Kostja AS E. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XXX X XXXXXXX), esindaja Jüri Asari
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08.mai 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-7846 muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja, AS E. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.S. G.esitas 29.02.2008 Harju Maakohtule hagi AS E. vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga suuruse hüvitise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja AS-s E.. töölepingu alusel vedurijuhina alates 07.03.2007. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 01.02.2008 töölepinguseaduse (TLS) § 86 p-de 6 ja 7 alusel, märkides käskkirjas, et hageja on tekitanud kostjale kahju ning rikkunud jämedalt töölepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustusi, mis on kvalifitseeritav töösisekorraeeskirja p 1.8.7 alusel jämeda rikkumisena.
3.Hageja ei ole sooritanud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) §-s 2 nimetatud süütegu, mille eest kostja määras talle distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 ja 7 alusel. Hageja töötas vahetuses 11.-12.01.2008 ja kulutas veduriga ЧМЭ 3-5967 manöövritöid tehes kütust 125 liitrit. Kostja ei ole käskkirjas märkinud, milline oli kütuse kulunorm ja kas ülekulu tekkis hageja süül. Eelnimetatud veduriga töötamisel oli kõikidel vedurijuhtidel kütusekulu vahetuses jooksul 125-175 liitrit. Distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskusega, toimepanemise asjaoludega ja töötaja eelneva käitumisega. Hageja ei ole rikkunud töökohustusi ja tal ei ole eelnevaid karistusi. Leitud kanistrid ei kinnita, et hageja on sooritanud varguse 11.-12.01.2008 vahetuses. Kõik kostja territooriumil asuvad estakaadid ja külgnevad teed on valgustatud prožektoritega ning seal on videovalve, seega jäädvustatakse manöövrimeeskonna iga samm videolindil, mis on nähtav dispetšerile. Antud juhul puudusid asjaolud, mis võiks olla aluseks hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Kostja vastus
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt märkas valvefirma S. patrull 12.01.2008 kell 3.20 vedurit ЧМЭ-3 3946, mis asus 201/203 pöörangu juures. Seal märgati tööriietuses inimest, kes tuli vedurilt alla ning viis midagi raudteelt vastassuunas. Kohalt, kust inimene läks ära, leiti 7 kanistrit diislikütusega, mahuga 20 ja 25 liitrit, ning üks tühi kanister. Kell 5.30 tulid kohale A. D. (vanemvedurijuht) ja valvefirma juhataja V. B., kellele näidati manöövreid sooritanud vedurit. Vanemvedurijuht A. D. kinnitas raportis 8 kanistri olemasolu 201/203 pöörangu piirkonnas. Diislikütuse keemilise koostise analüüsi järgi oli veduris ЧМЭ-3 3946 ja kanistrites nr 2, 3, 4 sama kütus, samuti oli veduris ЧМЭ-3 5967 ja kanistrites 1, 5, 6, 7 sama kütus. Kütuse esmane kontroll veduritel näitas, et veduril ЧМЭ-3 5967 oli kütuse ülekulu 50 liitrit.
