Ärakiri
Kohus
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.05.2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-0909-2147
Tsiviilasi
AS Hansa Liising Eesti hagi H H’i H’i vastu võlgnevuse 10 077 krooni ja 88 senti nõudes. 9 716 krooni ja 32 senti.
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Eelmenetluses Eelmenetluses
Hageja: AS Hansa Liising Liising Eesti, reg.kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja volikirja alusel jurist Anett Anett Suuder, isikukood xxxx. xxxx. Kostja: H H, H, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx. xxxx. 13.0 13.05 .05.2009.a.
AS Hansa Liising Eesti hagi H H’i H’i vastu võlgnevuse 10 077 krooni ja 88 senti nõudes rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista H H’ilt H’ilt AS Hansa Liising Liising Eesti kasuks ja võlgnevuse katteks 10 077 krooni (kümme tuhat seitsekümmend seitsekümmend seitse) krooni ja 88 senti. senti. Välja mõista H H’ilt H’ilt AS Hansa Liising Eesti kasuks viivis protsendina põhinõudelt 9 716 krooni ja 32 senti alates 19.01.2009.a. 19.01.2009.a. kuni põhinõudesumma tasumiseni tasumiseni VÕS VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. määras. Jätta menetluskulud menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks 2 250 250 (kaks (kaks tuhat kakssada kakssada viiskümmend viiskümmend) kümmend) krooni ning mõista see summa välja H H’ilt H’ilt AS Hansa Hansa Liising Eesti kasuks ja kohtukulude kohtukulude katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7).
I. Asjaolud ja hageja nõue. 20.02.2007.a. sõlmisid Klisseran Kaubandus OÜ ja kostja Ego järelmaksu müügilepingu, mille esemeks oli arvuti ostuhinnaga 10 490 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli intressimääraks 12% aastas ja igakuise makse tasumise päevaks iga kuu 15-nes kuupäev. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust ja jättis korduvalt maksed tasumata. 19.06.2007.a. saatis hageja kostjale lepinguliste kohustuste täitmise nõudekirja ning palus tasuda võlgnevuse summas 2 809 krooni ja 35 senti 14 päeva jooksul arvates teate kättesaamisest. Ühtlasi hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingud üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 15.08.2007.a. ütles hageja lepingu üles. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 10 077 krooni ja 88 senti, millest põhiosa võlgnevus 9 716 krooni ja 32 senti ning intressivõlg 361 krooni ja 56 senti. 20.05.2008.a. esitas hageja nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuid kohus ei saanud kostjale maksekäsku kätte toimetada, mistõttu hageja avaldus jäi maksekäsu kiirmenetluses rahuldamata. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega ning palub mõista kostjalt välja võlgnevus 10 077 krooni ja 88 senti. Lisaks palub hageja kostjalt alates hagi esitamise päevast kuni võlgnevuse tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras põhinõudelt 9 716 krooni ja 32 senti ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 4, lg. 2, 108 lg. 1, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – leping, maksegraafik, üldtingimused, saadetud teatised, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võis hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 17.03.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 09.04.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 11.05.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg. 1 kohaselt müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui krediidiandja maksab krediidisumma müüjale. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1
kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 2 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates hagi esitamise päevast, milleks on 19.01.2009.a., kuni põhinõude 9 716 krooni ja 32 senti täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 30. juunil 2009. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.