Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-7846
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
08.05.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13 Liili Lauri
Kohtuasi
S G (SG) hagi AS E.R.S vastu töövaidluses.
Asja läbivaatamise kuupäev
14.04.2009
Menetlusosalised
Hageja: S G, ik XXX, elukoht XXX Hageja esindaja: Viivi Piper, XXX Kostja: AS E.R.S, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Jüri Asari, XXX Hagi rahuldada.
Resolutsioon
Tunnistada S Gi ja AS E.R.S vahel 07.03.2007 sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Lugeda töölepingu lõpetamine lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Välja mõista kostjalt AS E.R.S hageja S Gi kasuks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest rahaline hüvitis nelja kuu keskmise palga ulatuses kokku 74 915 krooni Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja AS E. R. S kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse nõuded. 29.02.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja äriühingus 07.03.2007 sõlmitud töölepingu alusel vedurijuhina. Kostja esitas 01.02.3008 hagejale allkirja vastu tutvumiseks 31.01.2008 käskkirja nr 006/17, millega määrati distsiplinaarkaristus ja tööleping lõpetati TLS § 86 p 6 ja p 7, § 103 lg 2 ja § 104 lg 2 p 1 alusel alates 01.02.2008 ebaseaduslik. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg 2 p 3 kohustab tööandjat kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse süüteo kirjelduse. Hageja töötas vahetuses 11-12.01. 2008, vedurile ЧМЭ 3-5967 oli manöövritöödeks kehtestatud kütuse kulunorm 125 liitrit, vahetuse algul oli paagis 2975 liitrit, veduril vastuvõtmisel ülekulu ei olnud. Kostja käskkirjas ei ole märgitud, et kui veduril esines ülekulu, siis milline oli kehtestatud norm. Analüüsides vedurijuhtide žurnaali ilmnes, et sellises vahetuses oli kõikidel vedurijuhtidel manöövritöödel kulu 125-150 liitrit. Distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskusega, toimepanemise asjaoludega ja töötaja eelneva käitumisega. Hageja ei ole rikkunud töökohustusi ega oma eelnevaid karistusi. Dispetšeri korraldusel hakkas hageja manöövertöid teostama alles kell 5.20, kogu ajavahemiku 3.20 – 5.20 seisis vedur teel nr 15 ja hageja oli veduri kabiinis. Leitud kanistrid ei saa kinnitada vargust, mille on sooritanud hageja, kõik kostja territooriumil asuvad estakaadid on ja külgnevad teed on valgustatud prožektoritega ning seal on videovalve, seega jäädvustatakse manöövrimeeskonna iga samm videolindil, mis on nähtav dispetšerile. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lugeda töölepingu lõpetamine lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel ja välja mõista tema kasuks kostjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest rahaline hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses kokku 112 373.40 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Hageja töötas kostja juures alates 07.03.2007, hageja ei selgitanud oma seletuskirjas kütuse ülekulu. 12.01.2008.a kell 3.20 märkas valvefirma Salaside patrull vedurit ЧМЭ-3 3946, mis asus 201/203 pöörangu juures. Seal märgati inimest tööriietuses, kes tuli vedurilt alla ning viis midagi raudteelt vastassuunas. Kohalt, kust inimene läks ära, leiti diislikütusega 7 kanistrit, mahuga 20 ja 25 liitrit, ning üks tühi kanister. Kell 5.30 tulid kohale A. D (vanemvedurijuht) ja valvefirma juhataja V. B, kellele näidati manöövreid sooritanud vedurit. Vastavalt vanemvedurijuhi A. D raportile, kinnitab ta 8 kanistri olemasolu 201/203 pöörangu piirkonnas. Kanistritest, mis leiti valvefirma poolt näidatud kohas, teostati diislikütuse keemilise koostise analüüs AS E.R.S. tellimuse SGS Eesti AS poolt, veduris ЧМЭ-3 3946 ja kanistrites nr 2,3,4 oli sama kütus, samuti veduris ЧМЭ-3 5967 ja kanistrites 1,5,6,7 kütus oli sama. Kütuse esmane kontroll veduritel näitas, et veduril ЧМЭ-3 5967 kütuse ülekulu moodustas 50 liitrit. Kostja esitab veduri ЧМЭ-3 5967 kiirusmeeriku lindi koopia koos dešifreeringuga spetsialisti vanemvedurijuhi A. Di poolt, et kiirusmeeriku linti reguleerib vedurijuht.
