Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

(reg.kood xxxx, xxxx, asukoht: Vabriku 6, 6,44306

Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 1346/2000 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust.

Kinnitada eraldi määrusega ajutist ajutiste pankrotihaldurite pankrotihaldurite R R ja T S tasu ja kulud ning tagada nende nende väljamaksmine võlgniku pankrotivarast. ASAS-i Rakvere Piiritusetehas pank pankrotihalduri rotihaldurite alduriteks teks nimetada REET RELVIK (OÜ R R Õigusbüroo, reg.kood 10108276, Laada 29, 44310 Rakvere, tel. 3255 055, Faks 3255 056) ja T S (halduri tunnistus nr 122 , OÜ Haldur, Kotzebue 9/11, p/k 1509, 10412 Tallinn). Korraldada ASAS-i Rakvere Piiritusetehas võlausaldajate esimene üldkoosolek 16.0 16.06 .06.2009 .2009 kell 14.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.4. nr.4. Võlausaldajatel teatada PankrS § 93 tulenevalt haldurile hiljemalt hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kohtumäärus Kohtumäärus tehakse teatavaks 18. 18.05.200 05.2009 .2009 kell 15 15.00

Menetluskulude jaotusest PankrS § 93 tulenevalt on võlausaldajatel avaldajatena õigus teatada haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu (muu hulgas menetluskuludena esitatavatest kõrvalnõuetest).

Hagi tagamise abinõudest Vastavalt PankrS § 31 lg 5 sätestatule jäävad kehtima hagi tagamise abinõuna kohaldatud võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse peatamine, samuti PankrS § 20 lg 1 alusel 17.04.2009 17.04.2009 kohtumäärusega kogu võlgniku vara suhtes kehtestatud käsutamise keeld. Pankrotimäärus Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pärast pankroti pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankrotimäärus Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. registriosakonnale. Kohtumäärusele Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Ärakiri määrusest saata: 1) avaldajatele, 2) võlgnikule 3) Viru Maakohtu registriosakonnale 3) pankrotihalduritele 4) Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele.

Esitatud avaldused ja kohtumenetluse käik 16.03.2009 esitas AS Rakvere Piiritustehas Viru Maakohtule taotluse saneerimismenetluse algatamiseks. 23.03.2009 määrusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-09-11059 (AS Rakvere Piiritustehase saneerimisavaldus), nr2-09-11954 (AS Eesti Gaas pankrotiavaldus AS Rakvere Piiritustehase pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks) ja nr 2-09-12008 (AS Tartu Veski pankrotiavaldus AS Rakvere Piiritustehase pankrotimenetluse algatamiseks ja

pankroti väljakuulutamiseks) ühte menetlusse, jätkates menetlust tsiviilasja nr. 2-09-11059 all.. 03.04.2009 määrusega jättis kohus AS-i Rakvere Piiritustehas saneerimisavalduses menetluse algatamata seoses avaldaja poolt avaldusest loobumisega ning sama määrusega algatati AS-i Eesti Gaas ja AS-i Tartu Veski esitatud pankrotiavalduste alusel AS-i Rakvere Piiritustehas (reg.-kood xxxx) suhtes pankrotimenetlus. Viru Maakohtu 29.04.2009 kohtumäärusega algatati Scanfinest OÜ pankrotiavalduse alusel AS Rakvere Piiritustehas pankrotimenetlus ja tsiviilasi 2-09-14985 liideti tsiviilasjaga 2-09-11059 ühte menetlusse.