5.Vastavalt tehnilistele andmetele on veduri ЧМЭ-3 kütuse erikulu 220 g/KWt-tund, mis vastab ~ 25 l/tund. Erikulu määratakse veduri töötamisel kõrgendatud koormusel. Vedur ЧМЭ-3 5967 töötab väikese koormusega, kuna see töötab reeglina platsil väikese kiirusega, seega keskmine kulu on 15 l/tund. Maksimaalne kostja vedurite tööaeg vahetuses on 4-5 tundi, seega maksimaalne kütusekulu võib olla 75 liitrit. Eesti Raudtee poolt kehtestatud kütusekulu normid manöövritöödeks ja veduri soojendamiseks tõendavad, et veduri ЧМЭ-3 3946 keskmine kütusekulu on 15 l/tund, mis vastab 14,77 ehk ümmardatult 15 l/t, veduri soojendamiseks on ЧME- 3 kulu 10 kg/t , mis vastab 11,36 l/t. Seega, kui hageja vastavalt meerikulindile oli liikumises ainult 136 minutit (2,26t), siis tema kulu peab olema 2,26t x 15l/t = 33,9 l. Seega oli täpse uurimise tulemusena kütuse ülekulu 129,5 liitrit. Hageja ei selgitanud oma seletuskirjas kütuse ülekulu põhjust. Hageja seadis kostja vara ohtu, kuna
viis kostja vara ilma põhjuseta väljapoole kostja territooriumi. Tegemist oli katsega omastada kostja vara. Hageja pani toime süüteo, milline on töösisekorraeeskirjade p 1.8.7 järgi kvalifitseeritav kui jäme rikkumine, mis tõi kaasa rangeima distsiplinaarkaristuse määramise. Kostja ei ole kohustatud ootama, kuni hageja tekitab talle reaalselt kahju. Seega oli töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel seaduslik ja põhjendatud.
6.Juhul, kui hageja poolt toimepandud süüteod ei olnud piisavaks põhjuseks töölepingu lõpetamiseks, tuleb arvestada süüteo asjaolusid ja seda, et hageja asus koheselt tööle teise tööandja juurde, samuti lepingu lõpetamise otstarbekust ning jätta hagejale hüvitus välja mõistmata. Maakohtu otsuse põhjendused
7.Maakohus tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja luges töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest rahalise hüvitise nelja kuu keskmise palga suuruses, s.o 74 915 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
8.Kohtu hinnangul ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas kirjeldatud süüline käitumine tõendamist leidnud. Õige on kostja seisukoht, et töölepingu lõpetamise seaduslikkuse küsimus lahendatakse eraldi iga süüteo osas, kuid käesolevas vaidluses ei ole kumbki alus tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja töökohustuste rikkumine TLS § 86 p 6 mõttes ja puudub alus TLS § 86 p 7 kohaldamiseks. Ainuüksi asjaolu, et pöörangu 201/203 juures leiti kanistrid, milles oli diislikütus, mis oli sarnane veduris oleva diislikütusega, ei kinnita hageja tegevust/tegevusetust väidetava kahju tekkimises.
9.Ka võimalik ülekulu ei kinnita hageja süülist käitumist piisavalt. Arvestustabelist nähtub, et juulist 2007 kuni aprillini 2008 on keskmine kütusekulu vahetuses 70 kuni 124 liitrit, seega väga erinev, mille põhjal ei saa viidata konkreetsele ülekulule. Selle välistab ka kostja enda seisukoht, mille kohaselt ei ole tal kehtestatud manöövritöödeks kulunormi. Tõendina ei saa arvestada AS Eesti Raudtee poolt kehtestatud kulunormi, kuna see ei ole vaidlusaluse töölepingu ja sellega seotud dokumentide sisuks.
10.Kostjal ei ole säilinud videovalve kassette ja fototabelitest nähtub, et juurdepääs veduri kütusepaagile oli väljapoolt ning ei olnud kaitseseadmetega varustatud, millest järeldub, et kõrvalistel isikutel oli ka vedurile juurdepääs peale hageja.
11.Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et hageja rikkus TLS § 48 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud kohustusi. Oma seletuste ja tunnistajate ütluste kohaselt viibis hageja 11.-12.01.2008 vahetuse ajal 3,5 tundi soojakus, kuid vedur oli läheduses. Tunnistaja A. D. ütlustega ei leidnud hageja süüline käitumine tõendamist, kuna kütust sai võtta nii veduri seest kui väljast.
12.Vedurijuhi ametijuhendi p 2.2.2.18 kohaselt pargib vedurijuht veduri tehnoloogilistel vaheaegadel olmekonteineri vahetus läheduses. Ükski tõend ei kinnita, et hageja pidi olema tehnoloogilistel vaheaegadel veduris ja tal puudus õigus viibida veduri vahetuses läheduses.
