1.Kinnitada võlgniku V.H. suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt: Julianus Inkasso OÜ 5016,97 eurot, millest 4853,58 eurot on põhivõlgnevus ja 163,39 eurot kõrvalnõuded; Aktiva Finance Group OÜ 34 974,41 eurot (3 nõuet), millest 26 790,65 eurot on põhivõlgnevused ja 7449,33 eurot kõrvalnõuded; Bondora AS 3954,99 eurot, millest 3830,50 eurot on põhivõlgnevus ja 124,49 eurot
kõrvalnõuded; Hoovi Rental OÜ 1842 eurot, millest 878,50 eurot on põhivõlgnevus ja 963,50 eurot kõrvalnõuded; Assetsi Äriteenused OÜ 1790,25 eurot, millest 1044,39 eurot on põhivõlgnevus ja 745,86 eurot kõrvalnõuded; B2 Impact OÜ 1562,48 eurot, millest 514,26 eurot on põhivõlgnevus ja 1048,22 eurot kõrvalnõuded; Kohtutäitur Oksana Kutšmei 1704,16 eurot (3 täiteasja), mis on kohtutäituri tasu. Kohtutäitur Anne Böckler 780,80 eurot, mis on kohtutäituri tasu.
2.Kinnitada V.H. suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel: Võlausalda ja
Kohustuste kogusumm a/põhisum ma/kõrvaln õuded
Kohustus e tasumise sagedus
Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ kuupäev, millest alates hakatakse makseid teostama
Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR
Kohustuste täitmise summa kokku EUR
Kohustuse täitmise ulatus %-des / põhinõude täitmise ulatus %-des
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
4.Kohustada V.H.-d esitama kaks korda aastas 01. augustiks ja 01. veebruariks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 01. augustiks 2026. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01 veebruariks2031.a. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 20. veebruariks 2031.a esitada kohtule aruanne.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
6.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaostus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Tiina Larveni tasuks 595 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 450 eurot tuleb välja maksta V.H. poolt tasutud ettemaksust.
3.Mõista V.H.-lt usaldusisiku Tiina Larveni kasuks välja 145 eurot.
4.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MURUSSAARE CONSULTING OÜ arveldusarvele nr EE551010220301957224. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.V.H. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on lahutatud (abielu aeg xxxxxxxxxx-xxxxxxx). Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik töötabxxxxxx Südamekodus õena ja tema igakuine palk on 2000 eurot kuus. Võlgnik saab lapsele elatist 135 eurot kuus, lapsetoetust 80 eurot ning tema poeg aitab igakuiselt 250 euroga. Muu vara puudub.Võlgniku igakuised kulud on 2765 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 54 505,22 eurot. Võlgnik on käendajaks Axxxxx Lxxxxxxxxx, käendatav summa on 4200 eurot. Võlgnik selgitas, et makseraskused tekkisid abielu lõppemise tagajärjel.
Võlgnik pidi üksi kasvatama kahte last ning sai tehtud valesid otsuseid. Võlad tekkisid kui võlgnik jäi ilma tööst ja kodust. Tekkisid kulud üürikorterisse elama minnes. Võlgnik tegeles vahepeal toitlustusfirmaga, mille tegevus ebaõnnestus. Võlgnik oli võetud laene kasutanud ettevõtte kulude eest tasumiseks. Võlgnik on suuteline kava alusel tegema makseid 700 eurot kuus.
2.28.02.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Tiina Larveni.
3.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 51 598,57 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1732 eurot, auto kompensatsioon 335 eurot, peretoetus 80 eurot ja elatis 135 eurot, kõik kokku 2282 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik kinkis 29.01.2025.a 2/8 maja osast (tehingu väärtus 20 000 eurot) xxxxxxxxxxxx oma pojale. 22.12.2023 võõrandas võlgnik sõiduauto 5400 euro eest VDVV Grupp OÜ-le. Võlgnikul on kaks käendust, millega tagatakse AxxxxxxLxxxxxxx laenu ning võlgniku endise ettevõtte VxxxxxxxOÜ laenu (solidaarvõlgnikud Axxxxx Lxxxxxxx, Txxxx Txxxx). Võlgniku igakuised kulud on 1657 eurot ning ta saaks kava alusel teha makseid 625 euro ulatuses. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et tema sissetulek sõltub tehtud töötundidest. Kaasomandi osa kinnisvarast kinkimine oli seotud sellega, et võlgnik ei saanud enam kohtutäituri nõuetega hakkama ja pidi otsima väljapääsu. Axxxxx Lxxxxxxx on seni oma kohustusi täitnud. Vxxxxxx OÜ on müüdud 2024.a juunis uuele omanikule. Võlgnik ei tea, kas nad täidavad oma kohustusi, sest tal puudub nendega kokkupuude. 05.05.2025 on kohtuistung tolles asjas ja võlgnik on arvestanud, et see käendus võidakse temalt välja mõista. Võlgnik tulevikku ei tea, aga tal on olemas töö ja kui palk samaks jääb, siis ta saab hakkama kava täitmisega.
