Võlaõigus › Võõrandamislepingud

registriossa nr xxx AS K kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 492 500 (nelisada üheksakümmend kaks tuhat viissada) krooni AS M kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.01.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (ostja) ja kostja (müüja) 01.12.2006.a müügilepingu, mille esemeks oli 1⁄2 suurune mõtteline osa Saue linnas xxxasuvast kinnistust. 04.12.2006.a tasus hageja kostjale osa ostuhinnast summas 825 000 krooni. Lepingu punkti 3.1 kohaselt pidid pooled sõlmima asjaõiguslepingu hiljemalt 31.05.2007.a eeldusel, et kostja on valmis ehitanud paariselamu hagejale üleantava poole. Paariselamu pool

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Lepingust taganemine on tühine. Pooled pidid sõlmima asjaõiguslepingu hiljemalt 31.05.2007.a eeldusel, et kostja on valmis ehitanud paariselamu ühe poole. Kuna kostja ei olnud paariselamu hagejale üleantavat poolt 31. maiks 2007.a valmis ehitanud, siis ei pidanud asjaõiguslepingu sõlmimist selleks ajaks toimuma. Probleemid ehitamisel tekkisid seoses sellega, et hageja ei teatanud kostjale tema poolt soovitud siseviimistlusmaterjale. Lepingu ese oli valmis 31. augustiks 2007.a.

Isegi, kui taganemine oleks kehtiv, on hageja kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse, kuna ta ei ole leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 01.12.2006.a kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale müüma 1⁄2 suuruse mõttelise osa Saue linnas xxx asuvast kinnistust 3 300 000 krooni eest. Lepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus hageja tasuma ostuhinnast 825 000 krooni 1 pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Vaidlust ei ole, et nimetatud summa on makstud. Lepingu punktis 2.6 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub 31. maiks 2007.a paariselamu hagejale üleantava poole valmis ehitama. Lepingu punkt 3.1 sätestab, et pooled sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks hiljemalt 31.05.2007.a eeldusel, et kostja on valmis ehitanud hagejale üleantava paariselamu poole vastavalt lepingu lisaks nr 2 olevale siseviimistluse spetsifikatsioonile ning hageja on täitnud lepingu punktis 2 sätestatud ostuhinna tasumise kohustuse. Vaidlust ei ole selles, et 31. maiks 2007.a kostja hagejale üleantavat paariselamu poolt valmis ei ehitanud ning asjaõiguslepingut selleks kuupäevaks ei sõlmitud. Ebaõige on kostja seisukoht, et ehitise valmimine hilines seetõttu, et hageja ei kooskõlastanud siseviimistlusmaterjale. Kostja ei vajanud hageja kooskõlastust, kuna siseviimistlusmaterjalides oli kokkulepitud võlaõigusliku müügilepingu lisas nr 2. 13.06.2007.a on hageja esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse, millega taganes poolte vahel sõlmitud müügilepingust lepingu punkti 4.2.1 alusel, kuna kostjast tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut müügilepingus sätestatud tähtajaks sõlmitud. Müügilepingu punkt 4.2.1 sätestab, et hagejal on kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni õigus lepingust taganeda, kui kostjast tingitud põhjustel ei ole asjaõiguslepingut sõlmitud hiljemalt käesolevas lepingus sätestatud tähtajaks. Kohus leiab, et lepingust taganemiseks hageja poolt puudus õiguslik alus. Tulenevalt lepingu punktist 3.1 kohustusid pooled sõlmima 31. maiks 2007.a asjaõiguslepingu eeldusel, et paariselamu hagejale üleantav pool on valmis ehitatud. Käesoleval juhul ei olnud paariselamu pool selleks ajaks valmis ehitatud. Ka asjaolu, et paariselamu pool ei olnud 31. maiks 2007.a valmis ehitatud kostjast tuleneval põhjusel, ei muuda kohtu hinnangul olukorda. Kui asuda seisukohale, et lepingust taganemise aluseks lepingu punkti 3.1 järgi oleks paariselamu poole mittevalmimine 31. maiks 2007.a, siis kaotaks tähenduse lepingu punkt 4.2.4, mille kohaselt võib ostja lepingust taganeda, kui müüjast tingitud põhjustel ei ole lepingu eset valmis ehitatud hiljemalt 31.08.2007.a ja seda ei tehta ka mõistliku tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui kaks kuud. Kuna lepingust taganemiseks puudus õiguslik alus, siis ei saa taganemist lugeda tehtuks. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostjal tuleks raha tagastada ka seetõttu, et ta on võõrandanud lepingu eseme kolmandale isikule. Lepingu eseme võõrandamine kolmandale isikule ei tekita automaatselt kostjale kohustust ettemaksu tagastamiseks. Lepingu eseme võõrandamine kolmandale isikule võib küll anda hagejale aluse lepingust taganemiseks ja läbi selle raha tagasinõudmiseks, kuid hageja ei ole sellel alusel lepingust taganenud. Seega on hageja nõue 825 000 krooni tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks põhjendamatu. Lepingu punkt 4.5 sätestab, et juhul kui ostja lepingust taganeb lepingu

punktis 4.2 nimetatud alusel, kohustub müüja tasuma ostjale leppetrahvi 160 000 krooni. Kuna kohus tuvastas, et lepingust taganemist ei ole toimunud, siis puudub alus ka leppetrahvi nõudeks. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Harju Maakohtu 04.02.2009.a määrusega seati hagi tagamiseks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx kostjale kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 492 500 krooni hageja kasuks. Samuti seati hagi tagamiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx kostjale kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas 492 500 krooni hageja kasuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb hagi tagamine tühistada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on aga kostja palunud kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega hoolimata sellest, et otsus tehakse hageja kahjuks, ei jää kõik menetluskulud hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.