31 vastuvõtmisel hageja poolt tehti lahel 2-tunnine proovisõit ja lekkeid ei avastatud. AS-le Rei teinud hageja kordagi ettepanekut väidetavate puuduste kõrvaldamiseks. Lähtuvalt eeltoodust on nõue VÕS § 644lg 3 alusel põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastuhagi nõue Kostja vastuhagi nõue kokku on 22928 NOK. Vaidlus puudub summa 6628 NOK osas. Nimetatud summa võlgneb hageja kostjale pärast vastastikuste aktsepteeritud nõuete tasaarvestamist. Vaidlus on nõude 16300 NOK osas. Nimetatud nõue tuleneb BB15 jahtide mastide ümberehitustööde eest AS Rpoolt. Hageja taotleb kohaldada nõude osas aegumist. 17.05.2005.a on kostja esitanud kohtule taotluse nimetatud nõude tasaarveldamiseks. 08.09.2005.a on hageja esitanud tasaarvestamisele vastuväited. Pärast tasaarvestuste üksikasjalikku arutelu 23.04.2008.a kohtuistungil, esitas kostja antud nõude osas 28.05.2008.a vastuhagi, millele 27.06.2008.a hageja esitas vastuväited, aegumise vastuväidet nende hulgas ei olnud. Taotlust kohaldada nõude osas aegumist ei ole hageja esitanud asja sisulise menetlemise ajal, vaid alles pärast asja sisulise arutamise lõppemist, kohtukõne teesides, millest tulenevalt ei saanud teine pool taotluse osas vastuväiteid esitada. Seepärast jätab kohus hageja taotluse, antud nõude osas aegumise kohaldamiseks, tähelepanuta. Kostja teostas septembrist 2003 kuni juulini 2004 jahtidele BB15 tarnitud mastide ümberehitustööd. Hageja oli ostnud jahtidele mastid, mis sellisena ei sobinud ja vajasid ümbertegemist. Mastide ümberehitus tehti L Rønne tellimusel ja tema juhtnööride kohaselt. Teostatavate tööde maksumuses pooled eelnevalt kokku ei leppinud. AS Resitas kirjas 09.09.2004.a (vt tsiviilasja köide I, tl 31-33) nõude summas 16 300 NOK jahtide BB 15 mastide ümberehituse eest. Detailselt kalkulatsiooni kantud kulutustest ja teostatud tööoperatsioonidest kostja hagejale ei esitanud. 25.11.2004 kirjas (vt tsiviilasja köide I, tl 37) BOMaktsepteeris BB 15 mastide ümberehitustööd vaid summas 500 NOK. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Menetlusosalised on erimeelsuses selle osas, milline oli poolte kokkulepe ümberehitustööde maksumuses, milline on vastavate tööde mõistlik maksumus, mitme masti osas kostja ümberehitustööd teostas ning millal ja kas on kostja esitanud

vaidlusaluste tööde osas hagejale nõuetekohase kuludokumendi (arve). Hageja väitel kostja ei informeerinud eelnevalt ega vastavate tööde teostamise ajal hagejat, et konkreetsete tööde teostamisega kaasneb hagejale lisakulu st, et kõnealused tööd oleksid käsitletavad lisatöödena, mis kuuluvad täiendavale tasustamisele. Mastide tarnija NEB-Sails Ky esindaja 13. augusti 2008. a. kinnituskirjast (t.l. 13-14, III kd), nähtuvalt tarnis tema BOMnimel 2002.a. suvel 10 komplekti täismaste purjekate BB15 tootjale Ridas Jaht. Mastide kontrollimisel ilmnes, et 1) puudus fokavalli knaap, 2) vaja paigaldada tallase stopperid ja 3) fokavalli tross lõigata 20 cm lühemaks ja uuesti kinnitada. Nimetatud tööde teostamiseks mastide Soome tagasitoimetamine ei olnud mõistlik, kuna tegemist oli väikese tööga ja AS Rväitis, et saavad tööga ise hakkama. Tunnistaja AÜpruse ütluste kohaselt mastide ümberehituse tööd ei olnud eelarves. Eelarves olid paadid ilma mastideta, tuli täiendavalt mastide tellimus. Kui mastid oleks sobinud, poleks vaja olnud ümber ehitada. Oleks saanud panna kohe paadi juurde. Ainult mahalaadimine ja kinnitamine transpordiasendisse, võib olla ka veel ladustamine. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul vajasid tarnitud mastid ümberehitust ja tegemist oli kostja jaoks täiendavate lisatöödega, mille mahus ja tasu suuruses pooled eelnevalt kokku ei leppinud. VÕS § 637 lg.1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahelise töövõtulepinguga ei olnud käsitletavate lisatööde osas eelnevalt tasu suuruses kokku lepitud, mistõttu kuulub maksmisele mõistlik tasu. Tavalisest tasust ei ole võimalik rääkida põhjusel, et valmis mastide ümberehitamisel oli tegemist erakorralise mitte tavapärase tööga. Kuna tellija ja töövõtja ei ole mõistliku tasu suuruses suutnud kokku leppida, tuleb kohtul kindlaks määrata vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada töö tegemiseks kulunud materjalide maksumusega, kulunud tööajaga ja mõistliku kasumiga. Hageja leiab, et tööde maht ja kulutused mastide ümberehitustöödele on kostja poolt ilmselt ülepaisutatud. Kostja seadusliku esindaja väitel tehti kõik selleks, et hageja saaks ise masti paigaldada, seejuures on eeltööd vahel palju aeganõudvamad kui lõplik paigaldus. Mastide ümberehitustöid teostas kostja töödejuhatajana AÜprus, kelle arvestused teostatud tööoperatsioonide kohta on kostja tõendina kohtule esitanud (t.l. 219, II kd). Nimetatud dokumendis toodud asjaolusid täpsustas AÜprus hilisemalt tunnistajana ütlusi andes (t.l. 20-25, III kd). Kostja väitel kulus ühe masti ümberehituseks kõigi kaasnevate lisatöödega proportsionaalselt arvutatult 9 tundi. Mastid olid alumiiniumist, 11m pikad, mast kaalus umbes 15-20 kg. Mast koosneb mastist, poomist 2m, spinnakerpoom, kokku on 3-4 eraldi osa, mis moodustab komplekti. Masti pikkuse tõttu ei tule üks inimene toime masti tõstmise ega liigutamisega, oli alati vaja kahte töötajat. Periood, mis kulus, oli umbes aasta. Igale paadile oli üks komplekt. Paat sai valmis, siis pandi ka komplekt ära. Kuna paatide müük venis, siis korraga ei saanud teha. Kui paat läks müüki, siis oli vaja mast peale panna. Igat masti tehti eraldi. Juhul, kui oleks korraga teinud 10 masti, siis oleks läinud aega 2- l mehel 3-4 päeva, ajakulu oleks väiksem olnud. Tunnistaja AÜpruse väitel kulus ühe masti laadimis- ja pakkimistöödele (mahalaadimine, ladustamine,

lahtipakkimine, kinnipakkimine, kinnitamine transporditava paadi külge) kahel töölisel 2 tundi ja 15 min, seega kokku 4,5 tundi, masti ümberehitustöödele 3,5 tundi. Lisandus iga masti eraldi paigaldus paadile. Mast pandi paadile tõstukiga, kinnitati ja siis alles selgus, milliseid muudatusi on veel vaja. Prooviti ka purjedega koos, kui ei sobinud, oli vaja uuesti maha võtta. Tööga oli hõivatud kokku 4 meest ja kasutati tõstukit. Paigaldus oli peaaegu terve päeva töö, umbes 6 tundi. Materjali kulu mastide ümberehituse juures võis olla tööhulgaga võrreldes küllaltki väike ca 10-15 %. Tutvudes AÜpruse poolt esitatud tööoperatsioonide kirjeldusega nõustub kohus hageja seisukohtadega, et tavapäraseid töövõtteid ja metoodikaid rakendades