5.Kohus määras 14.04.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 975 eurot, mille võlgnik on tasunud.
6.06.05.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.Usaldusisik esitas 05.08.2025 ümberkujundamiskava. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 100 % ja kõrvalnõuded 50% 55 kuu jooksul. Võlgnik saab iga kuu maksta 625 eurot. Usaldusisik märkis, et Julianus Inkasso OÜ (Rediem Capital AB nõue) ja Aktiva Finance Group OÜ (Placet Group OÜ nõue) ei esitanud tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, mistõttu arvestas usaldusisik need nõuded ümber. Aktiva Finance Group OÜ teine nõue (samuti Placet Group OÜ) nõue oli usaldusisikule ebaselge, võlausaldaja keeldus dokumente esitamast ning usaldusisik hindas nõude suuruseks 0 eurot.
8.Kohus andis usaldusisikule teada, et viimasel ajal kujunenud õigusliku olukorra tulemusel on langenud ära vajadus hinnata jõustunud kohtulahendite puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus palus koostada uus kava.
9.19.12.2025 esitas usaldusisik uue kava. Muutunud nõuete tulemusel kuulub ümberkujundamisele eelmise kavaga võrreldes suurem summa. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 85% ulatuses ning kõrvalnõudeid on vähendatud 100%. Assetsi Äriteenused OÜ põhinõue täidetakse 100% ulatuses, sest tegemist ei olnud krediidilepinguga. Kõikide nõuete osas kavas märgitud esimene osamakse on võlgniku poolt september-november esialgse kava järgi tasutud summa, mis loetakse käesoleva kava makseks. Võlgniku töötasuks on 1732 eurot ning ta saaks kava alusel maksta 550 eurot kuni 5 aastaga. Menetlusökonoomia alusel on igakuiseks makseks arvestatud 10 eurot, seega täidetakse Hoovi Rental OÜ ja B2 Impact OÜ nõuded kolme aastaga. Kokku tasub võlgnik võlausaldajatele 34 038,24 eurot. Usaldusisiku sõnul saaksid võlausaldajate nõuded võlgade ümberkujundamise menetluses rohkem tasutud kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses on võimalik pöörata tagasi kinnistu kinkeleping pojale. Vara realiseerimise hinnaks notari hinnangul on 20 000 eurot. Võlgniku sissetulek, millele saaks sissenõuet pöörata on töötasu 1732 eurot kuus, millest saab arestida ühe ülalpeetava korral 475 eurot kuus. 12 kuu jooksul koguneks pankrotivarasse 5700 eurot ning kohustustest vabastamise jooksul 8550 eurot. Kokku koguneks pankrotivarasse 34 250 eurot, millest arvestatakse maha pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajatele maksmiseks jääks umbes 32 000 eurot, mis on 6% vähem kui võlausaldajad saaksid käesoleva menetluse tulemusena.
10.Kavaga nõustus Bondora AS. B2 Impact OÜ ja kohtutäitur Anne Böckler ei esitanud seisukohta ja ta loetakse kavaga vaikimisi nõustunuks. Hoovi Rental OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei sõnul on põhinõuded kavas valesti märgitud, muid vastuväiteid nad ei esitanud. Usaldusisik muutis kavas nende nõuded õigeks. Assetsi Äriteenused OÜ polnud kavaga nõus, sest ta ei saa isegi põhinõuet, kuigi ta on pidanud põhinõudelt tasuma käibemaksu, tööjõukulud ja töötasu maksud. Usaldusisik muutis kavas võlausaldaja nõude täitmist ning võlgnik tasub võlausaldajale kogu põhinõude, kuna tegemist ei olnud krediidilepingust tuleneva nõudega vaid reaalse teenuse arvega.
11.Kavale esitasid vastuväite Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ, kes polnud nõus sellega, et kavas rahuldatakse nõuded eeldatavalt vaid 64-82%. Võlausaldajate hinnangul on kava täitmise tähtaeg 5 aastat liiga pikk ja põhjendamatu, sest võlgnik saaks täiendavalt lisaks laenu n.ö tasuta. Samuti väitsid võlausaldajad, et kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Võlausaldajad viitasid ka sellele, et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisik ei nõustunud vastuväidetega. 5 aastane kava täitmise aeg on kohtupraktikas tavapärane. Võlgniku peamine eesmärk on oma võlaprobleemid lahendada ning võlgade ümberkujundamise ainus põhjendus ei ole kinnisvara müügi vältimine. Võlausaldajate huve käesoleva menetlusega ei kahjustata, sest pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad kätte vähem kui nad kava alusel saaksid.