Kostjal ei ole kunagi olnud sellist dokumenti, millega kehtestati kütuse kulunorm. Vastavalt tehnilistele andmetele on veduri ЧМЭ-3 kütuse erikulu 220 g/KWt-tund, mis vastab ~ 25 l/tund. Erikulu määratakse veduri töötamisel kõrgendatud koormusel. Vedur ЧМЭ-3 5967 töötab väikese koormusega, kuna see töötab reeglina platsil väikese kiirusega, seega keskmine kulu on 15 l/tund. Maksimaalne kostja vedurite tööaeg vahetuses on 4-5 tundi, seega maksimaalne kütuse kulu võib olla 75 liitrit. Epoolt kehtestatud kütusekulu normid manöövritöödeks ja veduri soojendamiseks tõendavad kostja seisukohta, et veduri ЧМЭ-3 3946 keskmine kütuse kulu on 15 l/tund , mis vastab 14,77 ehk ümmardatult 15 l/t, veduri soojendamiseks on ЧME- 3 kulu 10 kg/t , mis vastab 11,36 l/t. Seega kui hageja vastavalt meerikulindile oli liikumises ainult 136 minutit (2,26t), siis tema kulu peab olema 2,26t * 15l/t = 33,9 l. Seega täpse uurimise tulemusena oli kütuse ülekulu 129,5 liitrit . Videolinti kostja ei saanud esitada, kuna Trendgate terminalis hoitakse videovalve kassette arhiivis 2 kuud. Vastavalt TLS § 45 oli kostja teinud kehtivad töösisekorraeeskirjad kättesaadavaks ja tutvustanud neid kõigile töötajaile, hageja tutvus 30.05.2007.a. allkirja vastu. Hageja pani toime süüteo, milline on töösisekorraeeskirjade p-s 1.8.7. kvalifitseeritav kui jäme rikkumine, mis tõi kaasa rangeima distsiplinaarkaristuse määramise. Hageja esitatud pardazurnaali tõlge ei vasta originaaltekstile. Kostja on seisukohal, et teda ei saa kohustada ootama, kuni talle oleks hageja poolt reaalselt kahju tekitatud, seega oli töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse § 86 punkti 7 alusel seaduslik ja põhjendatud. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja poolt toimepandud süüteod ei olnud piisavaks põhjuseks töölepingu lõpetamiseks, kostja palub arvestada süüteo asjaolusid, et hageja koheselt asus tööle teise tööandja juurde ja lepingu lõpetamise otsatarbekust ning jätta hagejale hüvitus välja mõistmata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kostja AS E.R.S vastu on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Pooltevahelist töösuhet kinnitab 07.03.2007 sõlmitud tööleping nr 101/2007 (tlk 7,8), mille kohaselt hageja asus tööle vedurijuhina, tööleping lõpetati tööandja algatusel 01.02.2008 TLS § 86 p 6 ja 7 alusel (tlk12). Kostja seisukoht on küll õige, et töölepingu lõpetamise seaduslikkuse küsimus lahendatakse eraldi iga süüteo osas, kuid käesolevas vaidluses ei ole kumbki alus tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole asja sisulise arutamise käigus distsiplinaarkaristuses kirjeldatud süüline käitumine tõendamist leidnud, mis võimaldanuks töölepingu lõpetada. Tööandja vastutus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on sätestatud TLS §-s 117, esimese
lõike kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja on loobunud tööle ennistamise nõudest ning esitanud hüvitise nõude kuue kuu ulatuses. Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise põhjuseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. (ITLS § 28 lg 1). Vastavalt TLS § 144 vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud ei hageja töökohustuse rikkumine TLS § 86 p 6 mõttes ja puudub alus TLS § 86 p 7 kohaldamiseks. TLS § 103 lg 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Töölepingu lõpetamise aluseks olid märgitud TLS § 86 punktides 6 ja 7 sätestatud alused ( tlk 77). Kohus lähtub käskkirjast nr 006/AA (lk 13), 31.01.2008, mille kohaselt ``saabus 12.01.2008 kostja juhatusele teade vanemvedurijuhilt A. D