Muud › Muud hagiasjad

XXXXXX.

kinnistu (registriosa nr. ) erinevateks kinnistuteks, sealhulgas eraldati kinnistust uus kinnistu aadressiga

XXXXXX.

DDD, mis kanti iseseisva kinnistuna kinnistusraamatusse registriosa nr. DDDDDD (kinnistu uus registriosa nr. DDDDDD) all (Lisa 4). Kuna jagatud kinnistu oli enne osadeks jagamist omandatud AS Hansa Liising Eesti poolt, sai uute, jagamise tulemusena tekkinud, kinnistute omanikuks samuti AS Hansa Liising Eesti. Eeltoodust tulenevalt hakkas varem (s.o. 02.05.2000.a.)

XXXXXX.

kinnistu suhtes sõlmitud Liisingleping kehtima nüüd ka kõigi selle kinnistu jagamisena moodustatud uute kinnistute suhtes, sh. kinnistu XXXXXX. DDD suhtes. Tulenevalt Liisinglepingu punktist 4.3. on liisinguvõtjal õigus liisitud vara enne lepingu tähtaja lõppemist täielikult või osaliselt välja osta. 2003.a. seisuga oli AS L.Rei võlgnevus Liisinglepingu alusel AS Hansa Liising Eesti ees vähenenud sellisele summale, mis võimaldas AS-1 L.Rei Liisinglepingu punkti 4.3.kohaselt omandada (välja osta) XXXXXX. DDD kinnistu AS-lt Hansa Liising Eesti tasuta (kuivõrd teiste Liisinglepingu esemeks olevate kinnistute väärtus tagas piisavas ulatuses Liisinglepingu alusel AS-le L.Rei väljaantud rahalisi vahendeid). AS L.Rei juhatuse liige T T (kutsuti juhatusest tagasi 2004.a.) avaldas 2003.aastal AS-le Hansa Liising Eesti AS L.Rei nimel soovi loobuda kinnistu suhtes väljaostuõigusest OÜ Avalist kasuks. Selleks sõlmis T T 02.10.2003.a. AS L.Rei nimel AS-ga Hansa Liising Eesti vastava Liisinglepingu lisa nr. 27 (Lisa 5).

lk 3 Nimetatud kokkuleppest tulenevalt sõlmis T T AS L.Rei esindajana 02.10.2003.a. AS-ga Hansa Liising Eesti ja OÜ-ga Avalist notariaalse lepingu, mille kohaselt AS Hansa Liising Eesti müüs XXXXXX. BBB asuva kinnistu (registriosa nr. DDDDDD) OÜ-le Avalist ning OÜ Avalist kohustus tasuma AS-le L.Rei kinnistu omandamise õiguse eest 3 325 700 krooni (edaspidi nimetatud "Leping") (Lisa 6). Liisinglepingu lisa ja Lepingu tulemusena loobus AS L.Rei juhatuse liikme T T isikus Tallinnas XXXXXX. DDD asuvast kinnistust 3 325 700 krooni eest. Tulenevalt PankrS §-st 110 lg.l p.4 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud 5 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Hageja taotleb Liisinglepingu lisa ja Lepingu kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras, eeldades nimetatud sätte alusel tehingu tagasivõitmise alljärgnevate asjaolude tuvastamist: 1) 2) 3) 4)

tehing on tehtud 5 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist; võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldaja huve; tehingu teine pool oli tema lähikondne; tehingu teine pool teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest või pidi teadma.

Vaidlustatud Liisinglepingu lisa ja Leping sõlmiti 02.10.2003.a. ja seega 5 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Seega on esimene tingimus vaieldamatult täidetud. Pankrotiseaduse § 117 lg 2 loetleb võlgniku lähikondsed. Nimetatud paragrahvi 3. lõike kohaselt kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka § 117 lg 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.05.2003.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-153-03 on kohus lähikondsust käsitlenud järgnevalt: Lähikondsena, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Majanduslik huvi peab olema oluline mõlemale poolele. Hageja tegevust saab majanduslikus mõttes vaadelda kostjast sõltuvana sellises ulatuses, et kostja sai faktiliselt mõjutada hageja olulisi otsustusi tegevuse korraldamisel. Ülalnimetatud lahendis sisalduvaid seisukohti korranud ja kinnitanud Riigikohtu tsiviilkolleegium ka 09.05.2007.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-43-07. Hagejad on seisukohal, et AS L.Rei nimel T T ja OÜ Avalist tegutsemine oli majanduslikus mõttes kooskõlastatud ning neil olid ühised huvid. OÜ Avalist mõjutas T T kaudu AS L.Rei olulisi otsustusi tegevuse korraldamisel, mistõttu OÜ Avalist tuleb tunnistada AS L.Rei lähikondseks. Samuti on hageja seisukohal, et tehinguga on võlgnik teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve ning OÜ Avalist oli AS L.Rei lähikondne, kes oli teadlik

