2-09-2042/10 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-09-2042 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Eksar-Transoil AS esitas 19.01.2009.a. kohtule hagiavalduse Kolga GPS OÜ ja Kxxxx Kxxxxx vastu neilt solidaarselt 62 771,52 krooni ja peale hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kolga GPS OÜ teatas 18.02.2009.a kirjalikus vastuses, et vaidleb kogu nõudele vastu. Menetluse käigus selgus, et Kxxxxx Kxxxxx suhtes on 27.08.2008.a välja kuulutatud pankrot. Kohus jättis hagi Kxxxxx Kxxxxx vastu TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ja jätkas hagi menetlemist Kolga GPS OÜ vastu. Kuna kohus lõpetas Kxxxxx Kxxxxx vastu esitatud nõude menetlemise hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, jätab kohus lahendamata Kxxxxx Kxxxxx taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 04.05.2009.a. Kohtuistungil osales hageja esindaja. Kostja Kolga GPS OÜ esindaja istungile ei ilmunud. Kohtukutse oli kostja asukohas 23.04.2009.a. kätte toimetatud juhataja Lxxxx Mxxxxx (tl.36). TsMS § 323 lg 1 kohaselt loetakse dokument füüsilisele isikule kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale. TsMS § 323 lg 2 järgi kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juriidilistele isikutele. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostjat hoiatati kohtuistungilt puudumise tagajärgede eest TsMS § 410 järgi. Kostja teatas kohtule meili teel, et ootab omale esindaja määramist, muud istungile ilmumata jäämise põhistust esindaja ei esitanud. Samas ei esitanud kostja taotlust kohtuistungi edasilükkamist ega esitanud tõendeid seadusliku takistuse kohta kohtusse ilmumata jäämisel. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja taotlusel tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile. TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval

2-09-2042 ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15 % tasumata võlasummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja oma menetluskulude nimekirja ei ole esitanud, seega ei saa TsMS § 1741 lg 3 alusel otsuses kostja hüvitatavad menetluskulud kindlaks määramata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.