Võlausaldajat Võlausaldajate esitatud pankrotiavalduste pankrotiavalduste aluseks aluseks olevad asjaolud 20.03.2009 Viru Maakohtule AS-i Eesti Gaas poolt esitatud pankrotiavaldusest nähtub, et AS’-il Rakvere Piiritustehas (võlgnik) esineb AS Eesti Gaas (võlausaldaja) ees põhivõlgnevus summas 1 985 868 krooni, milline tuleneb poolte vahel sõlmitud maagaasi müügilepingute nr 0151000448 (24.08.2007) ja nr 0151000529 (25.06.2008) alusel võlgnikule tehnoloogias kasutamiseks ja kütteks müüdud maagaasi eest kokkulepitud hinna tasumata jätmisest. 28.03.2008 sulges võlausaldaja võlgnikul gaasi võlgnevuse tõttu, mis oli sel hetkel summas 2 894 896.15 krooni. 02.04.2008 esitati võlgnikule pankrotihoiatus. 04.04.2008 teatas võlgnik ajutistest makseraskustest ja pakkus välja maksegraafiku, mida võlausaldaja ka aktsepteeris. 30.04.2008 avati võlgnikule gaas, kuid 04.07.2008 see suleti jätkuva võlgnevuse tõttu. Võlgnevuse suuruseks oli 2 710 869.50 krooni. 17.07.2008 vahetati võlgnikul gaasimõõtesüsteemi mõõtevahendid seoses tootmise lõpetamisega ja edaspidi võlgniku poolt gaasi kasutamisega üksnes hoonete kütmiseks. Gaas avati taas 21.11.2008. 20.01.2009 saatis võlausaldaja võlgnikule meeldetuletuse võla likvideerimiseks. 30.01.2009 gaas suleti. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on tasunud arveid üksnes väikeste osamaksetena, mis näitab, et võlgnevust ei vaidlustata, kuid võlgnikul puuduvad vahendid võla likvideerimiseks. Võlausaldajal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud ja vaidlustamata nõue. 04.02.2009 saadeti võlgnikule uus pankrotihoiatus, millele võlgnik vastas palvega pankrotiavaldust mitte esitada ning kinnitas maksejõuetust. Seisuga 01.03.2009 moodustab põhivõlgnevus AS-ile Eesti Gaas summas 1 985 868.50 krooni, millele lisanduvad arvutuslikud viivised summas 39 489.21 krooni. Pankrotiavaldusele on lisatud avalduses märgitud asjaolusid tõendavad dokumendid: võlgnikuga sõlmitud lepingud, väljastatud arved ja meeldetuletuskirjad, pankrotihoiatused ja võlgniku vastused. 20.03.2009 AS-i Tartu Veski poolt Viru Maakohtule esitatud pankrotiavaldusest nähtub, et AS-il Tartu Veski on AS-i Rakvere Piiritustehas vastu nõue kogusummas 790 000 krooni, milline tuleneb 26.05.2008 sõlmitud kokkuleppe 26/05-2008 alusel võlgnikule müüdud rukki eest kokkulepitud hinna tasumata jätmisest ja arvestatud viivisenõudest. Võlgnikule esitati rukki eest tasumiseks arve nr 5008 summas 758 852.10 krooni (makse tähtaeg 13.07.2008), millest võlgnik on tasunud ajavahemikul 13.08.2008 kuni 18.11.2008 kokku summas 363 852.10 krooni. Tasumata on veel 395 000 krooni. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on võlausaldajal õigus arvestada põhivõla tasumisega viivitatud aja eest viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Viivisnõude esitamisel tugineb võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 ja kokkuleppe p 8.1 sätestatule. Võlgnik on tasunud viivitusintressi kokku summas 73 800 krooni (viimati 27.01.2009 viivisarve alusel 12 000 krooni). Pankrotihoiatuse esitamise seisuga moodustavad viivised summas 542 597.10 krooni, kuid, tegutsedes heas usus, vähendab võlausaldaja viivisenõuet põhivõla suuruseni ja loeb viivisenõude suuruseks 395 000 krooni. Kokku on AS-il Tartu Veski AS-i Rakvere Piiritustehas vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 790 000 krooni. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see suutmatus ei ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 03.03.2009 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist 10 päeva jooksul ehk hiljemalt