lk 4 võlausaldajate huvide kahjustamisest. Oma eeltoodud seisukohta põhjendab ja tõendab hageja alljärgnevate asjaoludega. (Siinjuures rõhutab hageja, et alljärgnevaid asjaolusid tuleb vaadelda ja hinnata kogumis.) 2003.a. oktoobrikuus (s.o. Liisinglepingu lisa ja Lepingu sõlmimise ajal) oli XXXXXX. DDD kinnistu väärtuseks vähemalt 25 000 000 krooni, millisest asjaolust oli teadlik ja pidi olema teadlik ka AS L.Rei (juhatuse liige T T) ja OÜ Avalist. Kinnistu asub kesklinna lähedases, perspektiivses ja kiiresti arenevas piirkonnas, milline asjaolu oli T Tle ja OÜ-le Avalist teada. Oluline on siin ka üldteada asjaolu, et nimetatud periood langeb ajajärku, mil algas üleüldine märkimisväärne kinnisvara hindade tõus ja seda eriti Tallinna kesklinna piirkonnas. Turuväärtuse kinnitamiseks esitavad hagejad kaks kinnisvarabüroo hinnangut, milliste kohaselt hinnatakse 2003.a. oktoobris XXXXXX. DDD kinnistu väärtuseks 25 000 000 -28 500 000 krooni (Lisa 7 ja 8). Samuti on hageja valmis vaidluse korral taotlema kohtult vastava ekspertiisi määramist, et tuvastada kinnistu turuväärtus 2003.a oktoobrikuu seisuga. Samas oli AS-l L.Rei Liisinglepingu kohaselt õigus omandada nimetatud kinnistu tasuta AS-lt Hansa Liising Eesti, kuid AS L.Rei juhatuse liikme T T isikus loobus sellest (vähemalt 25 miljoni kroonise väärtusega) õigusest OÜ Avalist kasuks 3 325 700 krooni eest. Seega on ilmne, et taolise tehinguga on tekitatud võlausaldajatele kahju, kuivõrd selle tõttu on AS-1 L.Rei vara vähenenud enam kui 21 miljoni krooni võrra, mis pikemas perspektiivis tõi kaasa AS L.Rei pankrotistumise. Juhul, kui nimetatud kahju ei oleks tekitatud, ei oleks AS L.Rei täna pankrotiseisus, kuivõrd selle puuduoleva vara arvelt saaks rahuldada kõik võlausaldajate nõuded ja jääks vahendeid ülegi. AS-l L.Rei on täna mitmeid võlausaldajaid (kõik pankrotivõlausaldajad) ja oli nende tehingute tegemise ajal mitmeid võlausaldajaid (sh. Maksuamet, AS Hansa Liising Eesti jt.), mistõttu on ilmne, et nende huve on kahjustatud varast turuhinnast kordades odavamalt loobumisega. Sellest, et kinnistu väljaostuõigusest loobutakse OÜ Avalist kasuks kordades kinnistu turuväärtusest odavamalt ning ilma selleks AS L.Rei nõukogu nõusolekut omamata, oli teadlik ka kinnistu ostja OÜ Avalist, kuivõrd OÜ Avalist on lähedalt seotud AS L.Rei endise juhatuse liikme T Tga. On välistatud, et OÜ-le Avalist, ostes enam kui 3 miljoni krooni eest kinnistu, ei uurinud kinnistu tegelikku turuväärtust. On ilmne, et ükski kinnisvara hindaja ei saanud OÜ-le Avalist vaidlusaluse kinnistu hinnaks nimetada Lepingus kokkulepitud hinda, kuivõrd kinnistu tegelikuks väärtuseks oli 25 000 000 - 28 500 000 krooni. Erinevate kinnisvara hindajate hinnangud võivad erineda protsentides ja see on mõistetav, arvestades erinevaid metoodikaid ja hinnangute aluseks olevaid subjektiivseid argumente, kuid erinevate kinnisvarahindajate hinnangud ei saa olla erinevad 9-kordses ulatuses. Seega oli ja pidi OÜ Avalist olema teadlik kinnistu tegelikust väärtusest või vähemalt sellest, et kinnistu müüakse kordades alla turuhinna. Sisuliselt planeerisid T T AS L.Rei juhatuse liikmena ja OÜ Avalist koos ühiselt AS-le L.Rei kuuluva XXXXXX. DDD kinnistu väljaostmise õigusest oluliselt turuhinnast odavamalt loobumist T T ja temaga seotud isikute poolt soetatud "riiulifirma" kasuks. Märkimisväärne on siinjuures asjaolu, et riiulifirma OÜ Avalist oli vahetult enne Lepingu sõlmimist asutatud firma, mis oli äriregistrisse kantud alles 17.09.2003.a. Lepingu sõlmimisega ilmselgelt kiirustati, et vältida korraldatava pettuse ilmsikstulekut. Seda

lk 5 kinnitab fakt, et OÜ Avalist nimel kirjutas Lepingule 02.10.2003.a. alla mitte juhatuse liige, vaid volitatud esindaja, kes sai vahetult pärast Lepingu sõlmimist OÜ Avalist juhatuse liikmeks. Taoline ebatavaline kiirustamine suure ja väärtusliku kinnistu ostmiseks tehingu tegemisel (pooled ei soovinud oodata tehingu tegemisega täiendavad 6 päeva, et A N kantaks äriregistrisse OÜ Avalist juhatuse liikmena Leping sõlmiti 02.10.2003 ja A N kanti juhatajana 08.10.2003 äriregistrisse) kinnitab täiendavalt poolte ebaseaduslikke kavatsusi ning poolte arusaamist tehingu ebaseaduslikkusest (Lisa 9 ja 10). On ilmne, et sellise mahuga ja väärtusega kinnisvaraprojekte ei arenda tavapäraselt riiulifirmadest osaühingud, mille osakapital piirdub 40 000 krooniga. OÜ-1 Avalist puudus muu vara ja majandustegevus, tema ainus majanduslik huvi oli omandada AS-ilt L.Rei kinnistu. T T AS L.Rei esindajana jagas OÜ-ga Avalist viidatud majanduslikku huvi, mida tõendavad allpool kirjeldatud asjaolud, millest nähtub T T hilisem tegutsemine samaaegselt AS L.Rei juhatuse liikmena ning OÜ Avalist esindajana kinnistu müügiks pakkumisel. Riiulifirma OÜ Avalist soetamise eesmärgiks on olnud eesmärk varjata O U, T Vu ja T T seotust ja isiklikku huvi Lepingu sõlmimisega. OÜ-l Avalist puudusid varalised vahendid kinnistu eest tasumiseks isegi Lepingus kokkulepitud summas, mis seab selge kahtluse alla tehingu tegemise väidetavad motiivid ja eesmärgid. Veelgi enam - OÜ Avalist ei ole siiani tasunud AS-le L.Rei isegi Lepingus kokkulepitud summat. Oluline on siinjuures ka asjaolu, et AS L.Rei juhatuse liikme T T isikus ei soovinud Lepingut sõlmides OÜ-lt Avalist tagatisi ega kinnitust selle kohta, kas OÜ Avalist on üldse suuteline oma kohustusi AS-i L.Rei ees täitma. Nimetatu tõendab muuhulgas T T seotust OÜ-ga Avalist. OÜ Avalist endine juhatuse liige A N (praeguse juhatuse liikme A Ni isa) on andnud teises tsiviilasjas ütlusi selle kohta, et tema poeg A N pakkus välja võimaluse osta kinnistu ning selleks olevat juba eelläbirääkimised peetud. Samuti kinnitas A N, et OÜ Avalist osanikeks pidid saama O U, T V ja tema, kuid vormistati need isikud, kes äriregistrisse on kantud. Samuti ei osanud A N selgitada ega ei mäletanud täpselt Lepingu sõlmimise ja läbirääkimiste asjaolusid ja kulgu. Eeltoodu kinnitab, et tegelikult pidasid läbirääkimisi ja leppisid Lepingu sõlmimises ja Lepingu tingimustes kokku isikud, kes ei olnud OÜ-ga Avalist seotud. A N ütluste kohaselt on ta ainult ühel korral pidanud läbirääkimisi Lepingu osas ja sedagi väidetavalt. A N ei ole pärast Lepingu sõlmimist kordagi olnud läbirääkimistes või teinud tehinguid OÜ Avalist nimel (Lisa 11). Seega on OÜ-d Avalist ja A Nit kasutatud variisikutena tehingu tegemisel. T T AS L.Rei juhatuse liikmena sai isiklikku kasu

