Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

K `el vormistada vormistada OÜ OÜ Kunda Ehitus (reg.kood 11336944)

Edasikaebe kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskae määruskaebuse kaebuse Tartu Ringkon Ringkonkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Ärakiri määrusest saata: võlgnikule, ajutisele haldurile, Viru Maakohtu Registriosakonnale, Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusele (Rahu 3, 41599 Jõhvi). Võlgniku pankrotiavalduses toodud asjaolud: 09.02.2009 Viru Maakohtule esitatud pankrotiavalduses taotleb OÜ Kunda Ehitus (reg.kood 11336944) juhatuse liige A A OÜ Kunda Ehitus suhtes pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist. Kohtu korraldava määrusega jäeti pankrotiavaldus selles esinevate puuduste tõttu 17.02.2009 käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise järel algatas kohus 08.04.2009 OÜ Kunda Ehitus suhtes määrusega pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks selleks nõusoleku andnud pankrotihalduri T K `e. Võlgniku esitatud pankrotiavalduses pankrotiavalduses on toodud võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, samuti on lisatud võlanimekiri, kus on märgitud võlgnikul olemasolevad võlad ja võlausaldajad. Avalduse kohaselt puuduvad äriühingul vahendid (puudub igasugune vara) võlausaldajate nõuete katmiseks. OÜ Kunda Ehitus alustas tegevust 2007.a. aprillikuus ehitusteenuse pakkujana. Tegevuse alguses oli ettevõttel piisavalt tööd ja võimalusi ka võlausaldajate ees oma kohustuste täitmiseks. Töötajate suhtes ebaõnnestunud valiku tõttu tuli juba teostatud töid korduvalt ümber teha ja parandada. Kuna töölepingud olid sõlmitud töö tasustamiseks tunnipalga alusel, siis tekkis olukord, kus objektide lõpetamisel jäi ettevõte kahjumisse. 2008.a. vähenes nõudlus ettevõtte poolt osutatavate teenuste järele, mistõttu ei olnud enam võimalik juba tekkinud võlgnevusi tasuda. Olukorda üritati juhtkonna poolt lahendada ettevõttele laenu andes, kuid 2009.aasta algul oli ilmne, et makseraskused on püsiva iseloomuga ja ettevõtte tegevust ei ole võimalik jätkata. Avalduse kohaselt esineb osaühingul kohustusi summas 426 192 krooni, sellest riiklike maksude osas põhivõlas 345 087 krooni ja intressivõlgnevuses - 30 987 krooni, SEB Eesti Liising AS-ile 13 042 krooni jne. Kohustuste katmiseks vara täielikult puudub. Kohtuistungil 06.05.2009 jäävad osaühingu seaduslikud esindajad – juhatuse liikmed A A ja J P pankrotiavalduses esitatud asjaolude ja põhjendite juurde. Ettevõtte põhitegevusalaks pidi olema ehitusteenuste osutamine Eestis ja ka Soomes, tegeldi vanade majade restaureerimisega ja remondiga korteriühistute tellimusel. Detsembris 2008 tehtud tööde eest on töötasu makstud. Vahetu juhtimisega tööde teostamisel tegeles rohkem juhatuse liige J P. Töölepingud kuue töötajaga on lõpetamata (töölised ei olnud nõus neid lõpetama). Kokkulepitud tunnitasu oli 60 krooni tunnis. Juba tehtud tööde ümbertegemisest tingituna pikenes tööde teostamise aeg. 2008.aasta teisel poolel halvenes olukord veelgi, osaühingu omakapital muutus negatiivseks. Alates juulikuust 2008 jäid maksud maksmata. Väljavaated olukorra paranemiseks puudusid ning otsustati esitada pankrotiavaldus. Osaühingul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise pankrotihalduri ettekandest nähtub: Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks esitanud järelpärimised registritesse, krediidiasutustele ja maksuametile. Ta on kohustanud võlgnikku esitama seletuskirja maksejõuetuse põhjustest ja esitama võlgniku bilansi pankrotimenetluse algatamise seisuga, on analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande.