sõiduauto juurdesõidujälgedest Trendgate terminali juurde Maardu jaama poolt. D pöördus Salaside juhtaja poole, teostati vedurite kontroll.12.01.2008 kell 3.20 märgati vedurit ЧМЭ-3 3946, mis asus pöörangu 201/203 juures. Seal märgati inimest tööriietuses, kes tuli vedurilt ja viis midagi raudteelt vastassuunas. Leiti seitse kanistrit, teostati diislikütuse keemilise koostise analüüs ja tuvastati, et vedurit ЧМЭ-3 3946, millel töötas J. A oli kütus kanistrites 2,3 ja 4 ja veduril ЧМЭ-3 3967, millel töötas hageja oli kütus kanistrites 1, 5, 6 ja 7. Kütuse ülekulu oli ja veduril ЧМЭ-3 3967 arvestatud 50 liitrit.``. Kirjeldatud tegevuse kvalifitseeris tööandja süüteoks ja leidis, et hageja rikkus TLS § 48 lg 1 p 1 ja tekitas tööandjale varalist kahju. Vaidlust ei ole, et 11- 12.01.2008 öövahetuses töötas veduril ЧМЭ-3 5967 vedurijuhina hageja. Ainuüksi asjaolu, et pöörangu 201/203 juurest leiti kanistrid, millistes oli diislikütus, mis oli sarnane veduris oleva diislikütusega, ei kinnita hageja tegevust/tegevusetust väidetava kahju tekkimises. Hagejat karistati ebaseaduslikult distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 ja 7 alusel. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja on ühe väitena esitanud võimaliku ülekulu veduril ЧМЭ-3 5967 ( tlk 75, 102, 105, 116, 117-127, 137-139) vaidlusaluses vahetuses, kohus leiab, et võimalik ülekulu ei kinnita hageja süülist käitumist piisavalt. Arvestustabelist nähtub, et perioodil juuli 2007 kuni aprill 2008 on keskmine kütuse kulu vahetuses 70 kuni 124, seega väga erinev, mille põhjal ei saa viidata konkreetsele ülekulule. Selle välistab ka kostja enda seisukoht ( tlk 32), mille kohaselt kostjal ei ole kehtestatud manöövritöödeks kulunormi. Hageja on esitanud AS E poolt kehtestatud kulunormid ( tlk 140, 141), mida kohus ei arvesta tõendina, nimetatud kulunormid ei ole vaidlusaluse töölepingu ja sellega seotud dokumentide sisuks. Kohus leiab, et esimeseks
eelduseks vaidluse lahendamisel on siiski kostja tegevus või tegevusetus, mistõttu kohus ei pea vajalikuks hinnata õiget kulunormi kütuse osas ning hinnata tõendina pardažurnaali. Kostjal ei ole säilinud videovalve kassetti selle juhtumi kohta, samuti nähtub fototabelist (tlk 12), et juurdepääs veduri kütusepaagile oli väljapoolt ning ei olnud kaitseseadmega varustatud, millest järeldub, et kõrvalistel isikul oli ka juurdepääs ( tlk 77), peale hageja. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks töölepingu seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine. Kohtu hinnangul ei kinnita esitatud tõendid, et hageja rikkus töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud kohustusi. Hageja seletuse kohaselt viibis ta vahetuse käigus 11-12.01.2008 kolm ja poolt tundi soojakus, kuid vedur oli läheduses. Tunnistaja A D on kostja juures vanemveduri juht, tema ütluste kohaselt ei ole paakidega torustik plommitud, kütust saab võtta torustikust ja kütuse paagist nii veduri seest kui väljast (tlk 144), tema ütlused ei kinnitanud kohtu hinnangul hageja süülist tegevust. Tunnistaja II on kostja äriühingus rongikoostaja, kes töötas hagejaga ühes vahetuses, tema ütluste kohaselt toimub vedurite tankimine voolikuga kütuseautost (tlk 148), kui tööd ei ole seisab vedur soojaku juures, vaidlusaluse vahetuse ajal viibisid kõik soojakus. VV on rongikoostaja, kelle ütlustega leidis tõendamist asjaolu, et hageja vahetus algas kell kaheksa väikeste vaheaegadega kuni kella üheni öösel, misjärel oli tehnoloogiline vaheaeg, manöövritöid alustati kolmveerand viis hommikul, kõik viibisid vaheajal