XXXXXX

BBB kinnistu väljaostueesõigusest kordades alla turuhinna loobumise eest OÜ Avalist kasuks. Seda, et T T sai tasu Lepingu sõlmimise eest 200 000 krooni ning pidi saama hiljem kinnistu kasumiga edasimüügi korral veel 1/3 kasumist, kinnitavad muuhulgas teises

lk 6 tsiviilasjas tunnistajatena üle kuulatud A Ti, S S ja R K ütlused. Viimasele kinnitasid nii T T ise kui ka O U, et T sai 200 000 krooni sularahas (Lisa 11). Samas ei ole ühtegi dokumenti ega tõendit, kust nähtuks, et T T oleks sularaha AS-i L.Rei nimel vastu võtnud või üle andnud aktsiaseltsile. Seega on käesoleval juhul selgelt tõendatud asjaolu, et AS L.Rei juhatuse liige T T sai lepingu sõlmimise eest isiklikult 200 000 krooni ja pidi saama hiljem tasu juurde kinnistu edasimüügi korral, mis on käsitletav altkäemaksuna. Lisaks eeltoodule tegutses T T OÜ Avalist huvides isikliku kasu saamise eesmärgil.

koos

O

Uga

selgelt

Seda, et AS L.Rei juhatuse liige T T tegutses selgelt OÜ Avalist huvides, kinnitavad alljärgnevad asjaolud: 1) Teises tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud A Ti ütlused (Lisa 11), kes kuulis korduvalt pealt T T ja O U vestlust selle kohta, kuidas nad pidasid kinnistu odavalt müümise plaani väljamõeldud reostust põhjenduseks tuues ning kuidas U lubas Tle 200 000 krooni enne müüki ja osa kinnistu edasimüügi kasumist; kellele AS L.Rei haldusjuht U V kurtis, et T müüs XXXXXX. BBB kinnistu odavalt maha OÜle Avalist, kuigi mingit reostust ei olnud; keda T T üritas enne kohtuistungit mõjutada tunnistajana ütlusi mitte andma; 2) Teises tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud S S ütlused (Lisa 11), kes kuulis pealt R K, O U ja I Me vestlust selle kohta, kuidas tehti ettepanek, et lisaks T poolt müüdud kinnistule müüdaks veel mõned kinnistud; kes kuulis kuidas O U ütles R Kle, et T on saanud 200 000 krooni seoses Lepingu sõlmimisega, kuid T ei saa enam talle Lepingu sõlmimisega seoses lubatud raha, kuna asi läks kohtusse; kes kuulis kuidas erinevate kuritegelike grupeeringutega seotud K K pakkus R Kle 20 miljonit krooni, et R K lõpetaks kohtuvaidlused ja ei nõuaks kinnistut tagasi ning kuidas K K ütles R Kle, et ta maksab oma firmade juhtidele liiga vähe, et need on sunnitud selliseid tehinguid tegema. Teises tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud I L ütlused (Lisa 11), kellele AS.L.Rei haldusjuht U V rääkis, et T ja P üritavad koos x grupiga ära kantida R K firma kinnistut ning T T oli käskinud tal sellesse asja mitte ennast segada; kellele U V kinnitas, et teda on sunnitud alla kirjutama mitmetele rahalistele dokumentidele; kelle poolt pöördus U V korduvalt, kuna kartis oma julgeoleku pärast ja eriti pärast seda, kui AS-i L.Rei kabinetti hakkas kasutama O U. 3) Teises tsiviilasjas tunnistajana üle kuulatud R Ke ütlused (Lisa 11), kes sai T Tlt OÜ Avalist juhatuse nimel (!) 2004.a. lõpus emaili (kuigi T T oli kinnistu juba 2003.a. oktoobris loovutanud OÜ-le Avalist), milles pakuti kinnistut müüa NCC Ehitusele hinnaga 25-30 miljonit krooni; kes kuni maili saamiseni oli pidanud läbirääkimisi Tga kui AS L.Rei esindajaga seoses XXXXXX. BBB kinnistu arendamisega; kellele pärast maili saatmist pakkus T T XXXXXX. BBB kinnistut kui OÜ Avalist vara; kes kohtus seoses selle emaili teel tehtud pakkumisega ka OÜ Avalist esindajate O U ja A Niga; kes kinnitas, et T T oli talle väitnud, et ehitusfirma Skanska on pakkunud kinnistu eest veel rohkem; kes kinnitas, et R K sai teada sellest, et XXXXXX. BBB ei kuulu enam AS-le L.Rei 25.11.2004.a. nõupidamisel ning pärast mida enam T T OÜ Avalist esindajana temaga ei suhelnud. 4) Teises tsiviilasjas vande all üle kuulatud R K ütlused (Lisa 11), kes kinnitas, et teadis kuni 2004.a. novembrini, et AS L.Rei peab NCC Ehitusega läbirääkimisi XXXXXX. BBB kinnistu arendamise üle ja kuulis sellest, et kinnistu on müüdud OÜ-le Avalist alles