13.03.2009. Pankrotihoiatuse kättesaamise järel võlgniku poolt 09.03.2009 saadetud kirjas palutakse järjekordset maksetähtaja pikendamist. Võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud, millest tulenevalt võib võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Kinnistusraamatust nähtuvalt on võlgnikule kuuluvatele kinnistutele seatud AS Rietumu Banka kasuks hüpoteegid ning kohtutäituri avalduse alusel on sama panga kasuks sisse kantud vara käsutamise keelumärked. Avalduses esitatud asjaolude tõendamiseks on lisatud koopiad võlgnikuga sõlmitud kokkuleppest ja tasumiseks esitatud arvest nr 5006, väljavõte raamatupidamisprogrammist arve nr 5006 alusel toimunud laekumistest, koopiad pankrotihoiatusest ja võlgniku vastusest 09.03.2009, väljavõtted kinnistusraamatust võlgnikule kuuluvate kinnistute kohta ning krediidiinfo maksehäirete registri väljavõte. 06.04.2009 Viru Maakohtule esitatud OÜ Scanfinest (reg.kood xxxx) pankrotiavalduse kohaselt hoiustas avaldaja võlgniku juures 70 000 liitrit 2007.a. detsembris valmistatud 96,7% piiritust Premium, milline toodeti võlgniku poolt avaldaja müüdud teraviljast. Piirituse valmistamise ja hoiuteenuse eest pidi avaldaja tasuma võlgnikule ettemaksu summas 2 065 000 krooni, millest 1 120 372.24 krooni tasaarvestati avaldaja nõuetega võlgniku vastu ning 944 627.76 krooni kandis avaldaja võlgnikule üle. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele on võlgnik avaldaja hoiustatud piiritust realiseerinud kuni 11.02.2009, kuid tagastamata on jäetud ettemaks kokku summas 548 986.15 krooni, millist summat on võlgnik 12.02.2009 antud saldokinnituses tunnistanud. Vaatamata 19.03.2009 avaldaja poolt saadetud pankrotihoiatusele ei ole võlgnik ka pärast seda 10 päeva jooksul avaldajale võlgnevust tasunud. Avaldaja leiab, et võlgniku suutmatus oma kohustust täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, vaid võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Avalduses esitatud asjaolude tõendamiseks on lisatud hoiuleping, AS-i Rakvere Piiritustehas kirjad, arve, saldokinnitus, pankrotihoiatus, väljavõtted kinnistusraamatust võlgnikule kuuluvate kinnistute kohta.

Kohtumenetluse käik 30.03.2009 pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks toimunud eelistungil loobus võlgnik esitatud saneerimisavaldusest. Võlgnik tunnistas eelistungil AS-i Eesti Gaas ja AS-i Tartu Veski esitatud pankrotiavaldusi, vaidlustades üksnes viivisenõudeid. Viru Maakohtu 03.04.2009 määrusega AS-i Rakvere Piiritustehas suhtes pankrotimenetluse algatamisel määrati ajutisteks pankrotihalduriteks R ja T S . 08.05.2009 pankrotiavalduse läbivaatamise toimunud toimunud kohtuistungil jäid võlausaldajad pankrotiavaldustes esitatud asjaolude ja nõuete juurde ning taotlevad võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist. Võlgnevusi ei ole tasutud, viivised suurenevad. Võlgnik Võlgnik tunnistab esitatud nõudeid. nõudeid AS –i Rakvere Piiritustehase põhitegevusalaks on piirituse tootmine. Esimesed raskused majandamisel tekkisid 2007.a., kui keskkonnareostuse tõttu lõpetati tootmine Moe Piiritustehases. Toodangu omahind sõltub teravilja hinnast, mis 2008.a. tõusis eelmise aastaga võrreldes poole võrra ning millega kaasnes piirituse hinna tõus ca 30 %. Tootmise kulud suurenesid oluliselt ka seoses 2008.a. toimunud gaasi hinna tõusuga. Piirituse müügihinda ei olnud võimalik tõsta, sest sissetoodavast odavast toorainest valmistatud piiritus ning Eesti massiliselt viinatoorainena kasutatav „ameerika viin“ seadsid ette madalama hinnataseme. 2008.a. algul peatas Maksu- ja Tolliamet AS-i Rakvere Piiritustehase toodetud piirituse suuremahulise kasutaja AS-i Onistar tegevusloa, mille tulemusena vähenes ka oluliselt piirituse müük ja tootmise kasumlikkus. Käibevahendite puudumisel tekkisid raskused laenu tagasimaksetega AS-ile Rietumu Banka, kellele esineb võlgnevus summas 19 740 775.41