soojakus, vedur asus valgustatud alal (tlk 151-152). Tunnistaja II ja VV ütlustega on tõendatud, et hageja viibis tehnoloogilisel vaheajal koos teiste töötajatega soojakus ning vedur oli pargitud valgustatud alal. Vedurijuhi ametijuhendi punkti 2.2.2.18 ( tlk 156) kohustas vedurijuhti tehnoloogilisel vaheajal parkima veduri olmekonteineri läheduses, mis on tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud. Ükski tõend ei kinnita, et hageja pidi olema vaid veduris ja tal puudus õigus viibida tehnoloogilisel vaheajal veduri vahetus läheduses. Kohtule esitatud töölepingu p. 3.7.11 kohustab töötajat suhtuma heaperemehelikult tema kätte usaldatud tööandja varasse, töölepingu p. 8.1, alusel on töötaja kohustatud vältima temale usaldatud vara riknemist, varastamist ning rakendama kõiki abinõusid võimaliku kahju ärahoidmiseks. Kostja on võimaliku rikkumise tõendamiseks viidanud AS E.R.S. vedurijuhi ametijuhendi punktile 1.6, mis näeb ette, et vedurijuht on kohustatud täitma täpselt, korrektselt ja tähtajaliselt talle antud korraldusi; manöövritöö teostamisel täidab rongikoostaja korraldusi, teistel juhtudel allub raudtee direktorile ning vanem-vedurijuhile; jagab kolleegidega tööalast informatsiooni; täidab tööülesandeid oma töökohal, milleks on manöövrivedur; töökohalt lahkumiseks küsib luba dispetšerilt, teeb veduritele hooldust ja remonti. Vastavalt p. 2.2.2.10 vedurijuht ei luba veduri peale kõrvalisi isikuid (v.a. rongikoostaja, vanemvedurijuht ja vahetu juht) ja p. 2.2.2.11 järgi vastutab vedurikütuse, määrdeainete, jt. materjalide säästliku kasutamise ja säilimise eest. Kostja väidetel rikkus hageja kõiki ülalmainitud nõudeid, viibides vaidlusalusel perioodil mitmeid tunde kooseisukoostajate soojakus, teadmata, mis toimus veduri juures. Kohus leiab, et kostja ei ole sellekohaseid väiteid tõendanud. Kohus ei pea õigeks, et kirjeldatud tegevuse näol oli tegemist kostja vara ohtu seadmisega, s.o. asjaoluga, mis annab aluse töölepingu lõpetamiseks töötajaga töölepingu seaduse § 86 punkti 7 alusel. Tõendamist ei ole leidnud, et käesoleval juhul esinesid hageja käitumises nii töölepingu seaduse § 104 lõike punktis 1 kui ka punktis 2 toodud asjaolud.
Töölepingu seaduse § 86 punkti 7 ja § 104 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel võib töölepingu töötajaga lõpetada usalduse kaotuse tõttu muuhulgas siis, kui töötaja on oma käitumisega seadnud ohtu tööandja vara säilimise ning samuti siis, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara kaotsimineku või riisumise. Tööandja tugines käskkirjas TLS § 48 lg 1 p 1 ja 3, mille alusel töötaja on kohustatud täitma tööja kollektiivlepingu tingimusi ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara ja töösisekorra eeskirja p. 1.8.7, mille alusel esmane jäme rikkumine on tööandjale kuuluva või tema käsutuses oleva vara omastamine. Vara omastamise asjaolusid käskkiri ei kajasta. Kostja väide, et vaatamata asjaolule, et hageja isiklikult ei valanud diiselkütust kanistritesse on tema käitumine loonud eeldused varguseks, sest ei taganud tööandja vara säilivust, on vaid oletuslik, mida kinnita ükski tõend. Hageja keskmine kuupalk oli AS E.R.S 13.05.2008 teatise kohaselt 18 728.90 krooni ( tlk 48), hageja nõue on välja mõista kuue keskmise palga ulatuses hüvitis, kostja oli seisukohal, et hüvitis tuleks vähendada. Kohus leiab, et õiglane hüvitis arvestades asjaolusid on nelja kuu ulatuses ehk 74 915 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ei võeta riigilõivu järgmiste toimingute eest: palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.