lk 7 novembris 2004 kohtumisel R Kega; kes selgitas, et T avaldas nõukogu koosolekutel muret seoses XXXXXX. BBB kinnistu reostusega, mille likvideerimine pidavat maksma 16 miljonit krooni, mille järel saavat sinna rajada ainult autoparkla, millele järgnevalt kohustas nõukogu juhatust tellima keskkonnauuring, millest ilmnes, et reostust ei ole ning mille järel alustati läbirääkimisi NCC Ehitusega kinnistu arendamise üle; kes kinnitas, et läbirääkimised toimusid teadmises, et kinnistu on AS-i L.Rei oma ja T T ei maininud kordagi, et kinnistu on juba ammu müüdud OÜ-le Avalist; kes kinnitas, et nõukogu ei ole kunagi arutanud XXXXXX. BBB kinnistu müüki (arutatud on oluliselt väiksema XXXXXX. 80R kinnistu müüki); kes selgitas, et T ja E P (AS L.Rei teine endine juhatuse liige) kinnitasid pärast müügi ilmsiks tulekut, et kinnistu on Linnuvabriku grupi firma käes ja selle tagasisaamine on lootuseta; kes pidas pärast kinnistu müügi ilmsiks tulekut korduvalt läbirääkimisi O Uga kui OÜ Avalist esindajaga tekkinud olukorra lahendamiseks, mille käigus O U kinnitas, et T T sai Lepingu sõlmimise eest isiklikult 200 000 krooni sularahas ja pidi saama veel 1/3 kinnistu edasimüügi kasumist; keda O U ähvardas läbirääkimistel; kellele K K pakkus 20 miljonit krooni, kuna teda on selle kinnistuga seoses petetud; kes kinnitas, et T T andis 2003-2004.a. O Ule mitmeid tasuta hüvesid - tasuta kabineti AS-i L.Rei ruumides ning tasuta AS L.Rei kulul maasturi. Seega on T T ja OÜ Avalist (läbi OÜ Avalist esindajate ja OÜ-ga Avalist seotud isikute) tihedalt teineteisega seotud isikud, mida kinnitavad muuhulgas alljärgnevad asjaolud: kuni T T vabastamiseni AS L.Rei juhatuse liikme kohalt asusid T T kabinet ja OÜ Avalist kontor kõrvuti AS-le L.Rei kuuluvas hoones; T T ja OÜ Avalist on pidevalt ühiselt arutanud erinevaid plaane OÜ Avalist poolt omandatud XXXXXX. DDD kinnistuga seoses, sealhulgas planeerinud kinnistul ehitustegevust kinnistu väärtuse täiendavaks suurendamiseks; T T on OÜ Avalist esindajana suhelnud ja pidanud läbirääkimisi ehitusfirmadega ja projekteerijatega OÜ Avalist nimel (nt. NCC Ehituse AS) kinnistu arendamiseks. Vastavalt äriseadustiku §-le 317 lg.l on igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks vajalik aktsiaseltsi nõukogu nõusolek. Äriühingu poolt kinnistu väljaostuõiguse (seejuures tasuta väljaostuõiguse) teostamine või sellest loobumine kolmanda isiku kasuks väljub ilmselgelt aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest, kuivõrd aktsiaselts ei tegelenud igapäevaselt kinnistute müügiga ning aktsiaselts tegutseb muuhulgas vaadeldaval kinnistul ning kinnistu (selle väljaostuõigus) kuulus aktsiaseltsi vara hulka. Sellest tulenevalt oleks väljaostuõigusest loobumise otsustamiseks pidanud andma nõusoleku AS L.Rei nõukogu. Taolist nõusolekut ei ole AS L.Rei nõukogu kunagi andnud. T T on kinnitanud AS-le Hansa Liising Eesti, et väljaostuõigusest loobumiseks OÜ Avalist kasuks on olemas vastav AS L.Rei nõukogu nõusolek, kuigi seda tegelikult ei olnud. AS Hansa Liising Eesti kinnitab, et tuginedes AS L.Rei juhatuse liikme T T kinnitusele, tegutses heas usus ja teadmises, et AS L.Rei nõukogu on andnud oma nõusoleku ning sõlmis AS-ga L.Rei Liisinglepingu lisa ning Lepingu. Samuti kinnitab AS Hansa Liising Eesti, et kui ta oleks teadnud, et AS L.Rei nõukogu pole vastavat nõusolekut andnud, poleks AS Hansa Liising Eesti nõustunud Liisinglepingu lisa ning Lepingut sõlmima ja kinnistu omandit OÜ-le Avalist üle andma. Seega nähtub kõigist asjaoludest üheselt ja selgelt, et T T ja OÜ Avalist tegutsesid ühiselt ja sooviga saada kordades alla turuhinna omandiõigus XXXXXX. DDD kinnistule kasu saamise eesmärgil, mille realiseerimiseks sõlmis T T AS L.Rei nimel Lepingu.

lk 8 Kõike eeltoodut arvestades on ilmne, et AS L.Rei juhatuse liige T T oli selgelt seotud OÜ-ga Avalist, omas Liisinglepingu lisa ja Lepingut sõlmides ühist huvi OÜ-ga Avalist ning sai AS-le L.Rei äärmiselt kahjulikku ning OÜ-le Avalist äärmiselt soodsat tehingut sõlmides sellest isiklikku kasu ja pidi saama veel täiendavalt tulevikus. PankrS § 117 lg.3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka kõnealuses paragrahvis nimetamata isiku. Arvestades eeltoodut on hagejad seisukohal, et nimetatud asjaolud võimaldavad muuhulgas Liisinglepingu lisa ja Lepingu valguses lugeda OÜ-u Avalist AS-i L.Rei lähikondseks. Samuti on ilmne, et eeltoodud asjaoludel kahjustati taolise äärmiselt kahjuliku tehinguga nii AS L.Rei kui ka OÜ Avalist teadmisel AS L.Rei varalist seisundit ja seeläbi võlausaldajate huve. Nimetatud asjaoludel on AS L.Rei vabastanud T T juhatuse liikme ülesannetest ning AS L.Rei avalduse alusel on alustatud 17.12.2004.a. kriminaalmenetlust (Lisa 12), mis ei ole käesolevaks hetkeks lõpuni viidud. Kuigi Liisinglepingu lisa poolteks on üksnes AS L.Rei ja AS Hansa Liising Eesti ning selle pooleks ei ole OÜ Avalist, on hageja seisukohal, et nimetatud tehinguid tuleb vaadelda koos ja ühtse tervikuna. 02.10.2003.a. sõlmisid AS L. Rei ja AS Hansa Liising Eesti Liisinglepingu lisa nr. 27, mille preambula kohaselt AS L.Rei loobus liisinguesemeks oleva kinnistu XXXXXX. BBB omandamisest OÜ Avalist kasuks. Lisa punktis 1 kohaselt lepiti kokku selles, et selle elluviimiseks sõlmitakse vastav notariaalne müügileping AS Hansa Liising Eesti ja OÜ Avalist vahel. Samal päeval sõlmitigi hagejate ja kostja vahel notariaalne müügileping, millega AS Hansa Liising võõrandas kinnistu OÜ-le Avalist. Seega on nimetatud lepingud lahutamatult seotud ja neid ei saa eraldi, teineteisest sõltumatult, hinnata. (Ka TsSÜS § 67 lg.1 käsitleb tehingut kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud seotud toimingute kogumina). Sellest tulenevalt ei ole võimalik eraldi hinnata Lepingut ja Liisinglepingu lisa, kuivõrd need moodustavad ühtse terviku. Ilma Liisinglepingu lõpetamise kokkuleppeta ei oleks sõlmitud kinnistu võõrandamise lepingut. Kui ei oleks sõlmitud Liisinglepingu lõpetamise kokkulepet (sh. kokkulepet väljaostuõigusest OÜ Avalist kasuks loobumise kohta), ei oleks AS Hansa Liising Eesti vastavalt liisinglepingule saanud asuda võõrandama kinnistut -ning veelgi enam - ei oleks võõrandanud kinnistut OÜ-le Avalist. AS Hansa Liising Eesti kinnitab, et ilma Liisinglepingu lõpetamise kokkuleppeta ei oleks sõlmitud Lepingut. Eeltoodust tulenevalt tuleb Lepingut ja Liisinglepingu lisa käsitleda sisuliselt seotud tervikuna (ühe tehingu erinevate osadena). Seega on võimalik tagasivõitmise korras tunnistada samal alusel kehtetuks ühtse terviku moodustavad Liisinglepingu lisa ja Leping.