13.Kostja on võimaliku rikkumise tõendamiseks viidanud vedurijuhi ametijuhendi p-le 1.6, mille alusel vedurijuht täidab täpselt, korrektselt ja tähtajaliselt talle antud korraldusi; manöövritöö teostamisel täidab rongikoostaja korraldusi, teistel juhtudel allub raudtee direktorile ning vanem-vedurijuhile; jagab kolleegidega tööalast informatsiooni; täidab tööülesandeid oma töökohal, milleks on manöövrivedur; töökohalt lahkumiseks küsib luba dispetšerilt, teeb veduritele hooldust ja remonti. Vastavalt p-le 2.2.2.10 vedurijuht ei luba veduri peale kõrvalisi isikuid (v.a rongikoostaja, vanemvedurijuht ja vahetu juht). Ametijuhendi p 2.2.2.11 kohaselt vastutab vedurikütuse, määrdeainete, jt. materjalide säästliku kasutamise ja säilimise eest. Kostja väidetel rikkus hageja kõiki ülalmainitud nõudeid, viibides vaidlusalusel perioodil mitmeid tunde soojakus, teadmata mis toimus veduri juures. Kostja sellekohased väited on tõendamata.Hageja ei ole seadnud ohtu
tööandja vara. Vara omastamise asjaolusid töölepingu lõpetamise käskkiri ei kajasta. Apellatsioonkaebus
14.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Apellant leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja hindas tõendeid valesti. Kohus märkis õigesti, et töölepingu lõpetamise seaduslikkuse küsimus lahendatakse eraldi iga süüteo osas, kuid jättis selle tegemata. Kohus ei lahendanud vaidlust kahe töölepingu lõpetamise aluse osas (TLS § 86 p 6 ja TLS § 86 p 7) ja piirdus ainult üldsõnaliste väidetega. Kohus ei arvestanud tõendina AS Eesti Raudtee poolt kehtestatud kulunormi, kuna see ei ole väidetavalt vaidlusaluse töölepingu ja sellega seotud dokumentide sisuks. AS Eesti Raudtee poolt kehtestatud kulunormi esitas kohtule hageja. See asjaolu kinnitab, et hageja oli teadlik üldistest kütuse kulunormidest ЧМЭ-3 tüüpi veduritel ning seega on otseselt seotud töölepingu- ja ametijuhendijärgsete kohustuste täitmisega. Kohus ei arvestanud ka mitmete muude kirjalike tõenditega, kuid ei põhjendanud seda. Nii esitas hageja kohtule veduri ЧМЭ-3 5967 kiirusmeeriku lindi, kiirusmeeriku lindi dešifreeringu ja väljavõte Z. H. Notiku raamatust „Vedurid ЧМЭ-3 ja ЧМЭ-3T“. Kõik ülalmainitud tõendid olid olulised vaidluse lahendamiseks. Kiirusemeeriku lint tõendab, millise aja jooksul hageja poolt juhitud vedur töötas 11.–12.01.2008 vahetuses. Antud asjaolu on oluline selleks, et määrata kindlaks kütuse kulu vahetuses, kuna see sõltub vaieldamatult teostatud operatsioonide arvust ja kestvusest. Kuna kohtul ei ole võimalik kiirusemeeriku linti spetsialisti abita lugeda, oli sellele lisatud vanemvedurijuhi A. D.i koostatud dešifreering, kes omas selleks vajalikku kvalifikatsiooni. Z. H. Notiku raamatut kasutavad juhendmaterjalina kõik vedurijuhid, kuna seda tundmata on võimatu saada vedurijuhi luba. Samuti on kohus jätnud arvestamata ЧМЭ-3 tüüpi vedurite ekspluatatsioonijuhendi väljavõtte ja veduri ЧМЭ-3 5967 pardažurnaali väljavõtte. Kohtu poolt arvestamata dokumentidest ilmneb, et kostja ei pidanud kehtestama spetsiaalse korraldusega ja/või käskkirjaga oma ettevõttes kütuse kulunorme, kuna need ei saanud erineda veduri ekspluatatsioonijuhendist või AS Eesti Raudtee kehtestatud kütuse kulunormidest. Mainitud dokumendi sisust oli hageja teadlik, sest tema esitas kohtule need tõendid. Hageja oli teadlik ka Z.H. Notiku raamatu sisust, kuna selle tundmine on eelduseks vedurijuhi loa saamiseks.
