2-09-13630/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 27.03.2009. a esitas AOÜ juhatuse liige avalduse äriühingu pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad AOÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda AOÜ täita võlausaldajate nõudeid. Seisuga 27.03.2009. a moodustavad võlgniku kohustused 605 041.05 krooni, vara väärtus on 96 288.45 krooni. Ajutise halduri aruanne AOÜ kanti äriregistrisse 01.07.2002.a. Võlgniku põhitegevusalaks olid viimistlustööd, värvimine ja klaasimine. Kuni 05.03.2009.a. oli võlgniku ärinimeks Viimistluskoda. Võlgniku käive oli nii 2006 kui 2007 ca 10 milj kr, kuid suurenenud tegevuskulude tõttu kasumimarginaal oluliselt vähenes – kui 2006.a. oli puhaskasum 2,3 milj kr, siis järgmisel aastal ainult 35 722 kr. 2008. aasta langes võlgniku majandustegevus kahjumisse - võlgniku 31.12.2008.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2008.a. tegevusest -1 975 658 krooni. Võlgniku juhatuse liikme M P selgituste kohaselt on võlgnikul alates 2008. aasta suvest seoses üleüldise majanduskriisiga seotud ehitustegevuse aeglustumisega võimatu leida uusi töid ja tellijaid ning sellest tulenevalt on tekkinud makseraskused. Eeltoodu tagajärjel ületavad võlgniku võlad võlausaldajate ees võlgniku varasid mitmekordselt. Võlgniku juhatuse liikme kinnistusel on võlgnik teinud pingutusi oma majandusliku seisu parandamiseks, sh otsinud uusi kliente ja pidanud läbirääkimisi vanade klientidega. Samuti on vähendatud kontori ja transpordi kulutusi. Kuid nimetatud tegevusest hoolimata ei ole võlgnik suuteline täitma kõiki oma kohustusi. Võlgniku omakapital oli 31.12.2007.a. 2 083 181 kr ja 31.12.2008.a. 107 523 kr. 2009.a. langes võlgniku omakapital negatiivseks (09.04.2009.a. seisuga -156 115 kr), seega on põhjendatud võlgniku juhatuse poolt pankrotiavalduse esitamine. Võlgniku 09.04.2009.a. bilansi kohaselt on võlgnikul varasid kokku summas 529 908 krooni järgmiselt: 1) nõuded ostjate vastu 291 282 krooni, 2) lõpetamata toodang 142 338 krooni, 3) masinad ja seadmed 15 410 krooni, 4) põhivara 80 878 krooni. AS Swedbank ja võlgniku vahel on sõlmitud kaks kehtivat liisinglepingut ja (sõiduauto Subaru Legacy, 2007 ja Nissan Qashqai Tekna, 2008). Võlgnevus nimetatud lepingutest on 26 746,14 krooni. Ajutine pankrotihaldur hindab vara (nõuded ja põhivara) reaalseks turuväärtuseks ca 100 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 09.04.2009.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 686 024 krooni: 1) võlad tarnijatele 246 166 krooni 2)

võlad töövõtjatele 139 268 krooni (võlgnikul on töölepingud lõpetamata 5 töötajaga), 3) maksuvõlad 300 590 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 20.04.2009.a. teatise kohaselt on võlgnikul kohustusi 297 078,09 krooni, millest 283 154 krooni on põhivõlgnevus ja 13 924,09 krooni intressid. Võlgnevus koosneb tulumaksu, käibemaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete võlast ning intressidest. AS Swedbank andmetel on võlgnikul liisinglepingutest tulenev võlgnevus summas 26 746,14 krooni Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 700 000 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil 04.05.2009. a jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga. Halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara väärtus on 100 000 krooni, võlgniku kohustuste mahuks on 700 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada üldisest majanduslangusest tulenevat ehitusturu tegevuse aeglustumist ja klientide vähesust. Finantsanalüüsist lähtudes olid kõik võlgniku majandusnäitajad 2007.a. seisuga väga head ning maksejõuetus on tekkinud 2008.a. teisel poolel. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei ole tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 17 töötunni eest kokku summas 17 000 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 17 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 300 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.