lk 9 PankrS § 119 kohaselt on tagasivõitmise eesmärgiks vaidlustatud tehingu kehtetuks tunnistamise kaudu nimetatud tehingu alusel välja läinud vara pankrotIasse tagasi võitmine. Kuna AS L.Rei ei olnud tagasivõidetava tehingu ajal vaidlusaluse kinnistu omanik, siis ei saa AS L.Rei nõuda tagasivõitmise tulemusena enda omandiõiguse tunnistamist kinnistule ega enda kandmist kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. AS-1 L.Rei oli enne tagasivõidetava tehingu tegemist Liisinglepingust tulenev varaline õigus omandada AS-lt Hansa Liising Eesti kinnistu. Seega saab AS L.Rei taotleda kohtult üksnes enda varaliste õiguste taastamist tagasivõitmise tulemusena ehk nõuda üksnes tagasivõidetava tehingu kehtetuks tunnistamist ning enda varalise õiguse tunnustamist. Tagasivõitmise eesmärgiks on vaidlustatud tehingu kaudu välja läinud vara tagasisaamine pankrotIasse. AS L.Rei taotleb tehingu tühisuse tunnustamist alusel, et tehing on sõlmitud pettuse mõjul ja vastu olus heade kommetega. Eeltoodust tulenevalt palub hageja:

lk 10 Juhul, kui kostja vaidlusaluse kinnistu loovutab (mis on käesoleval hetkel muutunud võimalikuks seoses Tallinna Ringkonnakohtu poolt käsutamise keelumärke tühistamisega), muutub võimatuks ka hagejal kostjalt nimetatud varalise õiguse ehk kinnistu väljaostuõiguse tagasisaamine tagasivõitmise korras nimetatud tehingu kehtetuks tunnistamise tulemusena. Sellest tulenevalt tekib sellisel juhul hagejal õigus nõuda PankrS § 119 lg.3 (varasem redaktsioon § 42 lg.2) kohaselt kostjalt saadu hüvitamist rahas ehk õigus nõuda kostjalt tema poolt vaidlustatud tehingu alusel saadud kinnistu väljaostuõiguse hüvitamist. Hageja leiab, et liisinglepingu lisa alusel saadud kinnistu väljaostuõigus on väärtuselt võrdne kinnistu enda väärtusega, eriti arvestades antud juhul asjaolu, et kostja realiseeris samal päeval selle väljaostuõiguse ning sai samal päeval sõlmitud notariaalse tehingu alusel ka kinnistu omanikuks. Arvestades seda, et kostja omandas kinnistu väljaostuõiguse hinnaga 3 325 700 krooni, omandas kostja kinnistu selle väärtusest 21 674 300 krooni odavamalt(= 25 000 000 - 3 325 700). Hageja leiab, et nimetatud vahe moodustabki PankrS § 42 lg.2 (§ 119 lg.3) mõttes summa, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada, kui hagejal ei ole võimalik tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel võimalik vara väljaostuõigust tagasi saada. Juhul, kui kohus rahuldab hageja tagasivõitmise nõuded ning kostjal puudub võimalus tagasivõidetavat vara (s.o. väljaostuõigust) tagastada hagejale, taotleb hageja alternatiivse nõudena PankrS § 42 lg.2 (§ 119 lg.3) alusel vastava hüvituse väljamõistmist kostjalt. Hageja palub

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on seisukohal, et antud juhul tuleb hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p l ja p 2 alusel läbi vaatamata, kuna tegemist on õiguslikult nihilistliku ja sisult täiesti perspektiivitu hagiga, mis ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui kõik hagi aluseks olevad asjaolud vastaksid tõele. Küll tuleb esitatud hagiavalduse puhul toonitada, et antud juhul on hagi aluseks olevad asjaolud esitatud moonutatult. Nii on hagejad jätnud märkimata, et hagejad on identsetel alustel esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-05-28 tehingute tühistamise nõudes, mis on jäetud nii Harju Maakohtu kui Tallinna Ringkonnakohtu poolt rahuldamata (vt Lisad 1 ja 2). Hagejad on esitanud kostja vastu tagasivõitmise hagi. Vastavalt pankrotiseaduse §le 119 lg-le 1 on vara tagasivõitmise tagajärjeks, et tagasivõidetava tehingu teine pool tagastab pankrotvarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Hagejate poolt soovitud tagajärg, mis väljendub hagiavalduse resolutsiooni viimases alapunktis on aga see, et kanda kostjale kuuluva kinnistu - XXXXXX BBB, Tallinn omanikuna kinnistusraamatusse AS Hansa Liising Eesti. Seega on tagasivõitmise hagi esitatud pankrotimenetluse kontekstis kolmanda isiku, mitte aga pankrotivõlgniku, kasuks. Kostja hinnangul on sellise hagi esitamine tagasivõitmise korras õiguslikult nihilistlik ja täiesti perspektiivitu. Hageja poolt kostja vastu esitatud tagasivõitmise hagi läbivaatamine eeldaks seda, et nii kostja kui hagejad oleks tagasivõidetavate tehingute pooleks ning hagejad on pankrotivõlgnikud.