12.Usaldusisik edastas kohtule võlausaldajatele saadetud kirjad ning võlausaldajate seisukohad kava osas ja võlausaldajate esitatud dokumendid nõuete kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava.
I Nõuete kindlaks määramine
13.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
14.Võlgnik ja 3 võlausaldajat (Bondora AS, B2 Impact OÜ, kohtutäitur Anne Böckler, Assetsi Äriteenused OÜ) ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Hoovi Rental OÜ ning kohtutäitur Oksana Kutšmei teatasid usaldusisikule, et nende nõue on kavas valesti märgitud. Usaldusisik parandas nõude suurused vastavalt võlausaldajate kirjale. Seega puuduvad ka neil vastuväited nõuete suuruste osas.
15.Kohus leiab, et kõigi võlausaldajate nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule (vt resolutsiooni p 1). Tarbijakrediidilahenditest tulenevate nõuete osas on olemas jõustunud kohtulahendid. Kohus on seisukohal, et selliste nõuete osas ei saa usaldusisik ega ka kohus nõudeid uuesti üle vaadata, sh hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet Lahenditest tulenevad nõuded tuleb kinnitada selliselt nagu lahendiga on need välja mõistetud. Tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete osas, mille aluseks ei ole jõustunud kohtulahend, on usaldusisik teostanud vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrolli. Kohus analüüsis ka ise võlgniku pangakontosid. Kohus leiab, et usaldusisiku hinnang on olnud õige ja piisav. Ükski võlausaldaja nõuete suurustele, sh ümberarvestatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks vastutustundliku laenamise põhimõtet detailsemalt käsitleda. II Ümberkujundamiskava kinnitamine
16.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 51 626,06 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 2 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 34 475,04 eurot. Ülejäänud 5 võlausaldajat ei ole kavale vastuväiteid esitanud. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 17 151,02 eurot. Kuna vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded on üle poole koguvõlgnevusest, siis pole võimalik kava kinnitada FIMS § 26 lg 1 ega 2 järgi.
17.Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 3 ja 4. FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes
ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
18.Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevad eeldused on täidetud. Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete 85% ulatuses (v.a Assetsi Äriteenused OÜ 100%) osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.
19.Vastuväite esitas Assetsi Äriteenused OÜ, kes polnud kavaga nõus põhjusel, et ta ei saa kätte isegi põhinõuet. Põhinõudelt on ta pidanud tasuma nii käibemaksu riigile, kui ka töötasud ja töötasu maksud. Usaldusisik oli nõus sellega, et võlgnik tasub Assetsi Äriteenused OÜ põhinõude võrreldes teistega 100% ulatuses, kuna tegemist ei olnud krediidilepingust tuleneva nõudega, vaid arvega teenuse osutamise eest. Usaldusisik muutis kava põhinõude suuruse osas. Kohus leiab, et see on põhjendatud ning sellega ei kohelda teisi võlausaldajaid oluliselt halvemini. Ükski võlausaldajatest sellele vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu jätab kohus Assetsi Äriteenused OÜ vastuväited arvestamata. Kohus märgib mh, et kõrvalnõuete vähendamist ei peeta võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ning see ei saaks ka olla aluseks kava kinnitamata jätmiseks.
20.Vastuväite esitasid Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ, kes polnud kavaga nõus, sest kava tähtaeg oli liiga pikk ning et kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Esmalt märgib kohus, et võlgnikule tegelikkuses enam kinnisvara ei kuulu, mistõttu on asjakohatu võlausaldajate etteheide nagu oleks menetluse eesmärk kinnistu müügi vältimine. Kohus möönab, et võlgnik on mitte kaua enne avalduse esitamist võõrandanud talle kuulunud 2/8 suuruse osa kinnistust. Võlausaldajate arvamus, et nimetatud osa tuleks võõrandada tähendab käesolevalt seda, et nimetaud kinnistu osa tuleb võlgniku vara hulka tagasi võita, mis on võimalik vaid pankrotimenetluses ja toon endaga kaasa (kohtu)menetluskulusid. Seega ei ole tegemist lihtsalt realiseeritava varaga, millest oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees.
21.Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. FIMS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima
oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi.
