Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsuse Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui ema esindajale toimetatud kätte muul hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või ttema viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.08.2005.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale Kodu Kaabel-TV teenust. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arve A-6471401, kuid kostja arvet ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale 550 krooni ja 28 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist 0,2% päevas summas 1 263 krooni ja 44 senti, kuid lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest soovib hageja viivist põhinõudest väiksemas ulatuses summas 549 krooni ja 28 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 1 099 krooni ja 56 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulud 324 krooni ja 37 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 94, 101 lg. 1, p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 628 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumis- ja teenuste osutamise leping, kliendileping, üldtingimused, arve, riigilõivu tasumise dokument, esindust tõendavad dokumendid, kinnituskiri. II. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. Hagiavaldus on saabunud 08.12.2008.a. Kohus 11.12.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja teatatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus kontrollis kostja elukohta registrites, saatis hagimaterjali kostjale erinevatel aadressidel ja palus teavet Narva Linnavalitsuselt, kuid hagimaterjali kostjale edastada ei õnnestunud. Narva Linnakantselei ja Ida Politseiprefektuuri teatel pole neile kostja asukoht teada, kostja tema registris oleval aadressil ei ela. Kohus teavitas kujunenud olukorrast hageja esindajat., kes 17.03.2009.a. esitas taotluse menetlusdokumentide kostjale avalikult kätte toimetamiseks. Kohus 04.03.2009.a. määras toimetada kostjale haginõue ja kohtukutse avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning korraldada eelistung 15.05.2009.a. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue ja kohtukutse avaldatud Ametlikes Teadaannetes 16.03.2009.a. Seega tuleb lugeda hagimaterjal ja kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat TsMS § 410 järgi, et

kohus võib kohaloleva hageja taotlusel asjas teha tagaseljaotsuse, kui kostja eelistungile ei ilmu. Kostja eelistungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Hageja esindaja esitas taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks võla nõudes summas 1 099 krooni ja 56 senti. Ühtlasi hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, milleks on riigilõigv 250 krooni, õigusabikulu 324 krooni ja 37 senti ning AT-s teate avaldamise kulu 100 krooni. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus ja hagi on põhjendatud tagaseljaotsusega rahuldada tervikuna. TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg. 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud selle tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ja tingimusel, et summa on muutnud sissenõutavaks. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivist) seaduses sätestatud suuruseni. Viidatud seadusesätteist lähtuvalt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 324 krooni ja 37 senti on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ja kohtukutse ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 113 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 14.juulil 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.