krooni. 29.10.2008 on AS Rietuma Banka avalduse alusel alustatud täitemenetluses kohtutäitur Kristiina Feinman`i poolt arestitud kõik AS-ile Rakvere Piiritustehas kuuluvad kinnistud. 2008.a. sügisest on tootmine peatunud, töötajad viibisid kolmekuulisel osaliselt tasustataval puhkusel. Piirituse varu realiseeriti veel kuni veebruarikuuni 2009. 06.02.2009 arestiti Maksu- ja Tolliameti korraldusega AS-i Rakvere Piiritustehas arveldusarved, mille järel tootmise jätkamine muutus võimatuks. Põhitegevuse seiskumisega on tekkinud võlausaldajate ees võlgnevused, mida ei ole ettevõte võimeline tasuma. Olemasoleva vara väärtuseks on hinnatud ca 200 miljonit krooni. Kohtutäituri algatusel on toimunud kaks enampakkumist, mis on nurjunud ning kolmandaks enampakkumiseks hinnati vara alla 70% ulatuses. Töötajatega on töölepingud käesoleva ajani lõpetamata. Töötajad tegelevad vara hooldamise ja alalhoidmisega ja neile makstakse miinimumpalka. Seisuga 13.03.2009 on AS-il Rakvere Piiritustehas varalisi kohustusi kokku summas ca 64 miljoni krooni ulatuses. Võlgniku seadusliku esindaja seletuse kohaselt oli omanikel plaanis realiseerida üks või mõlemad tehased, väljavaated olid head kuni kinnisvara kriisini. Paari ostjaga läbirääkimised veel toimuvad, kuid senini tulemusteta. Võlgniku esindaja on seisukohal, et vara tuleks müüa tervikvarana ning leiab, et kuna täiendavaid vahendeid tootmise taaskäivitamiseks ei ole leitud, siis tuleb AS-i Rakvere Piiritustehas pankrot välja kuulutada.

Ajutist Ajutiste haldurite haldurite aruanne Ajutised haldurid R R ja T S on PankrS § 22 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmisel esitanud järelepärimised registritesse ja krediidiasutustesse ning maksuametile, on analüüsinud võlgniku esitatud 03.04.2009 raamatupidamise bilansi ning 2005.a., 2006.a. ja 2007.a majandusaasta aruanded ja muid raamatupidamisdokumente. Saadud andmeid analüüsides on ajutised haldurid seisukohal, et AS Rakvere Piiritustehas on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ning teevad ettepaneku võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot. Asutatud on AS Rakvere Piiritustehas 1997.a. Kehtiv põhikiri alates 16.07.2003. Ettevõte tegeles kange alkoholi destilleerimise, rektifitseerimise ja segamisega. Tootmistegevus lõppes 2008.aastal juunikuus. Aktsiakapitali suuruseks on 49 700 000 krooni. Aktsionärideks on OÜ Unostar (reg.kood 10497094), kelle osalus aktsiakapitalis on 13 500 000 krooni ja OÜ Renassa Haldus (reg.-kood 10903329), kelle osalus aktsiakapitalis on 36 200 000 krooni. Äriregistri andmetel on 23.12.2003.a. AS Moe Piiritustehas kui ühendatav ühing ja AS Rakvere Piiritustehas kui ühendav ühing sõlminud ühinemislepingu. Ühinemise tulemusel kustutati äriregistrist AS Moe Piiritustehas. Nõukogusse kuuluvad I S (nõukogu esimees), A T ja I V . Juhatuse liige – A K , kes vastutab ka raamatupidamise korraldamise eest. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2007.a. kohta (01.01.2007-31.12.2007). Majandustegevuse analüüs näitab pikaajaliselt väljakujunenud probleeme ja puudusi ettevõtte rahavoogude ja tootmistegevuse juhtimises. Pankrotimenetluse algatamise (03.04.2009.a) seisuga koostatud bilansist nähtub, et ettevõtte 2009.a. müügitulu on 825 391. krooni ja kahjum 3 714 883,47 krooni. Kahjumi suurenemises on oluline osa tootmistegevuse lõppemisele vaatamata 67-e töötajaga töölepingute jätkumisel ning mittetöötamise aja eest seadusega ettenähtud tasude maksmisel. Andmed võlgniku vara kohta: Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansiline (bilansiline väärtus seisuga 03.04.2009) 03.04.2009) on AS Rakvere Piiritustehas varade väärtus kokku 95 320 341,22 krooni. Materiaalsete põhivarade bilansiline väärtus on 94 090 764.18 krooni. Võlgnikul on avatud pangakontod AS-is Swedbank - nr 1120086644 ( saldo 14.04.09 seisuga 28 4 59.13 krooni; samuti väärtpaberikonto 99000654506; Tallinna Äripanga AS pangakonto nr 9320011013, saldo 0,09 krooni; Danske Bank A/S Eesti filiaal pangakonto nr