lk 11 Käesoleval juhul ei ole kumbki nimetatud eeldustest täidetud. Vastavalt hagiavalduse resolutsiooni 3. alapunktile (hagiavalduses p 2) palusid hagejad tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks:

lk 12 on tsiviilasjas 2-05-28 andnud nii maa- kui ka ringkonnakohus. Mõlemal juhul eitati hageja juhatuse liikme igasugust seost kostjaga. Sisuliselt on hagejad oma väidet põhistanud hagiavalduse p-des 3.4.2. Hagejate väited on kokkuvõtvalt järgmised: 1) kostja näol on tegemist riiulifirmaga, mis võeti kasutusele vaid kinnistu omandamiseks; 2) riiulifirma soetamise eesmärk oli varjata O. U, T. Vu ja T. T seotust ja isiklikku huvi võõrandamislepingu sõlmimisega; 3) kostja pole tasunud hageja I-le lepingus nimetatud summat; 4) T. T ei nõudnud tagatisi ega kinnitust kostja suutlikkuse kohta oma kohustus täita; 5) kostjat ja selle juhatuse liiget A. Nit on kasutatud variisikutena; 6) A. Ti, S. S ja R. K ütluste kohaselt olevat T. T tehingus sooritamise eest saanud 200 000 sularahas altkäemaksu. 7) T. T saatis kostja nimel NCC Ehitusele e-kirja, milles pakkus kinnistut müüa; 8) T. T kabinet ja kostja kontor asusid kõrvuti hageja I-le kuuluvas hoones; 9) Puudus kostja I nõukogu nõusolek nimetatud tehingu tegemiseks. Maakohus on viidanud, et tunnistajate S ja Ti ütlused altkäemaksu osas ei lange kokku Keskkriminaalpolitsei kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisuga. Nimetatud määrusega lõpetati kriminaalmenetlus T. T suhtes, kuna altkäemaksu koosseis ei leidnud tõendamist. Siinkohal soovib kostja kohtu tähelepanu viidata asjaolule, mis näitab hagejate tahet hagiavalduses esitatud nõude ilmselget põhjendamatust varjata, esitades asjaolusid puudulikult. Hagiavaldusele lisatud 17.12.2004.a kriminaalmenetluse alustamise teatisega seoses on hagejad jätnud viitamata asjaolule, et 02.02.2007.a määrusega on nimetatud menetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetatud. Sellest tulenevalt T. T poolt väidetavalt kostja nimel saadetud ekirja osas tunnistas kohus usaldusväärseks T. T ütlused, mille kohaselt ta vaid edastas nimetatud meili R. Kele, mitte ei koostanud seda ise (lk 19). Kirja adressaadi R. Ke tunnistuste kohaselt ei teadnud ta, keda T. T konkreetse e-kirja saatmise puhul esindas. Kostja kontori ja T. T kabineti paiknemise osas nentis maakohus vaid, et tulenevalt asja materjalidest asus kostja kontor xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Harjumaa. Kohus rõhutas, et isegi juhul kui nimetatud ruumid oleksid paiknenud kõrvuti, ei saa sellest faktist tuletada isikute seotust. Maakohtu hinnangul ei olnud hagejad esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks T. T käitumine kostjale omistatav. Kohus rõhutas, et hagejad ei olnud esitanud tõendit, mille kohaselt oleks kostja T. T volitanud teda esindama või esineks muud seost nimetatud isikute vahel (maakohtu otsuse lk 20). Ringkonnakohtu hinnangul polnud hagejad suutnud tõendada seost T. T ja kostja vahel (ringkonnakohtu otsuse lk 16). Hagejale ei tekkinud tehingu tegemisest kahju. Maakohus on tsiviilasjas nr 205-28 leidnud, et Groosi Kinnisvara ja Rime Kinnisvara hinnangud on ebausaldusväärsed, kuna ei kajasta kinnistu turuväärtust objektiivselt (maakohtu

lk 13 otsuse lk 18). Kohus on usaldusväärseks pidanud tunnistaja S. M ütlusi, Pindi Kinnisvara 23.03.2004.a eksperthinnangu ja Eesti Ekspressis ilmunud müügikuulutusi. Selle alusel on kohus lugenud tõendatuks, et kinnistu turuväärtus vaidlusaluste tehingute tegemise hetkel võis olla maksimaalselt 5 000 000 krooni, arvestamata keskkonnareostusest tulenevaid riske. Kohtu hinnangul oli hagejate väide, et AS-le L. Rei on tekkinud kahju enam kui 21 miljonit krooni, ebareaalne. Vaidluse esemeks on kaks eraldi lepingut: hageja ja Hansaliising Eesti AS vaheline liisingulepingust tuleneva väljaostuõiguse loovutamise leping ja hageja ja kostja vaheline müügileping. Hagejate esitatud tagasivõitmise hagi eeldused pole täidetud, kuna hageja kui pankrotivõlgnik pole nõude eseme müügilepingu - pool. Hagiavaldus on esitatud uue nõude samal alusel tsiviilasjas 2-05-28 seadusjõudu omava lahendiga lahenduse leidnud vaidlusega. Hageja on sisuliselt muutnud vaid hagi eset, esitades samad tõendid, mis eelnevas lõppenud tsiviilasjas. Sealhulgas on hagejad sisuliselt jätnud tahtlikult viitamata asjas tähtsust omavad kohtulahendid, mis sisuliselt lükkavad tagasi kõik hagi alusega seotud väited. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades palub kostja:

jätta läbivaatamata AS L. Rei ja AS Hansa Liising Eesti hagi tehingu tagasivõitmiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks; jätta AS L. Rei ja AS Hansa Liising Eesti hagi tehingu tagasivõitmiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks rahuldamata; jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista hagejalt välja kostja kohtukulud vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale.

Kostja on oma 25.10.2007.a vastuse p-s 1 osutanud asjaolule, et hagejad on esitanud hagiavalduse, tuginedes sisuliselt samadele väidetele ja asjaoludele, kui varasemas tsiviilasjas samade poolte vahel (tsiviilasjas nr 2-05-28). Seoses nimetatud asjaoluga soovib kostja viidata, et Riigikohus on nimetatud tsiviilasjas 14.02.2008.a teinud lõpliku otsuse Riigikohus (otsuse nr 3-2-1-14007).Nimetatud otsuses jäeti hagejate kassatsioonkaebus rahuldamata 25.10.2007.a kostja vastuses küllaldast käsitlust leidnud Tallinna Ringkonnakohtu otsus 01. juunist 2007.a. Riigikohus on oma sisulise hinnangu andnud kõigile hagejate 20.09.2007.a hagiavalduses teistkordselt kohtule esitatud väidetele. Kuna Riigikohus on tagasi lükanud kõik hagejate õiguslikud ja faktilised väited, omab Riigikohtu otsus käesoleva vaidluse lahendamise osas määravat tähtsust. Sellest tulenevalt soovib kostja viidata Riigikohtu 14.02.2008.a otsuse põhijäreldustele: 1) Kindlalt tuleb vaidlustatavate tehingute puhul eristada eraldiseisvat müügilepingut ja liisingulepingut (p 13); 2) Hagejal puudub igasugune õigus hageda müügilepingu tühisuse tunnustamist, kuna ta ei ole müügilepingu pooleks (p 13). Kuna Hansa Liising Eesti AS ja kostja vaheline müügileping ei mõjuta hageja õigusi, ei ole tal õigust nõuda müügilepingu tühistamist (p 14); 3) Kuna kassatsioonkaebuse esitas vaid hageja , kellel pole õigust nõuda