16.Hageja esitas kohtule ka tabeli nr 3, millest nähtuvalt on Maardus manöövritöödel kütuse kulunorm 13 ja Muugal 17 kg/tunnis. Vastavalt tehnilistele andmetele on veduri ЧМЭ-3 kütuse erikulu 220 g/KWt-tund, mis vastab ~ 25 l/tund. Erikulu määratakse veduri töötamisel kõrgendatud koormusel (5-6 positsioonidel kokku 8 positsioonidest). Vedur ЧМЭ-3 5967 töötab väikese koormusega, kuna see töötab reeglina platsil väikese kiirusega, seega keskmine kulu on 15 l/tund. Eesti Raudtee poolt kehtestatud kütusekulu normid manöövritöödeks ja ka veduri soojendamiseks tõendavad kostja seisukohta, et veduri ЧМЭ-3 3946 keskmine kütusekulu on 15 l/tund, veduri soojendamiseks on ЧME- 3 kulu 10 kg/t, mis vastab 11,36 l/t (=10 kg/t / 0,88). Seega kui hageja vastavalt meerikulindile oli liikumises ainult 82 minutit, siis tema kulu peab olema 1,37t x 15 l/t = 20,5 l. Vedureid ei soojendata kogu aeg. Pärast liikumist vedurimootor seisatakse. Seega täpse uurimise tulemusena oli kütuse ülekulu 129,5 liitrit (= 150 l (vastavalt pardažurnaali andmetele) – 20,5 l), mitte 50, nagu on märgitud 31.01.2008 käskkirjas nr 006/PA. Samuti hageja tunnistas, et tema vahetuses 11.-12.01.2008 oli kütuse ülekulu, mis tema arvates oli 28 l. Asja menetluse käigus leidis tõendamist kütuse ülekulu hageja veduril. Seega esinesid töötaja käitumises selgelt TLS § 104 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud asjaolud.
17.Lisaks jättis hageja oma vahetuses veduri järelvalveta, lahkus sellelt ilma dispetšeri nõusolekuta ning viibis mitmeid tunde soojakus. Seega, kui tema isiklikult ei varastanud
kütust veduri paagist, siis vaieldamatult lõi kolmandatele isikutele selleks võimaluse. Seega on tõendamist leidnud põhjuslik seos hageja käitumise (kütuse ülekulu ja veduri järelvalveta jätmine) ning saabunud tagajärgede vahel (kanistrite leidmine, milles oli hageja vedurist pärit kütus). Kohus küll mainis ametijuhendi p. 2.2.2.10 ja 2.2.2.11, kus on märgitud hageja kohustused, kuid leidis, et kostja väited aset leidnud rikkumiste osas on tõendamata, jättes arvestamata nii poolte väited, kirjalikud tõendid kui ka tunnistajate I. I. ja V. V. ütlused.
18.Kohus asus seisukohale, et kostja oleks pidanud säilitama turvakaamerate videosalvestuse. Kostja ei saanud seda teha, kuna neid säilitatakse teatud aja jooksul ja pärast seda kustutakse (kirjutatakse üle). Kui kostja sai teada töövaidlusest, oli salvestus juba kustutatud. Samas videosalvestuse puudumine ei välista asjaolude tõendamist muude meetoditega.
19.Kohus on asunud seisukohale, et hagejat ei karistatud omavoliliselt vedurist lahkumise eest. Töölepingu lõpetamisel ei olnud see asjaolu kostjale teada. See ilmnes alles hageja esitatud tõenditest. Nende tõendite kasutamine ei ole välistatud töölepingu lõpetamise seaduspärasuse tõendamiseks ja need kinnitavad nii töölepingus sätestatud nõuete rikkumist kui ka tööandja vara ohtu seadmist.
