2-09-4226/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-4226 avalduse ja hagiavalduse esitamise eest 10.07.2008.a maksekorraldusega 8506 riigilõivu 1 250,00 krooni (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluselt A K). Maksed on sooritatud Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2900072123. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes TsMS § 429 lg 1 ning § 150 lg 2 p 2 palub hageja esindaja kohtul võtta vastu Osaühingu Aktiva Finants loobumine hagist A K`i vastu ja lõpetada asjas menetlus ning tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 625,00 krooni. Riigilõivu palub hageja esindaja tagastada maksja Osaühingu Aktiva Finants kontole nr xxx xxx pangas. Kohus teatas hagist loobumise avaldusest kostjat ning palus teatada oma seisukoht. Kostja kohtule ei vastanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus Osaühingu Aktiva Finants hagis A K`i vastu 1 038,20 krooni nõudes lõpetada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna menetluskulusid menetlusosalised esitanud ei ole, seega jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja esindaja on ühtlasi esitanud riigilõivu tagastamise taotluse. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohtule 19.02.2009.a esitatud maksekorraldusest nr. 194 (t.l. 36) ilmneb, et Osaühing Aktiva Finants maksnud 12.02.2009.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072136 riigilõivu 1 000 krooni selgitusega „Riigilõiv hagilt A K vastu“. Kohus rahuldab taotluse 12.02.2009.a tasutud lõivust poole, s.o. 500 krooni tagastamiseks. Käeoleval juhul on avaldaja ka tasunud riigilõivu seoses kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega (tsiviilasi nr. 2-08-31861). Kohus selgitab, et riigilõivu tagastamist maksekäsu kiirmenetluses sätestab TsMS § 150 lg 1 p 4, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punktides 1 (kui maksekäsu kiirmenetlus ei ole lubatud) ja 2 (kui avaldus ei vasta maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõuetele) sätestatud juhul. Käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avaldust on jäetud rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule kätte toimetada (TsMS § 483 lg 2 p 3). Seadus ei sätesta riigilõivu tagastamist 2(3)