ei saanud ühe masti ümberehitamiseks kuluda 9 töötundi iga masti kohta. Hageja 18.11.2008.a kohtuistungil vande all seletusi andes kinnitas ja näitas millised tööd oli vaja teostada: tuli puurida 2 auku ja veel 4 auku. Trossi aas oli liiga suur, tuli lõigata tross lühemaks, teha uus sõlm ja tangidega pressida kokku. Kuna paadi konstruktor nõudis, et pandaks üks mast üles, siis vaid ühe puhul seda ka tehti. Ei vasta tõele, et mitu meest tegeles. Osales ise koos mastide tarnija hr R Bjurström’iga masti püstiajamises, see oli raske, kuid kraanat selleks vaja ei läinud. Rõhutab, et osade (3) BB15 jahtide osas teostas vajalikud ümberehitustööd hageja ise omamata erialast väljaõpet ega eriotstarbelisi tööriistu ning tegelik ajakulu jäi keskmiselt oluliselt madalamaks kostja poolt näidatust. Hageja on viidanud jahtide BB15 tehnilisi andmeid kajastavale veebilehele(www.bb15.com), kust nähtub, et BB15 tüüpi jahtidel on masti tõstmine ja langetamine võimalik kraana (või mistahes muu tõstemehhanismi) abita. Toodud asjaolusid kostja ei ole ümber lükanud. Seega võib eeldada, et kostja kui professionaalne laevaehitaja oli ja on võimeline vastavaid tööoperatsioone teostama tunduvalt väiksema ajakuluga. Nimetatud asjaolu tõendab ka mastide tarnija NEB-Sails Ky esindaja poolt 13.augusti 2008.a kinnituskirjas väljendatud seisukoht, mille kohaselt prognoositavaks ajakuluks oli kuni 30 minutit masti kohta. Seega on kostja poolt nõutav summa ilmselgelt ebamõistlik ega ole vastavuses analoogiliste tööde teostamiseks tavapäraselt vajaliku ajakuluga. Kostja on esitanud nõude arvestatuna kümne BB15 tüüpi jahi mastide ümberehitamist, millised tööd teostati ajavahemikul septembrist 2003.a kuni juulini 2004.a. Hageja väiteid, mille kohaselt ta 2 jahti koos täieliku taglasega tarnis klientidele juba enne 2003/2004 hooaja algust s.o. 2002.a, kostja vaidlustanud ja ümber lükanud ei ole. Hageja väidab, et tegelikult teostas AS Rümberehitustöid seitsme BB15 jahi mastide osas. Kohus leiab, et kostja poolt on tõendamata ümberehitustööd kümne jahi mastide osas. Asjaolu, et hageja tellis kostjalt kümne BB15 jahi ehituse, ei tõenda, et eritööna teostatud mastide ümberehitus tehti samuti kümne jahi mastide osas. Seetõttu lähtub kohus arvutustes seitsme masti ümberehitustöödest. Seega isegi juhul, kui aktsepteerida kostja väiteid ühe masti ümberehitamiseks vajaliku ajakulu osas, oleks kostja nõue põhjendatud üksnes 70% ulatuses. Samuti nõustub kohus ka hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja poolt nõutava tasu suurust silmas pidades on ühe töötunni maksumus põhjendamatult kõrge. Arvestades, et vaidlusaluste ümberehitustööde teostamine ei eelda eriteadmiste ega -oskuste olemasolu, siis oli vastavate tööde teostamiseks võimeline ka lihttööline. Kostja seaduslik esindaja on vande alla seletusi andes märkinud (t.l. 136-144, II kd), et kostja töötunni maksumus oli 120 Eesti krooni, millele lisandus üldkulu 20%, st kostja enda väitel oli tema poolt müüdava töötunni kogumaksumus väidetavalt 144 Eesti krooni. Kõnealust töötunni ühikuhinda arvestades saaks kostja jahtide BB15 mastide ümberehituse eest nõuda hagejalt maksimaalselt 12.960,00 Eesti krooni (90 töötundi x 144 EEK) tasumist.