OÜ Kunda Ehitus on esmakordselt registreeritud äriregistris 26.04.2007 ärinimega OÜ Pika Ehitus. 21.05.2007 on osanike üldkoosoleku otsusega ärinimi muudetud - OÜ Kunda Ehitus. Osakapital jaguneb 2 osaniku vahel: A A – 1 osa 250 häält – 25 000 krooni, J P – 1 osa 150 häält (15 000 krooni). Pankrotimenetluse algatamise ajaks oli võlgnik oma tegevuse lõpetanud. Reaalne ehitustegevus lõppes detsembris 2008 .a. ning 2009.aastal uusi objekte enam juurde ei saadud. Alates jaanuarist 2009 tööd ei ole tehtud, töölepingud on lõpetamata. Võlgnikul vara puudub. Ainsaks varaks on SEB Pangas avatud pangakontol olev rahaliste vahendite jääk summas 30.35 krooni. Kassa jääk on 0 krooni. Kinnisvara võlgnikule ei kuulu ja ei ole ka kunagi olnud. Võlgnik oli registreeritud vastutavaks kasutajaks maht-universaalile NISSAN Primaster (2007), milline on liisingfirmale SEB Liising AS tagastatud. Ehitisi ega vallasasju võlgnikule ei kuulu. Käibevaraks olid võlgniku selgituse kohaselt väheväärtuslikud tööriistad, mida raamatupidamises põhivarana arvele ei võetud, vaid kanti kuludesse. Vajadusel renditi tööriistu tööriistade rentimisega tegelevatelt firmadelt. Kolmandate isikute vastu nõudeid ei ole. Seisuga 31.12.2008 oli võlgnikul debitoorseid nõudeid kokku summas 115 202 krooni. 2009.jaanuaris on võlgniku poolt tasutud jooksvaid arveid AS-ile Rakpuu ja KÜ Michelli. AS Rakpuu asub võlgnikuga ühel aadressil, mistõttu võib eeldada, et tegemist on lähikondsega, kuid ajutise halduri hinnangul jooksvate arvete tasumisel ei ole oleks tagasivõitmise hagi esitamine otstarbekas. Nimetatud firmadelt saadud rahalisi vahendeid on võlgnik kasutanud detsembrikuu töötasude väljamaksmisel. Jooksvate kulude eest esitatud arvete alusel on tasutud AS-ile Rakpuu 30 694 krooni, milline summa isegi tagasivõidetavuse korral ei tagaks edasiste menetluskulude katmist ega võimaldaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutises Ajutises menetluses on seisuga 04.05.2009 tuvastatud võlgnikul võlgnikul kohustusi kohustusi kokku summas 770 502 krooni. Maksuvõlgnevus Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) seisuga 16.04.2009 moodustab kokku 416 017.69 krooni, millest 370 771 krooni moodustab põhivõlgnevus summas 370 771 krooni ja 45 246.69 krooni intressid. Maksuliikide kaupa esineb käibemaksu osas võlgnevus summas 101 035 krooni ning ülejäänud osas on võlg töötasudelt ettenähtud maksude osas. Maksuvõlg on tekkinud juunikuust 2008.a. alates. Hankijatele esineb võlgnevus kokku summas 39 830 krooni. Suurim võlausaldaja on SEB Liising, kellele on liisingvara tagastatud. Pandiga tagatud nõuded puuduvad, kohtutäiturite menetluses olevatest võlgadest ei ole teatatud. Laenukohustusi on juhtorgani liikmete kaudu seotud firmadele (AS Rakpuu, OÜ Lainela, Pika Kinnisvara OÜ) kokku summas 55 920 krooni. Tagastamata on omanikulaen 29 180 krooni. Töötasud on maksmata jaanuarist aprillini summas 165 284 krooni ning kasutamata puhkusekompensatsiooni eest on saamata summas 64 271 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on üldisest ehitusturu langusest tingitud olukord, kus ehitustööde maht on vähenenud järsult kogu vabariigis. Välistada ei saa võimalust, et tellimuste vähene arv võib olla tingitud ka tehtud tööde halvast kvaliteedist. 2007.a. moodustas võlgniku käive 1 596 870 krooni. Kulud-tulud olid aasta lõpuks sisuliselt võrdsed (kasum – 1 530 krooni). Tegevuskuludest suurima osa moodustasid tööjõukulud – 1 237 334 krooni. 2008.a. tegutseti eelmise aastaga võrreldes 4 kuud rohkem, kuid käive oli väiksem – 1 359 448 krooni. Palgakulu jäi samaks, kuid materjali ja teenuste kulu suurenes. Tegevuse vältel oli pidev likviidsete vahendite puudus, mistõttu ehitustegevus toimus osanikuga seotud äriühingutelt saadud laenude arvel. 2008.a. lõpetati kahjumiga – 606 572 krooni. Aasta lõpus loodeti järgmisel aastal saada tööd ühel Soomes asuval objektil, kuid töötajatega tekkinud erimeelsuste tõttu sellest projektist pikaajalist tööd ei kujunenud. Rahaliste vahendite puudumisel jäid töölepingud töötajatega lõpetamata. Maksejõuetus tekkis perioodil juunist -detsembrini 2008. Püsivate makseraskuste tekkimisel oleks halduri hinnangul pidanud võlgnik esitama pankrotiavalduse juba oktoobris-novembris 2008. Avalduse esitamata jätmisega on suurendanud võlgnik maksuvõlgnevust (eeskätt palgakuludelt). Hankijatele on võlad tekkinud alles 2009.a. Juhatuse poolt töötajatega