334261500002 saldo 726,70 krooni; AS-is SEB Pank pangakonto 10502000029184 saldo 0,45 USD; samuti pangakonto (üleöödeposiit) 10502001285008 saldo 0 krooni. Võlgnikule kuulub kinnisvara: 1) Kinnistu (reg.osa 807031), Rakveres, Kalda tn.3, tootmismaa 29741 m2; III jakku on kantud keelumärge käsutamise keelamiseks AS Rietumu Banka kasuks; sisse on kantud hüpoteek summas 8 miljonit krooni AS Rietumu Banka kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kinnistu kohesele sundtäitmisele (Täitemenetluse seadustiku §1 lg 1 p 14). 2) Kinnistu (reg.-osa 1738231) Tapa linnas Kauba tn 6, tootmishoonete maa, 6744 m2. III jakku on kantud keelumärge käsutamise keelamiseks AS Rietumu Banka kasuks; sisse on kantud ühishüpoteek summas 12 miljonit krooni AS Rietumu Banka kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kinnistu kohesele sundtäitmisele. Kaaskoormatud kinnistu nr 17383. 3) Kinnistu (reg.osa 1738331) Tapa vallas Moe külas - Moe-Tööstuse, tootmis- ja sihtotstarbeta maa 13,90 ha. III jakku on kantud keelumärge käsutamise keelamiseks AS Rietumu Banka kasuks; sisse on kantud ühishüpoteek summas 12 miljonit krooni AS Rietumu Banka kasuks kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kinnistu kohesele sundtäitmisele. Kaaskoormatud kinnistu nr 17382. 4) Kinnistu (reg.osa 4077531) Tapa vallas Moe külas Moe 7, korteriomand nr 1, üldpind 104,9 m2; III jakku on kantud keelumärge käsutamise keelamiseks Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) kasuks. Riikliku ehitisregistri teate kohaselt on ehitisregistri elektroonilises andmebaasis võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju asukohaga Lääne-Viru maakond Tapa vald Imastu küla ja Moe küla (s.o. ehitistena sigala, karjalaut, tööliselamu, ait-ladu. viljakuivati, lautküün, põllumajandusmasinate kuur, talumaja, vana peahoone, elamu, ka mõningad rajatised; samuti Pargi tn. 3 asuv hoone -16-korteriga elamu). Võlgniku bilansis seda vara ei ole. (Võlgniku seletuse kohaselt kinnistamata ehitisi ei saa olla, tegemist võib olla eksitusega ehitisregistri andmebaasis). Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on võlgniku nimele registreeritud 26 sõidukit, mis asuvad Moel ja Rakveres ning millest osa võib olla ka kõrge realiseerimisväärtusega. (muu hulgas - sõiduauto Hyundai H100 2,4 Minibus GLS, 1995, 015 MOE; veoauto MercedesBenz Actros 1840LS, 2001, 674AOZ; veoauto Scania R113HA, 1996., 740ARO; veoauto Toyota Hiace, 2001, 746APJ; veoauto Mercedes-Benz Actros 1844LS, 2003, 753ARZ jne). Lisaks on ARK-i andmetel AS Rakvere Piiritusetehas vastutav kasutaja järgmiste Swedbank Liising AS –ilt liisitud sõidukitele (kaubikud Peugeot Partner, 2006.aastast - 084MGF, ja 085MGF; ning mahtuniversaal Peugeot Expert, 2007.a., 265MGZ). AS Rakvere Piiritustehas 03.04.2009 on bilansis kajastatud veel raha kassas 3 825 krooni, debitoorsed nõuded summas 60 326.75 krooni (mis on hinnatud tõenäoliselt laekuvaiks), ettemaksud 90 810.65 krooni ja varud 1 053 476.43 krooni. Kohtutäituri poolt läbiviidud varade korduval sundenampakkumisel oli vähendatud müüdavate varade alghinda 60 miljoni kroonini, mis haldurite hinnangul võiks ka olla kriteeriumiks võimaliku turuhinna määramisel; lõplik turuhind kujuneb pankrotimenetluses enampakkumisega müügi läbiviimisel. AS Rakvere Piiritustehas 03.04.2009 koostatud bilansi kohaselt moodustavad ettevõtte kohustused 64 536 863.37 krooni. Kohustustest moodustavad: Maksu- ja Tolliameti teatel maksuvõlad kokku 2 658 589,61 krooni, sellest arvestuslik intress summas 166 506.57 krooni. AS Swedbank Liising teatel on lepingutest tulenev kogunõue kokku ca 427 344 krooni. AS Rietumu Banka edastatud teate kohaselt on neil kokku nõue seisuga 30.04.2009 summas 24 316 645.96 krooni, s.o. lepingu nr 237/2006 alusel (põhinõue 833 126.68 EUR-i, koos kõrvalnõuetega kokku Eesti Panga kehtiva kursi alusel 17 119 714.56 krooni) ja lepingu nr 345/2003 alusel (põhinõue 409 864.00 EUR-i, koos kõrvalnõuetega - 7 196 931.40 krooni). Võlgniku bilansis on näidatud AS-i Rietumu Banka` le võla suuruseks 19 816 782 krooni.

