2-09-2091/4 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-2091 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 19.01.2009.a esitas Aktiva Finants OÜ esindaja kohtule hagiavalduse S L vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS, alates 22.03.2007.a ühinenud Elisa Eesti AS-ga) ja S L vahel 14.08.2002.a sõlmitud liitumislepingust. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale, kellele loovutas Elisa Eesti AS nõude kostja vastu, 510,20 krooni, millele on lisandunud viivis 509,20 krooni. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kuna kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale kätte anda, siis vastavalt TsMS § 317 kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Vastamiseks anti tähtaeg 15 päeva arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.03.2009.a. TsMS § 317 lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 16.04.2009.a. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Kohtule esitatud hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 271. Menetluskulud 2(3)

2-09-2091 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 2750 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 1500 krooni. Samuti taotleb hageja riigilõivu menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamise eest 100 krooni väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Viru Maakohus 12.12.2008.a määrusega jättis OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avalduse S L vastu 1019,40 krooni nõudes rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Samal päeval määrus jõustus. Hagiavaldus on kohtule esitatud 19.01.2009.a ehk hiljem, kui üsk kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Sellest tulenevalt ei ole hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni kohtuväline kulu ja ei kuulu seega väljamõistmisele kostjalt. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1500 krooni. Kohus, läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, jõudis seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja OÜ Julianus Inkasso tegeliku töömahuga. Kohus arvestab, et esindaja aastaid tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes ning hagiavalduste vormistamisel on kõigi aastate jooksul kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid, samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1000 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1000 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja riigilõiv menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamise eest 100 krooni, kokku 2100 krooni.