töölepingute lõpetamata jätmisest (töötajate koondamata jätmisest) on tingitud palgakohustuse suurenemine 4 kuu eest. Ajutine haldur on arvamusel, et vara tagasivõitmine pankrotimenetluses pole otstarbekas. Ainus põhivaraks olnud vara – ehitussoojak on võõrandatud Pika Kinnisvara OÜ-le bilansilisest jääkväärtusest kõrgema hinnaga 10 000 krooni. Vara tagasivõitmine ei oleks mõistlik, kuna selle võõrandamisest saadavatest vahenditest ei jätkuks menetluskulude katmiseks. Isegi juhul, kui mingis summas tagasivõitmine õnnestuks, siis kaasnevad kulud oleks proportsionaalselt ilmselt suuremad kui võlausaldajatele nõuete rahuldamine. Ajutises pankrotimenetluses tehtud kulutuste ja ajutise halduri tasu hüvitamiseks on ajutine haldur teinud ettepaneku juhatuse liikmele A Ale, kes on sellega nõustunud (summas 25 000 krooni). Ajutine haldur peab veel lõpetama töölepingud ning esitama taotluse töötukassale hüvitiste väljamaksmiseks., Lähtudes ajutises menetluses kogutud materjalidest, on ajutine haldur arvamusel, et OÜ Kunda Ehitus on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Samas võib väita, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Pankrotiseaduse §-idest 1 ja 13 tulenevalt oli pankrotiavalduse esitamine võlgniku poolt põhjendatud, kuna seaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule esitatud pankrotiavalduse ja sellele lisatud dokumentide, samuti võlgniku esindajate ja ühtlasi osanike poolt kohtus antud seletuste ja ajutise halduri ettekande alusel on tuvastatud, et OÜ-l Kunda Ehitus puudub võlgade katteks igasugune vara, samuti puuduvad vahendid edaspidise pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingu majandustegevus on lõppenud ning puudub ka võimalus tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Pankrotiseaduse § 29 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatama võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et vara tagasivõitmisest ei oleks võimalik saada niipalju vahendeid, et nende arvelt tasuda pankrotimenetluse kulud ja rahuldada võlausaldajate nõuded. Võlgniku seaduslike esindajate poolt kohtus antud seletuste ning ajutise halduri ettekande alusel leiab kohus, et OÜ Kunda Ehitus juhatuse liikmete poolt ei ole tahtlikult ega raske hooletuse tõttu oma kohustusi täitmata jätnud, s.t. kohus ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks äriühingu juhtimisel toimepandud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetus on tingitud üldisest halvenenud turusituatsioonist ehitustegevuse valdkonnas ning osaliselt ka tööde teostamisel ilmnenud puudulikust järelevalvest. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: ta on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, kontrollinud, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; on andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on esitanud taotluse pankrotimenetluses halduri tasu ja bürookulude väljamõistmiseks ning lisanud taotlusele ka tasu arvestuse. Ajutine haldur on kulutanud ajutises pankrotimenetluses kokku 15 tundi (tunnitasuga 150 – 900 krooni, mis sisaldab tulumaksu), seega on töötasu suuruseks 16 925 krooni ning koos sotsiaalmaksuga (summas 5 585.25 krooni)

vastavalt kogusummas 22 510.25 krooni. Taotlusele on lisatud OÜ Tael Halduribüroo arve nr.29062, 04.05.2009 bürookulude maksumusest ajutises pankrotimenetluses kokku 2 478 krooni (summa sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et esitatud taotluses märgitud tasu suurus vastab antud menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti justiitsministri kehtestatud alates 01.01.2009 kehtivatele halduri tasu ja kulutuste piirmääradele (PankrS § 23 lg 2). Nimetatud kulutuste hüvitamise kohustust on lubanud täita võlgniku juhatuse liige A A. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1, 13, 29 lg 1, 3, 5, leiab kohus, et vaatamata OÜ-l Kunda Ehitus väljakujunenud maksejõuetusele, kuulub algatatud pankrotimenetlus lõpetamisele raugemisega osaühingu suhtes pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul puudub vara pankrotikulude katteks. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 02. juunil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.