Täitemenetluses on võlgniku suhtes kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses järgmised täiteasjad 034/2008/974 AS Rietumu Banka kasuks 20 229 064 krooni sissenõudmiseks; 034/2008/975 AS Rietumu Banka kasuks 20 229 064 krooni sissenõudmiseks; 034/2008/976 AS Rietumu Banka kasuks 20 229 241 krooni sissenõudmiseks. Täitemenetlused on peatatud. AS Rietumu Banka kasuks on AS Rakvere Piiritusetehas kinnistutele seatud hüpoteegid (kinnistu reg.-osale 807031 summas 8 miljonit krooni; kinnistu reg.-osale 1738231 summas 12 miljonit krooni ja kinnistu reg. -osale 1738331 summas 12 miljonit krooni). Äriregistri kommertspandiregistrist nähtub, et AS Rakvere Piiritusetehas varale on esimesel järjekohal kehtiv kommertspant summas 17 miljonit krooni AS Rietumu Banka kasuks. Seisuga 03.04.2009. on ettevõttel lühiajalised võlad bilansilises väärtuses kokku 49 238 305, 69 krooni (lühiajalised laenud, ostjate ettemaksud 563 717,88 krooni, võlad hankijatele 18 818 674,18 krooni, maksuvõlad 2 473 748.12 krooni, viitvõlad 5 425 317.22 krooni). Pikaajalised võlad moodustavad kokku 15 298 557.68 krooni. Ajutiste haldurite hinnangul on AS-l Rakvere Piiritustehas kokku kohustusi ca 70 miljonit krooni. Võlgnikule kuuluvatele kinnistutele on seatud veel ka hüpoteegid AS Rietuma Banka nõuete tagamiseks AS Onistar vastu: nõuded tulenevad erinevatest laenulepingutest ja nõuete jääk seisuga 11.03.09 on 5 154 044.02 eurot. Ajutised haldurid leiavad, et makseraskused on alguse saanud juba varasematel aastatel. 2007.a. suleti keskkonnareostusest tingituna Moe piiritustehas. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2008.a. esimene pool. Rakvere tehases oli piirituse tootmise lõpetamine tingitud maagaasi ja teravilja hinna tõusust. Ettevõte kaotas ekspordituruosa Leedus ja Lätis. Seoses AS Onistar tootmise lõpetamisega 2007.a. lõpus kaotas AS Rakvere Piiritustehas olulise siseturu osa ka Eestis. Kuigi omanikud on tegelenud investori otsimisega, ei ole vajalikke investeeringuid tehtud ega investorit saabunud. Haldurid leiavad ka, et tegemist on ebaoperatiivse juhtimisega raskuste ilmnemisel kahjumliku tootmise vältimiseks. Kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga ei ole seni tuvastatud. Tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid ei ole seni tuvastatud seoses dokumentide ja tehingute suure mahuga. Pankroti väljakuulutamise korral on vaja kaaluda erikontrolli läbiviimist. Ajutised haldurid on seisukohal, et ilma täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseta ei ole võimalik ettevõtet tervendada ja tootmist taasalustada. Tootmise- ja tarneahelad on katkenud, põhivahendite taaskasutuselevõtmine vajab olulisi investeeringuid. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Kohtu otsustuse aluseks olevad asjaolud, tehtud järeldused ja õiguslik põhjendus Vastavalt PankrS § 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui nimetatud seadustest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetluse seotud asjad lahendatakse hagita menetluses. PankrS § 27 lg 2 kohaselt vaatab kohus pankrotiavalduse läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga kahe kuu jooksul pankrotimenetluse algatamisest. Menetlusosalisteks pankrotiavalduse läbivaatamisel on vastavalt PankrS § 26 tulenevalt pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik, samuti kutsub kohus kohtuistungile ajutise halduri. PankrS § 27 lg 5 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja pankroti, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemisega PankrS § 29 nimetatud alusel. PankrS § 31 lg 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, olles antud tsiviilasjas tutvunud võlausaldajate AS-i Eesti Gaas, AS-i Tartu Veski ja OÜ Scanfinest poolt AS Rakvere Piiritustehas suhtes esitatud pankrotiavaldustega ja ajutiste pankrotihaldurite aruandega ning olles ka menetlusosalised ära kuulanud 08.05.2009