22.Kui kohus kuulutaks välja võlgniku pankroti, oleks tal tõepoolest tagasivõidetav vara: 2/8 kaasomandi osa kinnistust, mille ta kinkis pojale. Notariaalses lepingus hinnati osa väärtuseks 20 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on 1732 eurot ja tema ülalpidamisel on 1 alaealine laps. Parimal juhul on võimalik kaasomandi osa eest saada 20 000 eurot, kuid reaalselt on summa ilmselt väiksem, kuna ostuhuvi nii väiksele kaasomandi osale üldjuhul on väike. Kuna võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, on tema töötasust võimalik arestida vaid 291,37 eurot. Pankrotivarasse tuleks 12 kuu jooksul seega 3496,44 eurot ja kohustustest vabastamise menetluse ajal 24 kuu jooksul 5244,66 eurot. Seega koguneks pankrotivarasse optimistliku lähenemise korral kokku 28 741,10 eurot, millest tuleb maha arvata ka pankrotimenetluse kulud, sh kulud vara tagasivõitmise nõude esitamisel ja menetlemisel. Võlausaldajad nõudeid oleks võimalik täita eelduslikult umbes 23 000 eurot, kuid ilmselt veelgi väiksemas summas. Võlgade ümberkujundamise menetluses on võlgnik valmis maksma võlausaldajatele kokku 34 038,24 eurot, mis on oluliselt rohkem kui pankroti ja kohustustest vabastamise menetlustes. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on võlgade ümberkujundamine igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus, sest võlgnik vabaneb kohustustest ja tal taastub maksevõime ning võlausaldajad saavad võlgnevuse tagasi suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral. Kava koostamisel on kohtu hinnangul piisavalt arvestatud võlausaldajate õigustatud huvidega.
23.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Julianus Inkasso OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ üldine vastuväide kinnistu müügi vältimise osas ei ole aluseks kava kinnitamata jätmiseks ning kinnistu müügi vältimine ei sea võlausaldajaid mingilgi viisil halvemasse olukorda kui nad on käesolevas menetluses.
24.Kohus märgib, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Assetsi Äriteenused OÜ põhinõue täidetakse küll täies ulatuses võrreldes teiste võlausaldajatega, kuid tegemist on ainukese nõudega, mis ei tulene krediidilepingust. Kohtu hinnangul on praegusel juhul sellise erisuse tegemine õigustatud. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad saavad ka 15% ulatuses põhinõude vähendamise korral kätte oluliselt rohkem kui pankrotimenetluse korral, siis on kohtu hinnangul põhinõude vähendamine 15% ulatuses mõistlik ning põhjendatud. Ükski vastuväite esitanud võlausaldajatest ei ole tegelikult esitanud sisulist võrdlust mõne muu menetlusega, milles neil oleks võimalik võlgnevusest rohkem tagasi saada kui käesolevas menetluses või et pankrotimenetlus oleks neile mingil viisil kasulikum ja kõigi huve rohkem arvestav. Kavas märgitud meetmete kasutamisele ei sea seadus piiranguid. Ka põhinõude vähendamine võib olla võlausaldaja huvides nagu seda on käesoleval juhul, sest pankrotimenetluse korral ei saaks võlausaldajad tagasi nii palju raha.
25.Samuti leiab kohus, et 60 kuud (kavas märgitud 61 kuud, kuid 1 kuu on täidetud juba) on kava täitmiseks põhjendatud aeg. Tegemist on tavapärase kava täitmise ajaga ega ole liialt pikk aeg. Võlausaldajad saavad suures osas oma põhinõuded tagasi ja võlgnikule võimaldatakse mõistliku aja jooksul võlgadest vabaneda ja maksevõime taastada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks ei ole ilmtingimata kõigi võlgnevuste täitmine kogusummas, vaid võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise viis mõistliku
aja jooksul. Kohtu hinnangul on kavaga seda tehtud. Võlgniku suhtes on seadusandjad ette näinud meetmed, mida rakendades on võlgnikul võimalik saada tagasi oma maksejõu, st makseraskus ei muutuks maksejõuetuseks. Selliste meetmete rakendamisel ei pruugigi võlausaldajad saada tagasi 100% enda nõuetest, kuid saavad kindlasti rohkem kui nad saaksid pankrotimenetluse läbi. Oluline on võlgade ümberkujundamisel see, et kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt mitte see, et kõik võlausaldajad või mõni neist saaksid kindlasti enda nõuded täidetuks 100% ulatuses. Kohtu hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt ning põhjendatud ei ole praegusel juhul pikendada kava täitmist üle 5 aasta või lühendada seda. Kava täitmise aja lühendamise korral ei suudaks võlgnik kava alusel makseid teha.
26.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on 1732 eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks 550 eurot. Võlgnik on maksnud usaldusisiku tasu ettemaksu kolmes osamakses, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid ning ülalpidada oma alaealist last. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 3 ja 4 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava.
28.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.
29.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kaks korda aastas- 01 augustiks ja 01. veebruariks, millest viimane 01.veebruariks 2031.a. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava
täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20. 02.2031.a. Menetluskulude jaotus
30.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
31.Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 595 eurot (7h x 85€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.
32.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot.
33.Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 595 eurot. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Usaldusisiku ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastavuses usaldusisiku poolt tehtud toimingutega. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 85 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
34.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 595 eurot, mis tuleb usaldusisikule tasuda osaliselt võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Ettemaksus on veel 450 eurot, mistõttu 450 eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.