Muud › Muud hagiasjad

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Kohtule 25. juunil 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja korteri asukohaga Aru 11-43 Kohtla-Järve omanik ja KÜ Aru 11 liige. Hageja teatab, et 2007. aasta septembris teostati elumaja Aru 11 elektrisüsteemide renoveerimine. Hageja väitel KÜ liikmete üldkoosolek, kus võeti vastu KÜ liikmete otsus elumaja elektrisüsteemide renoveerimiseks, kokkukutsumisel rikuti seaduse ja KÜ põhikirja nõudeid. Hageja selgitab, et KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku otsusest, kus otsustati elumaja elektrisüsteemide renoveerimine, sai ta teada alles 27. märtsil 2008, kui talle edastati tsiviilasja nr 2-08-6702 materjalid. Hageja väitel oli KÜ 31. mai 2007 üldkoosolek kokku kutsutud maja sissekäikude välisustele kinnitatud kuulutustega, millel ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda. Üldkoosolekule ilmus kohale umbes 13-15 inimest, kusjuures ühistus on 50 liiget. Kohaletulijaid ei registreeritud. Koosoleku alguses teatas KÜ juhatuse liige, et majas on vaja läbi viia elektritööd maksumusega 120 000 krooni, mille peale koosolekul osalejad lahkusid koosolekult. Koosoleku juhatajat ja protokollijat ei valitud; samuti puudus kvoorum koosoleku otsuste vastuvõtmiseks. Peale KÜ 31. mai 2007 üldkoosolekut käis KÜ juhatuse liige korjamas KÜ liikmetelt allkirju üldkoosoleku protokollile lisatud nimekirjale, tuues põhjenduseks protokolli tutvustamise. Hageja nõustub, et talle oli teada KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku toimumise aeg, kuigi talle isiklikult sellest ei teatatud. Hageja teatab, et talle ei olnud teada üldkoosoleku päevakord ega millised küsimused üldkoosolekul arutamisele tulevad. Hageja väitel on KÜ Aru 11 KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku otsused ebaseaduslikud osas, mis puudutavad elektritehniliste tööde läbiviimist elumajas Aru 11 Kohtla-Järve ning elektritehniliste tööde läbiviimiseks igale korteriomanikule 2400 kroonise osamakse kehtestamist, järelmaksuga 6 kuud. Hageja leiab, et nimetatud küsimust ei tehtud teatavaks üldkoosoleku kokkukutsumisel, selliseid küsimusi üldkoosolekul tegelikult ei arutatud ning vastavaid otsuseid üldkoosolek vastu ei võtnud. Hageja palub tuvastada, et KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosoleku otsus nr 1 „Tööde läbiviimine – augustis 2007“ ja otsus nr 2 „Elektritehniliste tööde läbiviimiseks iga korteri osamaks suuruses 2400 krooni. Järelmaks 6 kuuks.“ on tühised. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: KÜ Aru 11 registriosa väljatrükk (t.l.-7); üldkoosoleku protokoll ja KÜ liikmete nimekiri (t.l.-9,10, tõlge t.l.-8); hageja kiri – arupärimine ja väljastusteade (t.l.-11-14); KÜ põhikiri (t.l.-15-27). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel tõstatati elektrisüsteemide renoveerimise vajadus üles KÜ 31. mai 2007 üldkoosolekul, millest võttis osa enam kui 50% korteriomanikest. Kostja väitel on hagi aegunud, kuna hagi esitamise ajal oli üldkoosoleku toimumise päevast möödunud enam kui kolm kuud. 2(7)