toimunud kohtuistungil, leiab, et esitatud avaldused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajate AS-i Eesti Gaas, AS-i Tartu Veski ja OÜ Scanfinest esitatud pankrotiavaldustes tuginetakse AS-i Rakvere Piiritustehas maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatule. Pankrotiavaldustes märgitud võlgniku vastu esinevaid võlanõudeid tõendavad avaldustele lisatud dokumendid. Samuti võtab võlgniku seaduslik esindaja kõigi nimetatud kolme võlausaldaja poolt esitatud avaldustes võlgniku vastu suunatud sissenõutavaks muutunud võlanõuded omaks ning tunnistab ka võlgniku suutmatust nimetatud võlakohustuste täitmiseks. Võlgnevuste suurus kõigi esitatud avalduste järgi ületab aktsiaseltsi suhtes pankrotiavalduse esitamiseks PankrS § 15 lg 2 p 3 ettenähtud miinimumsumma (200 000 krooni). Lähtudes ajutiste haldurite aruandes toodud andmetest ületavad võlgniku kohustused (hinnanguliselt ca 70 miljonit krooni) olemasoleva vara väärtuse (hinnanguliselt umbes 60 miljonit krooni), mistõttu puudub hetkel võlgnikul vara kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Makseraskused on tekkinud juba 2008.a. alguses, tootmistegevus on seiskunud juunist 2008 ning täiendavate vahendite puudumisel selle jätkamiseks käesoleval ajal ka võimalus puudub. Eeltoodu alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et täiendavate investeeringute mittesaamisel ei ole võimalik tootmist taaskäivitada, leiab kohus, et AS-il Rakvere Piiritustehas on väljakujunenud täielik maksejõuetus ning see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, mistõttu pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 2 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimääruseg). Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga (PankrS § 28) ei ole ajutiste pankrotihaldurite kasutuses olevatel andmetel seni tuvastatud. Maksejõuetuse tekkimise põhjustena on kohtu poolt aktsepteeritavad võlgniku esindaja selgituses ja ajutise halduri aruandes esitatud asjaolud. Maksejõuetuse tekkimine on alguse saanud seoses keskkonnareostusega Moe Piiritustehase sulgemisest ning on 2008.a. süvenenud teravilja hinna tõusuga, samuti energiamahukas tootmisprotsessis kasutatava maagaasi hinna tõusuga. Püsiva maksejõuetuse tekkimisele kaasnevaks põhjuseks tuleb pidada ilmselt ka ebaoperatiivset juhtimist raskuste ilmnemisel, sealhulgas ka tööjõu ebaratsionaalsel kasutamisel. Tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid seoses dokumentide ja tehingute suure mahuga ei ole seni tuvastatud. Enne pankroti väljakuulutamist oli kohus hagi tagamisena kohaldanud täitemenetluse peatamist, samuti PankrS § 20 lg 1 alusel kogu võlgniku vara käsutamise keelamist ajutiste haldurite nõusolekuta. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 sätestatule jäävad hagi tagamise abinõud pankroti väljakuulutamisel kehtima. Ajutiste haldurite tasu ja kulude hüvitamine toimub eraldi määrusega. Arvestades antud võlgniku suhtes pankrotimenetluse suhtelist mahukust on põhjendatud määrata asjas kaks pankrotihaldurit. Võlausaldajatel ega võlgnikul ei ole vastuväiteid, et halduritena jätkavad R R ja T S . PankrS § 54 lg 2 tulenevalt, kui pankrotimenetluse läbiviimiseks on määratud mitu haldurit, võib võlgnikku esindada iga haldur.

Menetluskulude jaotusest Vastavalt PankrS § 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui nimetatud seadustest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. PankrS § 93 kohaselt tuleb võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Seega, PankrS § 93 tulenevalt on võlausaldajatel avaldajatena õigus teatada haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu (muu hulgas nende poolt asjas menetluskuludena esitatavatest kõrvalnõuetest).

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 09. juunil 2009.a Nooremreferent

I. Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.