20.Ekslik on kohtu seisukoht, et tunnistaja A. D.i ütlustega ei leidnud hageja süüline käitumine tõendamist, kuna kütust sai võtta nii veduri seest kui väljast. Kostja ei saa muuta vedurite konstruktsioone ja paigaldada plomme sinna, kus see ei ole konstruktsiooniliselt ette nähtud. Selleks, et vedur ei jääks vahetuse ajal järelvalveta (eriti töötava diisliga, kuna tegemist on suurema ohu allikaga), olid ametijuhendi p-des 2.2.2.10 ja 2.2.2.11 sisse viidud sätted, mille kohaselt oli vedurijuhi töötamise kohaks ettenähtud vedur ja sellelt tohtis lahkuda ainult dispetšeri loal. Lahkudes soojakusse, kust ei olnud kuulda veduri mootori töötamist ja näha vähemalt ühte veduri poolt, kus asuvad kütusepaagid, tekitas hageja olukorra, kus kõrvalised isikud võisid varastada kütust. Kui hageja isiklikult ei valanudki kütust kanistritesse ja ei toimetanud neid kohta, kus nad hiljem leiti, on ta oma käitumisega loonud eeldused varguseks, kuna ei taganud tööandja vara säilimist. Kostjal oli õigus lõpetada tööleping hagejaga juba üksnes selle eest, et tööandja vara oli seatud ohtu.
21.Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale mõistetakse hüvitis välja sõltuvalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kui inimene töötas äriühingus ühe aasta, siis oli hüvitis töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel ühe kuu palga suuruses, kui kaks aastat, siis kahe kuu keskmise palga suuruses jne. Seega jääb arusaamatuks, millest lähtus kohus neljakuulise keskmise palga suuruse hüvitise määramisel, arvestades, et hageja töötas kostja juures kaheksa kuud ning kohtu hinnangul kostja ei ole karistuse määramisel protseduurireegleid rikkunud. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
23.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
24.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste
asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1 järgi on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus leidis otsuses põhjendatult, et kostja ei tõendanud TLS § 86 p-des 6 ja 7 sätestatud töölepingu lõpetamise aluste olemasolu, s.o et hageja oleks rikkunud esmakordselt jämedalt töökohustusi, kulutades vedurikütust üle normi (TLS § 103 lg 2) või seadnud ohtu tööandja vara säilimise, jättes veduri järelevalveta (TLS § 104 lg 2 p 2). Seega on õige maakohtu järeldus, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli ITVS § 28 lg 1 järgi ebaseaduslik, hageja tuleb ITVS § 29 lg 2 järgi lugeda omal algatusel töölt lahkunuks TLS § 79 lg 1 alusel ja kostja peab maksma hagejale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ITVS § 30 lg 2 alusel hüvitist. Hüvitise suuruse määramisel arvestas maakohus töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu töölepingu lõpetamisel ning pidas õiglaseks välja mõista hüvitis nelja kuu keskmise palga suuruses. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnorme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb asjas esitatud tõenditele.
26.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus lahendanud vaidlust kahe töölepingu lõpetamise aluse, s.t nii TLS § 86 p 6 kui ka § 86 p 7 osas. Maakohus käsitles otsuses piisava põhjalikkusega mõlemaid töölepingu lõpetamise aluseid ja nendega seonduvaid asjaolusid, mis olid asjas esile toodud.