lk 14 pooltevahelise müügilepingu tühisust, ei saanud Riigikohus anda nimetatud õigussuhte osas oma sisulist hinnangut (p 17). Seega on müügilepingu tühisuse osas jõustunud kohtuotsuseks tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2007.a otsus; 4) Kolleegiumi hinnangul on hagejate võimalused kostja vastu nõudeid esitada piiratud (P 20); Hageja väited juhatuse liikme T. T seotusest kostjatega on paljasõnalised ja praeguseni sisuliste tõenditega põhjendamata. Sealjuures eitasid T. T seotust kostjaga nii maa- kui ka ringkonnakohus oma otsustes tsiviilasjas 2-05-28. Kuna Riigikohus ei muutnud ringkonnakohtu seisukohti, tuleb lugeda kõikvõimalikud hagejate väited seotusest ümberlükatuks ringkonnakohtu 01.06.2007.a otsusega. Samadel alustel tuleb silmas pidada ka kohtute varasemat hinnangut hagejate väitele, mille kohaselt tekitati neile müügilepingu sõlmimisega kahju seoses kinnistu müügiga alla turuväärtuse. Kohtud on pidanud hagejate väidet, mille kohaselt on neile müügilepingu sõlmimisega tekitatud kahju summas 21 000 000 krooni põhjendamatuks. Hageja nõuded tehingu tühistamiseks tavalises hagimenetluses on Riigikohtu poolt jäetud rahuldamata. Käesoleval juhul on hageja valinud uue nõudealuse - tehingu tagasivõitmine. Kostja märgib siinjuures, et Riigikohtu 14.02.2008.a otsuses toodud selge põhistus välistab igasugused tagasivõitmise nõuded selles menetluses. Nagu märgitud 25.10.2007.a kostja seisukohtade p-s 1, eeldaks hagejate poolt kostja vastu esitatud tagasivõitmise hagi läbivaatamine seda, et nii kostja kui hageja oleks tagasivõidetavate tehingute pooleks. Riigikohus on selgelt välja öelnud, et hageja AS L.Rei ei ole AS Hansa Liising Eesti, OÜ Avalist ja AS L.Rei vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu 02.10.2003.a. sisalduva müügilepingu pooleks. Nimetatud tehingu poolteks on vaid Hansa Liising Eesti AS ja kostja. Teiseks, on hageja esitanud tagasivõitmise hagi hageja ja Hansa Liising Eesti AS vahel 02.10.2003 sõlmitud Liisinglepingu nr 003905L suhtes. Riigikohus on oma otsuse III peatükis analüüsinud nimetatud liisingulepingu olemust ja tõdenud, et nimetatud tehinguga seotud nõudeid ei saa kuidagiviisi esitada kostja vastu, kes ei olnud tehingu pooleks. Seega on antud juhul tagasivõitmise hagi sisuliselt esitatud iseenda vastu. Hagejate nõuded on õiguslikult alusetud. Lisaks sellele on hagi aluseks olevatele asjaoludele antud küllaldane hinnang varasemas tsiviilasjas 2-05-28. Nimetatud tsiviilasjas jõustunud Riigikohtu otsuse kohaselt ei andnud hagejate nõuete aluseks olnud asjaolud alust nõuete rahuldamiseks. Hageja on esitanud uue hagiavalduse sisuliselt samadele asjaoludele tuginedes, muutes vaid hagi õiguslikku kvalifikatsiooni. Hagejad pole viidanud asjas tähtsust omavatele uutele asjaoludele või esitanud ka vastavasisulisi tõendeid. Tulenevalt eeltoodust Palub kostja:

lk 15 kande tegemiseks rahuldamata;

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-05-28 on kohus juba sama vaidluse samade poolte vahel läbi vaadanud ja jätnud hagi rahuldamata. Hagi on esitatud õiguslikult uutel alustel ja kuulub seetõttu läbi vaatamisele, vaatamata sellele, et hageja on oma hagi põhjendanud samade väidetega, nagu ta tegi seda juba läbi vaadatud hagis. Samuti on samad kohtule esitatud tõendid. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

lk 16 asjaõigusleping (registreeritud Tallinna notar Liia Augro poolt notari ametitoimingute raamatus nr. 4073 all). 10. mai 2006.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-28 jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et vaidlusalused lepingud ei ole tühised, kuna nende vastuolu heade kommetega ei ole tõendatud. Kinnisasja võõrandamist turuväärtusest madalama hinnaga ei pidanud kohus heade kommete vastaseks, seda enam, et esitatud hinnanguid ei saanud pidada objektiivseks, sest 2004.a. alguses ei suudetud kinnistut müüa hinnaga 7 000 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 01. juuni 2007.a. otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus oma 13. veebruari 2008.a. otsusega 3-2-1-140-07 jättis AS L. Rei (pankrotis) kassatsioonkaebuse rahuldamata. Erinevalt hagejast, kes leiab, et vaidlusaluseid lepinguid peaks käsitlema seotud tehinguna, on riigikohus seisukohal, et eristada tuleb erinevaid lepinguid ja võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Vaidlusaluse müügilepingu tühisuse tuvastamisel saanuks seda teha vaid AS Hansa Liising Eesti kui müüja ja kostja OÜ Avalist kui ostja. AS L. Rei ei ole vaidlusaluse müügilepingu pool, kuid oli lepingu järgi õigustatud nõudma ostuhinna tasumist, e. teisisõnu on kolmas isik, kes ei saa käsutada lepingupoolte positsiooni ja muu hulgas n. lepingut tühistada või sellest poole asemel taganeda. Vaatamata sellele, kas AS-l L. Rei (pankrotis) oli liisingulepingu alusel õigus saada müüjalt vaidlusaluse kinnistu omand, ei mõjuta müüja ja kostja vaheline müügileping VÕS § 12 lg. 1 kohaselt liisingulepingu kehtivust. Seega ei saa hageja Riigikohtu hinnangul hageda müügilepingu tühisust, kuna ei ole lepingu pooleks. Sama kehtib ka kinnisasja üleandmise asjaõiguslepingu suhtes. Kohtu hinnangul ei anna vaid võlaõigusliku positsiooni kahjustamine hagejale alust asjaõiguslepingu tühisuse hagemiseks. Hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingu sõlmisid Hansa Liising Eesti AS ja kostja OÜ Avalist, olgugi, et AS L. Rei on hüpoteegi seadmise kokkuleppega nõustunud, ei mõjuta see tema õigusi ja seetõttu ei saa ta hageda kokkuleppe tühisust, kuna tema eesmärgiks ei ole hüpoteegi kustutamine registrist. Ka ei ole AS-l L. Rei võimalik hageda AS Hansa Liising Eesti kandmist kinnistusraamatusse. Omanikukande muutmist on võimalik nõuda vaid AS-l Hansa Liising Eesti.

lk 17

Alternatiivnõudena mõista OÜ-lt Avalist välja AS L.Rei (pankrotis) kasuks 21 674 300 krooni.