Statistikaameti poolt avaldatud andmetest (t.l. 243, II kd) nähtuvalt oli 2004.a I kvartali keskmine brutokuupalk 6.748,00 Eesti krooni (st keskmine brutotunnipalk 42,18 Eesti krooni) ning 2004.a. II kvartali keskmine brutokuupalk 7.417,00 Eesti krooni (st keskmine brutotunnipalk 46,35 Eesti krooni). Ebamõistlik oleks eeldada, et kostja lihttööliste palgatase oleks vaidlusaluste ümberehitustööde teostamise ajal (s.o 2004.a. I poolaasta) ületanud märkimisväärselt statistilist keskmist brutokuupalka. Tõenäoliseks võib pidada, et tegelik lihttöölise kuupalk jäi keskmisele kuupalgale alla või oli paremal juhul sellega ligilähedaselt võrdne. Vastavat asjaolu kinnitas ka tunnistaja AÜprus märkides, et tööliste kuutasu oli kostja juures nimetatud perioodil ligikaudu 10.000,00 Eesti krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunõude suuruse arvutamisel mõistlik lähtuda keskmisest brutotunnipalgast 2004..a I poolaastal, milleks oli 44,27 Eesti krooni [(42,18 + 46,35)/2], kuna lisaks otsestele tööjõukuludele võis kostja pretendeerida ka mõistliku suurusega kasumile teenuse osutamise eest. Kohtul puuduvad andmed materjali kulu kohta, kuid kohus arvestab kostja väiteid, et materjali kulu oli küllaltki väike. Samuti arvestab kohus kostja väidetega, mida hageja ei ole ümber lükanud, et seoses jahtide müügi venimisega teostati iga masti ümberehitustööd eraldi iseseisva tööna, mis suurendas ajakulu. Toodud põhjustel jääb kohus arvestuses siiski kostja poolt esitatud hinnangulise ajakulu juurde. Ülaltoodust tulenevalt ning arvestades kostja poolt esitatud hinnangulist ajakulu (s.o 9 töötundi iga masti kohta) ümberehitustöödele, leiab kohus, et kostjal on õigus nõuda vaidlusaluste tööde teostamise eest hagejalt 2.789 Eesti krooni (63 töötundi x 44,27) tasumist, s.o. 1569 NOK. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks vaidlusaluste ümberehitustööde teostamise eest hagejale arve väljastanud. Samal ajal on hageja kinnitanud, et sellise suurusega arvet ei oleks ta ka aktsepteerinud. Seega on kostja vastuhagi nõue põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele summas ( 6628 + 1569 ) 8197 NOK. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõudest, 259990.93 NOK, hagi rahuldamisele summas 3012,90 NOK ja jätta rahuldamata summas 256978,03 NOK. Kostja vastuhagi nõudest, 22928 NOK, kuulub vastuhagi rahuldamisele summas 8197 NOK ja rahuldamata summas 14731 NOK. Kohtuotsuse tegemise ajal Eesti Panga valuutakursi alusel on Norra krooni kurss Eesti krooni suhtes 1,7777. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5356,03 EEK ja hagejalt kostja kasuks 14 571,81 EEK. Tasaarvestuse tulemusena kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 9215.78 EEK Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-i 60 lg 1 alusel jätab kohus kohtukulud hageja kanda. Seejuures arvestab kohus, et § 61 lg 1 p1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hagi jäi rahuldamata summas 256978.03 NOK, s.o. 456 829.80 EEK. Viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast moodustab 22.841.50 EEK.

Vastuhagi rahuldati summas 8197 NOK, s.o. 14571,81 EEK. Viis protsenti vastuhagi rahuldatud osast moodustab 728,60 EEK. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale, tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest 23570,10 EEK. Samuti tuleb hüvitamisele kuuluvate kohtukulude hulka arvata riigilõiv vastuhagilt vastavalt vastuhagi rahuldatud osale 1000 EEK, kostja poolt tasutud ekspertiisitasu 11328 EEK ja dokumentaalse tõendi saamisele tehtud kulutused 23469,90 EEK. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna 59368 EEK.

Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.