27.Tööandja või kohtu otsustus töötaja töökohustuste rikkumise oluliseks või mitteoluliseks tunnistamisel põhineb töötaja süüteo asjaoludele (faktikoosseisule või -kogumile) antud hinnangul. TDVS § 8 lg-st 1 tulenevalt on hindamisele kuuluvateks asjaoludeks süüteo raskus, selle toimepanemise asjaolud ja töötaja eelnev käitumine. Siinjuures tuleb hinnangu andmisel vahet teha töötaja süüteo formaalsetel ja sisulistel tunnustel. Töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamisel peab tööandja esile tooma töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja süüteo raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine süüteosse ja selle tagajärgedesse. Süüteo toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles süütegu toime pandi. TLS §-de 103 ja 104 kohaldamine peab seega põhinema töötaja süüteo kõigi asjaolude hinnangul kogumis.
28.Kostja ei ole distsiplinaarkaristust määravas käskkirjas ega kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kindlaks teha töötajapoolse esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise seonduvalt kütuse ülekulu tekkimisega TLS § 103 lg 2 tähenduses. TsMS § 5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Veduri kiirusmeeriku lindi ja selle dešifreeringu, samuti apellatsioonkaebuses viidatud Z.H.Notiku raamatu ja kostja arvutuste järgi ei ole hageja süütegu tuvastatav, kuna kostja ei ole välja toonud, milline tegu või tegevusetus kütuse ülekulu tekkimist põhjustas. Seda ei selgitanud kostja ka ringkonnakohtu istungil. Kostja leidis ebaõigesti, et väidetav kütuse ülekulu tähendab iseenesest hageja süülist käitumist, mis annab TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 järgi aluse
töölepingu lõpetamiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Lisaks eeltoodule leidis maakohus õigesti, et kütuse ülekulu olemasolu ei ole tuvastatav olukorras, kus kostja ei ole vastavaid kulunorme kehtestanud ja arvestustabelite järgi on olnud keskmine kütusekulu vahetuses 70 kuni 124 liitrit. AS Eesti Raudtee poolt kehtestatud kulunormid jättis maakohus põhjendatult arvestamata kui asjasse mittepuutuvad.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles osas, et tõendamist ei leidnud hageja süütegu, mis oleks andnud tööandjale õiguse lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 7 ja § 104 lg 2 p-des 1 ja 2 toodud alustel. Vaidlust ei ole asjaolu üle ning see on tõendatud ka tunnistajate ütlustega, et hageja viibis 11.-12.01.2008 vahetuse ajal 3,5 tundi soojakus. Tõendatud ei ole asjaolud, et hageja tegi seda dispetšeri nõusolekuta ja jättis veduri järelevalveta, rikkudes ametijuhendis sätestatud kohustusi. Tunnistajate I. I. ja V.V. ütlused ning ükski kirjalik tõend seda ei tõenda, nagu apellant ekslikult leiab. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu oleks kostjal õigus kohtumenetluses esile tuua uusi asjaolusid, millised ei olnud distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluseks, kuid mis kinnitavad täiendavalt töölepingus sätestatud nõuete rikkumist ja tööandja vara ohtu seadmist ning sellest tulenevalt ka täiendavalt töölepingu lõpetamise põhjendatust, ei ole õige.
30.Tunnistaja A. D.i ütlusi hindas maakohus õigesti. Kostja väide, et ta ei saa muuta vedurite konstruktsioone ja paigaldada kütusepaakidele plomme, ei ole seostatav kostja väidetud hageja süülise käitumisega. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja töökorraldus oligi selline, et tööst vabal ajal võisid vedurijuhid viibida soojakus. See, et soojakus viibides ei ole võimalik vedurijuhil jälgida veduri mõlemat külge, ei olenenud hagejast.
31.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega selle kohta, nagu oleks kohus mõistnud kostjalt hageja kasuks välja ebaõiges suuruses hüvitise, arvestamata väljakujunenud kohtupraktikat. Hüvitise suuruse määramisel arvestas kohus ITVS § 30 lg-s 2 sätestatut. Tegemist oli maakohtu diskretsiooniotsusega ja kuna maakohus diskretsiooni piire ei ületanud, ei ole ringkonnakohtul põhjust seda muuta. Kostja viide kohtupraktikale selleks iseenesest alust ei anna.
32.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.