AS Hansa Liising Eesti loobus hagist ja kohus lõpetas selles osas menetluse. Vaidlusalune tehing tehti 02. 10. 2003, kui kehtis varasem pankrotiseadus, mille § 42 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus paragrahvide 43, 44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotIasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning paragrahvide 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist välja läinud vara. PankrS § 43 lg. 1 p. 4 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Antud juhu on vaidlusalused lepingud sõlmitud 02. 10. 2003.

lk 18

Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlusaluseks veel AS Hansa Liising Eesti ja AS L.Rei vahel 02.10.2003.a. sõlmitud Liisinglepingu nr. 003905L Lisa nr. 27, millega hageja loobus enda õigusest omandada vaidlusalune kinnistu. Kuna kostja ei ole selle lepingu osaline, ei saa tagasivõimise nõuet esitada kostja vastu. Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-140-07 p. 24 on asunud seisukohale, et juhul, kui liisingleping ja selle vaidlustatud lisa lugeda AÕS § 119 lg. 2 kohaselt kehtivaks, võib hagejale jääda nõudeõigus AS Hansa Liising Eesti kui liisinguandja vastu kahju hüvitamiseks liisinglepingu rikkumise tõttu, kui viimasel oli näiteks VÕS § 362 lg. 1 või ka ainuüksi hea usu põhimõttest tulenev kohustus hageja varalisis huvisid kaitsta. Kohus on tsiviilasjas nr. 2-05-28 kaalunud liisinglepingu lisa tühisust ja leidnud, et tegemist ei ole tühise tehinguga. Riigikohus oma eelmärgitud otsuses on asunud seisukohale, et kõne alla võib tulla hageja kahju hüvitamise nõue oma juhatuse liikmete, esmajoones T. T, ja nõukogu liikmete vastu, kui viimased on tehinguid sõlmides rikkunud oma kohustusi. Siinjuures tuleb märkida, et võimalik ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Ostuhinna tasumise kohta on kostja esitanud tõendid, mis koos tsiviilasja nr. 2-05-28 materjalidega on võetud materjalide juurde. Sisuliselt on hageja oma hagi põhjendanud samade asjaoludega, mis esitati materjalide juures olevas tsiviilasjas esitatud hagis. Kuna lepingute võimalikku tühisust on kohus kontrollinud ja leidnud, et tegemist ei ole tühiste tehingutega, ei pea kohus siinkohal vajalikuks veelkord analüüsida hageja väiteid tehingute võimaliku tühisuse kohta, kuna nimetatud asjaolu on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud. Küsimus on- kas võlgnik vaidlustatud lepingute sõlmimisega, ennekõike liisinglepingu lisa nr. 27 sõlmimisega kahjustas võlausaldajate huve. Kui hageja väitel oli müüdava kinnisasja tegelik turuväärtus kuni 25 000 000 krooni, selle omandamise õigusest loobuti aga kõigest 3 325 700 eest, mistõttu tehinguga kahjustati võlausaldajate huve, siis on ta on jätnud märkimata, et selline võis olla kogu XXXXXX 80 kinnistu väärtus enne selle jagamist erinevateks kinnisasjadeks. Aluse selleks annab liisingleping, mille kohaselt kogu kinnistu väärtuseks hinnati 2000 aastal ca 15, 5 miljonit krooni ( suurus 49006 m2), liisinglepingu lisa sõlmiti aga juba eraldatud 4752 m2 suuruse kinnistu kohta (e. siis 10x väiksema osa) ja on üsna ebatõenäoline, et selle väärtus oli selleks ajaks tõusnud suuremaks kui kogu jagatud kinnisasja esialgne väärtus. Tsiviilasja nr. 2-05-28 toimiku lk. 98 on olemas hageja nõukogu 28. 04. 2003.a. koosoleku protokoll, mille kohaselt firma nõukogu lubas müüa XXXXXX. BBB kinnistu minimaalse hinnaga 2 400 000 krooni ja andis selleks volituse juhatuse liikmele T Tle. Kohus tuvastas, et 2004.a. alguses ei olnud kinnistu müüdav 7 000 000 eest. Selle ostuhinnaks pakuti vaid 5 000 000 krooni. Seega ei saa lugeda üheselt tõendatuks, et vaidlusaluse tehinguga kahjustati võlausaldajate huvisid, sest tõendatud ei ole kinnistu müük väärtusega oluliselt alla sel ajal kehtinud turuväärtuse.

lk 19 Asjaolu, et kinnistu väärtus aastatel 2007-2008 oluliselt tõusis, ei ole 2003. aastal tehtud tehingu hindamise seisukohalt arvestatav. Seetõttu ei saa põhjendatuks pidada ka hageja nõuet kostja vastu 21 674 300 krooni , e. siis tema omandist välja läinud vara väärtuse nõudes. Kuna kohus asus seisukohale, et liisinglepingu lisa nr. 27 tagasivõitmise nõude oleks hageja saanud esitada vaid lepingu teise poole AS Hansa Liising Eesti vastu, kuid on oma nõude esitanud vale kostja vastu, siis ei pea kohus võimalikuks rahuldada ka hüvitise nõuet. Riigikohus oma 14. 02. 2008.a. otsuse nr. 3-2-1-140-07 II osas on ära toonud hagejate võimalused kostja vastu edaspidi nõudeid esitada. Kohus leidis, et nõuete esitamine on selgelt piiratud ja ei pidanud võimalikuks tagasivõitmise nõude esitamist kostja vastu. Hagi aluseks olevatele asjaoludele on antud hinnang varasemas tsiviilasjas nr. 2-05-28, milles jõustunud Riigikohtu lahendiga jäeti hageja hagi, nõude aluseks olnud asjaolusid silmas pidades, rahuldamata. Hageja on esitanud uue hagi sisuliselt samadele asjaoludele tuginedes, muutes vaid hagi õiguslikku kvalifikatsiooni. Hageja ei ole viidanud asjas tähtsust omavatele uutele asjaoludele või esitanud uusi tõendeid, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks hagi rahuldamist. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.