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: hooldusleping (t.l.-36-38); tööde vastuvõtu akt (t.l.-40, tõlge t.l.-39);arve nr 006 (t.l.-41). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitab, et tuvastushagi esitamiseks vajalik õiguslik huvi seisneb asjaolus, et kui kohus rahuldab hagi ja tuvastab KÜ üldkoosoleku otsuse tühisuse, saab hageja hiljem esitada KÜ vastu nõudeid, mis tulenevad nimetatud õigusrikkumisest. Seda juhul, kui hageja leiab, et tööde maksumus oli liiga suur või et valikut tööde teostaja vahel ei tehtud või et puudus vajadus selliste tööde teostamiseks. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et KÜ üldkoosolek oli kokku kutsutud kooskõlas seadusega, osales kokku 28 inimest, mitte 13-15 nagu seda väidab hageja. Kostja möönab, et on koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda mingil määral rikkunud, kui elektritöid oli vaja teha. Kuna paljud majaelanikud üldkoosolekust osa ei võtnud, käis KÜ juhatuse liige mööda maja allkirju korjamas. Üldkoosoleku protokoll oli koostatud. Kostja ei oska öelda, kas nimekiri allkirjadega on üldkoosolekust osavõtu või elektritööde osas nõusoleku andmise kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Tunnistajate ütlused Tunnistaja I. P. ütlustest selgub, et tunnistaja KÜ 31. mai 2007 üldkoosolekul ei osalenud ja koosoleku toimumisest ei teadnud, kuna viibis puhkusel. Koosolekust sai teada alles KÜ juhatuse liikmelt. Juhatuse liige teatas tunnistajale, et koosolek toimus ja palus allkirja nimekirjale. Tunnistaja kirjutas nimekirjale alla mõttega, et on tutvunud. Allkirja andis kahele eksemplarile. Tunnistaja selgitab, et erinevalt tsiviilasja toimikus leheküljel nr 10 olevast nimekirjast, ei olnud temale allkirjastamiseks esitatud nimekirjal üles serva kirjutatud, et tegemist on protokolli lisaga, oli vaid nimekiri. Tunnistaja Ma. U.i ütluste kohaselt võttis tunnistaja osa KÜ 31. mai 2007 üldkoosolekust. Koosolekust sai teada maja koridoris üles seatud kuulutuselt. Tunnistaja ei mäleta, kas päevakord oli KÜ üldkoosoleku kuulutuses märgitud või mitte. Koosolekul osalejaid oli vähe, umbes 10 inimest. Koosoleku käigus mingit otsust vastu ei võetud. Allkirja koosolekul osalemise kohta tunnistaja koosoleku käigus ei andnud; allkirja andis hiljem, kui kohtus juhatuse liikmega maja trepikojas mõned päevad hiljem. Nimekirjas oli allkirju rohkem kui koosolekul viibinud inimesi. Koosolekut ei protokollitud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tuvastada, et KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosoleku otsus nr 1 „Tööde läbiviimine – augustis 2007“ ja otsus nr 2 „Elektritehniliste tööde läbiviimiseks iga korteri osamaks suuruses 2400 krooni. Järelmaks 6 kuuks.“ on tühised Kostja esitas vastuväite, et hagi on aegunud, kuna hagiavalduse esitamise ajal oli üldkoosoleku toimumise päevast möödunud enam kui kolm kuud. 3(7)

Kohus ei nõustu kosta vastuväitega ning asub seisukohale, et tuvastushagi esitamisel KÜ üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ei saa aegumist kohaldada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 29. jaanuari 2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 leidnud järgmist: "Kui asuda seisukohale, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ainsaks tagajärjeks on ÄS § 178 lg-st 1 tulenev osaniku võimalus esitada kohtusse hagi kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, võib tekkida olukord, kus osanikule koosoleku toimumisest üldse ei teatata ning ilma temata võetakse vastu juhatuse, põhikirja või osakapitali muutmise otsused, mis oluliselt riivavad kutsumata jäänud osaniku õigusi. Kui sel juhul hoitaks otsust kolme kuu jooksul kutsumata jäetud osaniku eest saladuses, ei saaks viimane hiljem otsuse vastu enam midagi teha. Selline käsitlus võimaldaks osaniku sisuliselt täielikult ilma õigusliku kaitseta jätta, mis ei saa olla seadusandja valitud regulatsiooni mõtteks. Olemuslikult tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks."

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08. aprilli 2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08 asunud seisukohale, et „... kui juriidilise isiku organi tühise otsuse alusel ei ole tehtud kannet registrisse, võib otsuse tühisusele tugineda reeglina piiramatult, sest õigusaktides ei ole piiravaid tähtaegasid kehtestatud.“ Kohus asub seisukohale, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohad äriühingu üldkoosoleku kokkukutsumise osas kehtivad ka mittetulundusühingu üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Kohus leiab, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise hagi osas ei saa aegumist kohaldada, kuna tühine õigustoiming ei saa vaidlustamistähtaja möödudes muutuda kehtivaks. Hageja väide, et hageja sai KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku otsusest teada alles 27. märtsil 2008, kui talle edastati tsiviilasja nr 2-08-6702 materjalid, ei ole seega asjassepuutuv. Sellest tulenevalt ei vaja analüüsimist ka hageja tõend - arupärimine ja väljastusteade (t.l.-11-14). Hageja väitel rikuti KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduse ja KÜ põhikirja nõudeid. KÜ 31. mai 2007 üldkoosolek oli kokku kutsutud maja sissekäikude välisustele kinnitatud kuulutustega, millel ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda. Hageja nõustub, et talle oli teada KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku toimumise aeg, kuigi talle isiklikult sellest ei teatatud. Hageja teatab, et talle ei olnud teada üldkoosoleku päevakord ega millised küsimused üldkoosolekul arutamisele tulevad. Pealegi osales koosolekul vaid 10 inimest ja otsuseid vastu ei võetud. Kui oleks olnud eelnevalt teada päevakord , oleks ilmselt ka osavõtjaid olnud rohkem, kuna otsustati laenu võtmine. Kostja esitas vastuväite, et KÜ üldkoosolek oli kokku kutsutud kooskõlas seadusega. Kostja küll istungil möönab, et mõningaid rikkumise siiski esines, kuid ei nimeta, milliseid rikkumisi esines. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. Korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistu tegevust reguleeriv KÜS korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korra osas regulatsiooni ei sisalda. Seega tuleb juhinduda mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätetest. Lähtuvalt MTÜS § 21 lg 4, üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. 4(7)

KÜ Aru 11 põhikirja (t.l.-22) p 51. kohaselt, üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. /---/. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08. aprilli 2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08 asunud seisukohale, et „Kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral selle otsuse tühisuse. Viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 on Riigikohus kohaldanud aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi (vastuvõetud otsuse tühisus, TsÜS § 65 ja § 66 lg 2 ning ÄS § 296 viidatud tsiviilasja lahendamisel kohaldatud redaktsioonides) ka osanike koosoleku kokkukutsumisele. Kolleegium jääb selle seisukoha

juurde ning märgib, et praegu kehtiv ÄS § 172 sätestab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjena üldjuhul samuti tühisuse. ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline aegumistähtaeg on kolleegiumi arvates kohaldatav neil juhtudel, mil koosoleku teates olid selgelt näidatud kõik koosolekul otsustamisele tulevad küsimused ning koosolekult puudunud osanik oskas tehtavate otsustega seetõttu arvestada. /---/.“

Hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud kutses teatatud koosoleku päevakorda ning et ta ei saanudki teada, millised küsimused üldkoosolekul arutamisele tulevad, on väide negatiivse asjaolu kohta, mida hageja tõendada ei saa. Kohus asub seisukohale, et selle väite osas tuleb tõendamise koormis panna kostjale. Kostja on esitanud vastuväite, et koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Seega tuleks kostjal tõendada, et koosoleku kokkukutsumise teates oli koosoleku päevakord märgitud. Tunnistaja I. P. ütluste kohaselt viibis tunnistaja KÜ üldkoosoleku toimumise ajal puhkusel ning koosolekul ei osalenud. Koosoleku toimumisest ega ka päevakorrast tunnistaja teadlik ei olnud. Tunnistaja M. U.i ütluste kohaselt tunnistaja ei mäleta, kas koosoleku kuulutuses oli märgitud koosoleku päevakord või mitte, koosolekul osales 10 inimest, koosolekut ei protokollitud ja allkirja ei võetud, allkirjad koguti hiljem ja allkirju oli rohkem kui oli osalejaid koosolekul. Koosolekul otsust vastu ei võetud. Muid tõendeid KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku kokkukutsumise teate osas kohtule ei esitatud. Kohus jõuab järeldusele, et KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku kokkukutsumise teates päevakorra märkimine ja seeläbi päevakorra teatavakstegemine KÜ liikmetele enne üldkoosoleku algust ei ole tõendatud. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et KÜ 31. mai 2007 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise teates päevakorra märkimise osas seaduse ja KÜ põhikirja nõudeid. Hageja väitel osales üldkoosolekul umbes 13-15 inimest, mis tähendab, et puudus kvoorum koosoleku otsuste vastuvõtmiseks, kuna ühistus on 50 liiget. Koosolekul osalejaid ei registreeritud ning koosoleku juhatajat ja protokollijat ei valitud. Kostja esitas vastuväide, et KÜ üldkoosolekul osales kokku 28 inimest. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. MTÜS § 21 lg 1, üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. KÜ Aru 11 põhikirja (t.l.-23) p 60 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti 5(7)

kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. KÜ liikmete nimekirjast (t.l.-10) selgub, et KÜ Aru 11 liikmeid on kokku 50; pool KÜ liikmete koguarvust moodustab seega 25 inimest. Tunnistaja M. U. ütluste kohaselt viibis KÜ 31. mai 2007 üldkoosolekul kokku umbes 10 inimest. Kohus loeb tõendatuks, et KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosolekul viibis alla poole KÜ liikmetest. KÜ liikmete nimekirjas (t.l.-10) allkirjadega märgitud osalejate arv 35 ei ole kohtu arvates usaldusväärne tõend ning ei kajasta tegelikku 31. mail 2007 KÜ üldkoosolekul osalejate arvu. Tunnistaja M.U.li ütluste kohaselt allkirja koosolekul osalemise kohta koosoleku käigus ei võetud ning sellekohase allkirja andis tunnistaja mõned päevad hiljem. Tunnistaja I. P. ütluste kohaselt andis ta peale koosoleku toimumist allkirja kahele erinevale lehele. Kus oli märgitud KÜ liikmete nimekiri. Tunnistaja väitel erinesid talle allkirjastamiseks esitatud KÜ liikmete nimekirjad tsiviilasja toimikus lk nr 10 olevast nimekirjast – talle esitatud nimekirjadel ei olnud ülemisse serva märgitud, et tegemist oleks üldkoosoleku protokolli lisadega. Kohus leiab, et tunnistaja I. P. ütlused ei kinnita ega ka lükka ümber asjaolu, et allkirju KÜ üldkoosolekul osalemise kohta koguti peale koosoleku toimumist, kuna tunnistaja võis anda oma allkirja ka mõnele muule nimekirjale, mis ei oma seost vaidlusaluse üldkoosolekuga. Kohus loeb tõendatuks, et KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosolekul viibis alla poole KÜ liikmetest ning seega oli rikutud KÜ Aru 11 põhikirja p-i 60. Vastavalt MTÜS § 21 lg 3, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Hageja väitel küsimust elektritööde teostamise osas üldkoosolekul tegelikult ei arutatud ning vastavaid otsuseid üldkoosolek vastu ei võtnud. Kostja väitel koostati üldkoosoleku protokoll. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt, üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. KÜ Aru 11 põhikirja (t.l.-23) p 57 kohaselt, üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui see sai üle poolte koosolekul osalenud liikmete häältest. KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosoleku protokollist (t.l.-9, tõlge t.l.-8) ei selgu, et koosolekul oleks läbi viidud hääletamist üldkoosolekul osalenud KÜ liikmete vahel. Koosoleku protokollis puudub viide hääletamisele pandud küsimuse, hääletusel osalenud liikmete arvu, poolt- ja vastu hääletanute ning erapooletute arvu ja hääletamise tulemuse kohta. Tunnistaja M. U.i ütlustest selgub, et koosoleku käigus otsuseid vastu ei võetud. Kohus loeb tõendatuks, et KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosolekul hääletamist ei toimunud ning seega oli KÜ üldkoosolekul rikutud seaduse ja KÜ põhikirja nõudeid. Kohus jõuab järeldusele, et KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud MTÜS ja KÜ Aru 11 põhikirja 6(7)

nõudeid - KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märkimata koosoleku päevakord, s.o KÜ liikmeid ei teavitatud vähemalt 15 päeva enne koosoleku algust koosoleku päevakorrast; KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosolekul viibis alla poole KÜ liikmetest ja seega ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma; ning KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosoleku protokollis märgitud otsuste nr 1 – „Tööde läbiviimine - augustis 2007.a.“ ja nr 2 „Elektrotehniliste tööde läbiviimiseks iga korteri osamaks suuruses 2400 krooni. Järelmaks 6 kuuks.“ osas hääletamist ei toimunud. Lähtuvalt MTÜS § 241 lg 1 ja lg 2, üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kohus tuvastas, et KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosoleku protokollis märgitud otsuste nr 1 – „Tööde läbiviimine - augustis 2007.a.“ ja nr 2 „Elektrotehniliste tööde läbiviimiseks iga korteri osamaks suuruses 2400 krooni. Järelmaks 6 kuuks.“ vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seetõttu on nimetatud otsused tühised. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja tõendid - hooldusleping (t.l.-36-38), tööde vastuvõtu akt (t.l.-40, tõlge t.l.-39) ja arve nr 006 (t.l.-41) jätab kohus tähelepanuta, kuna puudub vaidlus maja Aru 11-43 Kohtla-Järve hooldaja, elektritööde teostaja ja elektritööde maksumuse üle. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi hind Kohus tuvastas, et hageja on esitanud kohtule nõude tühistada KÜ Aru 11 31. mai 2007 üldkoosoleku otsus osaliselt. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 131 lg 2 kohaselt, muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 juriidilise isiku netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 20 000 krooni. Seega moodustab hagi hind 20 000 krooni.

Evi Kool Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.